Arhiiv

Kerimisribad uues Ubuntus

04.05.2011

… õigemini nendest lahtisaamine….

Igatahes on Evolutioni ja veel mõne rakenduse tavapärane aknakerimisriba asendatud imepeene joonekesega, kust siis hiirega teatud kohast üle libistades võib leida miski julla, millest kinni hakata ja akent kerida.  Ei tea, kuidas teistega, aga Kakule absoluutselt ei istu. Üks põhjus on ka see, et kehvema koordinatsiooniga inimese jaoks on see tõsine õudukas.

Igatahes sellele kinga andmine käib paari paketi eemaldamise teel: sudo apt-get remove overlay-scrollbar liboverlay-scrollbar-0.1-0 . Aga ehkki uue 11.04 sai mõningase häkkimise järel läpakas suht korralikult tööle, on tegu vaieldavalt seni ühe kõige kehvema (ebakvaliteetsema) väljalaskega. Mõne teise distro peale kolimine on endiselt mõttes – natuke liiga palju kaheldava väärtusega otsuseid Canonicali poolt. 🙁

Kus häda kõige suurem…

25.09.2010

Avatud lähtekoodi selge ruulimise kohta kinniste lahenduste ees veel üks hea kogemus.

HTC Desire on muidu igati hea telefon, aga kõne vastuvõtt sõrmega mööda ekraani lohistades on küll üsna mööda idee. Enamasti on vaja mobiil kiiruga kätte saada ja kui siis torusse viimaks “halloo!” saad hõigata, selgub, et lohistamine ei õnnestunud ja telefon kutsub edasi.

Aga leidsin, et keegi hea inimene on loonud rakenduse nimega “Tedd’s Droid Tools”, mis on Android Marketi kaudu kenasti kättesaadav – muuhulgas saab sellega kõnesid vastu võtta Desire’i optilist kursorikuuli vajutades (on ka teisi valikuid). Igal juhul märksa töökindlam lahendus kui ekraanil näpuga sibamine.

Tarkvaralise klaviatuuriga on ilmselt võimalik ära harjuda, kuid praeguse seisuga võtan järgmise telefoni küll kindlalt füüsilise täisklaviatuuriga (teine tingimus on sama kindlalt avatud tarkvaraplatvorm). Seega ootame lubatud HTC Visioni või mõnd samalaadset asja (kiiret muidugi pole – kui praeguse aparaadiga taas midagi hullu ei juhtu, ei ole lähiajal vahetust plaanis).

Huvitav märk

24.09.2010

Slashdoti arutelus saab Richard Stallman üllataval kombel tublisti tunnustada. Enamasti on teda seal varasemalt pigem veidrikuks peetud.

Järelikult on tarkvarapatendid, ACTA, võrgutsensuur, suurfirmade sigatsemine ja “intellektuaalomand” hakanud ka sealsel lugejaskonnal kapitaalselt üle viskama. Aga sedasama juttu  on RMS tegelikult kogu aeg rääkinud.

Vaba tarkvara päev tulekul

09.09.2010

RISO korraldab rahvusvahelisel vaba tarkvara päeval, 20. septembril Tallink Spa hotellis (Sadama tn 11) [L] päevakohase ürituse. Algselt plaanitud kohtadest on tänase koosoleku info järgi juba pea kõik täis – seega tasub huvilistel kiiresti registreeruda ja loota, et ehk õnnestub algset osalejate arvu suurendada.

Lauanaabrid

18.01.2010

Kakk kükitas täna enne TLÜ informaatika üldkoosolekut Mare-õppehoone III korruse kohvikus (hea latte on seal). Kahes kõrvallauas kummalgi pool istusid oma netbookide taga kaks tšikki. Et läpakate ekraanid olid möödakõndija poole suunatud, käis itimehe professionaalne kretiinipilk sealt üle.  Mõlema ekraanilt vaatas vastu Ubuntu. 🙂

Huvitav ajamärk. Kes teab, ehk jõuabki paljupromotud “töölaua-Linuxi aasta” millalgi lähiajal kätte.

WordPress 2.9 ja Wesnoth 1.8

02.01.2010

Aasta viimastel päevadel sai tõlgitud WordPressi uusim versioon ja käidud üle ka  [L] Battle for Wesnothi arendusversioon (1.8 peaks tulema enam-vähem täismahus eestindusega).  WP tõlge on saadaval ikka [L] tavalisest kohast.

