Silt: vaba tarkvara

ALKA kursus

…, pikema nimega siis [L] “Avatud lähtekoodi arendusmudelid”, jõudis TLÜs täna edukalt lõpule (paar väikest “saba” tuleb veel lähipäevil ära klaarida). See oli juba kolmas kord kasutada [L] Battle for Wesnothi õppevahendina ning ka see läks edukalt. Seltskonnaks olid seekord IT juhtimise eriala magistrandid ning lisaks Wesnothis arendamisele Traci keskkonnas (eesmärgiga simuleerida vaba tarkvara projekti toimimist) tuli uurida erinevaid vabu projekte ja litsentse ning lugeda ja ajaveebis kommenteerida vaba tarkvara maailma klassikalisi kirjatükke (Levy “Hackers”, CatB, Mogleni “Anarchism Triumphant” jt, vt kursuse materjalidest).

Kõik kolm tiimi tegid enda Wesnothi kampaania vastavalt kõnekäänule “võta üks ja viska teist”. Ehk siis kõik oskasid parajat sürri teha. Täpsemalt:

* punane tiim: lugu kolmest kangest – Viruvalgest, Vanatallinnast ja Kännukukest – ning nende rännuodüsseiast Tartu linna kangema kraami järele, teel karskusliikumisega võideldes.

* sinine tiim: kajastas barbar Conani seiklusi kadunud ID-kaardi otsinguil (jama oli lahti, kuna ilma kaardita ei saanud enam ID-piletit ja bussiga sõita…).

* roheline tiim: vähemalt kolm korda üle võlli keeratud päevakajaline lugu Oravamaast, kus figureerivad heade poolelt rüütel Keit Valgustatu, vana maag Andrus ning päkapikust segane võitleja Rein Raevukas, pahade poolel aga mupod, nõid-vampiir Vilja (kellega madistamise missioon kandis kohast nime “Viljapeks”) ja loomulikult kõige kurja juur Edgar Savipuhuja (väljavõte jutustusest: “nime sai ta sellest, et vormis savist pisikesi mõistuseta olendeid ja puhus koos abilistega neile tagumiku kaudu eluvaimu sisse. Olendeid hüüti mupodeks […]”). Edgari väljamanamiseks tuleb hüüda “Parem Oravamaa kõigile!” jne. Johhaidii…

Oravamaa
Rohelise tiimi kampaania algusloo taust.

Loodetavasti jäid osalejad rahule. Vähemalt ei olnud igav. 😀

OLPC

Täna sattus tänu paarile heale inimesele näppimiseks ette tõeline [L] OLPC ehk “One Laptop Per Child”-programmi raames arengumaade lastele mõeldud läpakas. Naljaka välimusega konnaroheline väike pill, aga seest vägagi asjalik. Sugar-nimeline kasutajaliides on tavalisemate keskkondadega (Win, Mac, Linuxid) harjunud inimesele vist üsna teistmoodi, aga samas on seal oma sisemine loogika väga hästi paigas ning arvatavasti töötab uute arvutikasutajate (põhiliselt siis laste) juures väga hästi. Kummikattega klaver (peaks väga hästi sobima hulludele häkkeritele kohvitassiavariide vastu) on algul harjumatu, ent mõningase proovimise järel sai hakkama küll (samaväärselt mõne teise netbookiga, mida proovitud on). Sugarit saab muide katsetada ka muudel süsteemidel – endal on plaanis [L] VirtualBoxi proovida.

Üksvahe ringi liikunud info, et MS on projektile näpud vahele saanud ja edaspidi hakkavad lapsed rõõmuga XP-d kasutama, ei ole päris tõeks osutunud. Esialgu on Sugar-keskkond ikka veel Fedora-põhine ja toimib vaba tarkvara mängureeglite järgi. Kui aus olla, siis – kui kusagil tõesti MS nodi vaja ei ole, siis on selleks kohaks see projekt.

Huvitav asjake

Täna TTÜ-s vanu paiku vaatamas käies juhtus vastu ka Kaku omaaegne magistrijuhendaja isand Vilipõld. Vahva oli jälle näha (muide, kunagi 93. aasta paiku koos tehtud lollakas Exceli/VBA ülesanne silda ületava purupurjus onu Augustiga on TTÜs tänini kasutusel). Rääkisin talle Wesnothist, tema käis omakorda välja enda variandi rahvale lõbusate ülesannete väljamõtlemiseks – MIT-s tehtud [L] Scratchi. Varem polnud see ette sattunudki, aga näib päris lahe jubin olevat. Töötab praeguses versioonis Windowsil ja Macil, Linuxi versiooni valmimine venib. Küll aga on huvilised selle juba [L] Linuxile mingis variandis ära kohandanud ja Windowsi versioon pidavat ka Wine all jooksma. Soft on MIT litsentsiga (BSD/X11/Apache sarnane vaba litsents) ja kogukonna loodud sisu CC BY-SA all – igati tervitatav nähtus.