Wesnoth 1.8 eesti tõlge

05.08.2009

… on nüüd valmis (ligi 14 000 rida – ja “rida” võib tähendada nii paari märki või üht sõna kui  ka kolmesalmilist luuletust või 10-realist tekstilõiku). Tõlkefaile saab kas [L] Wesnothi tõlkeserverist või [L] Kaku Wesnothi lehelt. 1.8 peaks ametlikult ilmuma septembris, sügiseste Linuxi distrodega (näiteks Ubuntu 9.10) peaks see juba kaasa tulema. Sai tehtud ka väike tõlkepõhimõtete loetelu – lihtsuse mõttes kopeerin ta siia ka.

Mõned Kaku tõlkepõhimõtted

  1. Eesti keel. Lihtsalt ja selgelt. “Commander” on “väeülem”, mitte “komandör”, “expedition” on “uurimisretk”, mitte “ekspeditsioon” (Wesnothi maailmas ei ole just palju tänapäeva teadlasi) ja isegi “idiot” on “lollpea”, “juhm” või “tohman”, mitte aga “idioot”. Ka “magic” on “võlukunst” või “võluvägi”, mitte “maagia” (Wesnothis on võluvägi reaalne asi, mitte meie maailma “maagide” posimine) ja Delfador Suur oli võlur, mitte maag.
  2. Koha- ja isikunimede tõlkimine. Üldiselt on lollikindel lahendus Tolkieni süsteem – ühiskeelele vastab inglise keel või selle tõlkekeel (meil niisiis eesti keel), muud jäävad nii nagu on. Seega ingliskeelsed nimed tõlgitakse või leitakse vasted (Robbie => Robi). Haldja- ja päkapikukeeli vms ei tõlgita (kahest haldjate suurest metsast on Aethenwood eesti keeles Hõbelaas, Lintanir on aga haldjakeelse nimena jäetud tõlkimata).
  3. Metafoorid ja kõnekäänud – me räägime maailmast, kus paljusid meile harjumuspäraseid asju ei ole olemas. Mõningaid vanu ja levinud eesti kõnekäände sobib kasutada, mõningaid uusi aga mitte (“loll kui saabas” on mõeldav, “juhe koos” ja “kumm tühi” aga ei lähe mitte.).
  4. Sõnad, mis ei pruugi Wesnothi maailmas tuntud olla. Näiteks “paradiis”.
  5. Teoloogia. Näib, et Wesnothi maailm oli algul polüteistlik ehk paljude jumalatega, ehkki lõpupoole esineb ka juba monoteismi märke (eriti UtBS: Eloh, Moradin ja Griknagh; ka Wesnothi Suured Jumalad on küll mitmuses, kuid näitavad arengusuunda). Tähelepanuks ka: eesti keeles on väga palju kõnekäände ja ütlusi, mida enamasti keegi Piibliga ei seosta, kuid nad on ometi sealt pärit. Piibli keel ja väljendid on mõnes kohas Wesnothis täiesti sobivad (ja tekitavad mõnes tuttava tunde), aga on kohti, kuhu nad üldse ei klapi. Seega soe soovitus: Wesnothi tõlkija peaks tundma vähemalt mingil määral Piiblit ja üldse usundilugu.
  6. Sõjavägi. Ei tasu liialdada peente militaarterminitega. Näiteks võis seersandi auaste olla kasutusel küll Wesnothi hiilgeaegade hästiorganiseeritud sõjaväes, selle kasutamine aga algusaegu käsitlevas “Wesnothi tõusu” loos või ka post-apokalüptilise ajastu UtBSi Yechnagothi kummardajate juures on küsitav.
  7. Kramplikult ei pea algtekstist kinni hoidma.
  8. Släng, murded ja formaalsus. Tänapäevast slängi tuleks vältida, kuid eri ühiskonnakihtidest pärit rahvas peaks rääkima veidi erinevalt. Wesnothi isandad ja kogu haldjarahvas räägib korrektset, ametlikumat sorti ja vahel veidi luulelist keelt. Maarahvas võib endale matslust lubada (“teind”, “vä”). Omaette lugu on päkapikkudega, kelle ühiskeele eripära on inglise keeles rõhutatud šoti murrakuga (“You ha’ done that”, “dinna”, “ken”). Eesti tõlkes võiks sobida lõunamurded – päris võru keele mõistmine aga läheks tavalisel eesti mängijal vist raskeks. Muidu võiks saare murrak kõne alla tulla – vana aja saarlased olid sama vinged sellid -, aga päkapikud ei ole iial merd ega meresõitu armastanud.

WordPress 2.8 tõlgitud

03.07.2009

Tõlge on endiselt saadaval [L] Kaku WordPressi lehelt.

Märkus: tarkvaras on mõned vead, mitu stringi on jõuga sisse kodeeritud ega allu tõlkele (näiteks kasutajarollid). Loodetavasti parandatakse see varsti koodis ära.

ALKA kursus

16.05.2009

…, pikema nimega siis [L] “Avatud lähtekoodi arendusmudelid”, jõudis TLÜs täna edukalt lõpule (paar väikest “saba” tuleb veel lähipäevil ära klaarida). See oli juba kolmas kord kasutada [L] Battle for Wesnothi õppevahendina ning ka see läks edukalt. Seltskonnaks olid seekord IT juhtimise eriala magistrandid ning lisaks Wesnothis arendamisele Traci keskkonnas (eesmärgiga simuleerida vaba tarkvara projekti toimimist) tuli uurida erinevaid vabu projekte ja litsentse ning lugeda ja ajaveebis kommenteerida vaba tarkvara maailma klassikalisi kirjatükke (Levy “Hackers”, CatB, Mogleni “Anarchism Triumphant” jt, vt kursuse materjalidest).

Kõik kolm tiimi tegid enda Wesnothi kampaania vastavalt kõnekäänule “võta üks ja viska teist”. Ehk siis kõik oskasid parajat sürri teha. Täpsemalt:

* punane tiim: lugu kolmest kangest – Viruvalgest, Vanatallinnast ja Kännukukest – ning nende rännuodüsseiast Tartu linna kangema kraami järele, teel karskusliikumisega võideldes.

* sinine tiim: kajastas barbar Conani seiklusi kadunud ID-kaardi otsinguil (jama oli lahti, kuna ilma kaardita ei saanud enam ID-piletit ja bussiga sõita…).

* roheline tiim: vähemalt kolm korda üle võlli keeratud päevakajaline lugu Oravamaast, kus figureerivad heade poolelt rüütel Keit Valgustatu, vana maag Andrus ning päkapikust segane võitleja Rein Raevukas, pahade poolel aga mupod, nõid-vampiir Vilja (kellega madistamise missioon kandis kohast nime “Viljapeks”) ja loomulikult kõige kurja juur Edgar Savipuhuja (väljavõte jutustusest: “nime sai ta sellest, et vormis savist pisikesi mõistuseta olendeid ja puhus koos abilistega neile tagumiku kaudu eluvaimu sisse. Olendeid hüüti mupodeks […]”). Edgari väljamanamiseks tuleb hüüda “Parem Oravamaa kõigile!” jne. Johhaidii…

Oravamaa
Rohelise tiimi kampaania algusloo taust.

Loodetavasti jäid osalejad rahule. Vähemalt ei olnud igav. 😀

OLPC

16.05.2009

Täna sattus tänu paarile heale inimesele näppimiseks ette tõeline [L] OLPC ehk “One Laptop Per Child”-programmi raames arengumaade lastele mõeldud läpakas. Naljaka välimusega konnaroheline väike pill, aga seest vägagi asjalik. Sugar-nimeline kasutajaliides on tavalisemate keskkondadega (Win, Mac, Linuxid) harjunud inimesele vist üsna teistmoodi, aga samas on seal oma sisemine loogika väga hästi paigas ning arvatavasti töötab uute arvutikasutajate (põhiliselt siis laste) juures väga hästi. Kummikattega klaver (peaks väga hästi sobima hulludele häkkeritele kohvitassiavariide vastu) on algul harjumatu, ent mõningase proovimise järel sai hakkama küll (samaväärselt mõne teise netbookiga, mida proovitud on). Sugarit saab muide katsetada ka muudel süsteemidel – endal on plaanis [L] VirtualBoxi proovida.

Üksvahe ringi liikunud info, et MS on projektile näpud vahele saanud ja edaspidi hakkavad lapsed rõõmuga XP-d kasutama, ei ole päris tõeks osutunud. Esialgu on Sugar-keskkond ikka veel Fedora-põhine ja toimib vaba tarkvara mängureeglite järgi. Kui aus olla, siis – kui kusagil tõesti MS nodi vaja ei ole, siis on selleks kohaks see projekt.