Arhiiv

Akademy @ IT College

18.06.2012

IT Kolledžisse on oodata suuremat pingviinirünnakut – tulemas on [L] KDE tegijate iga-aastane suurüritus [L] KDE Akademy, mis sedakorda tuuakse lausa meile koju kätte.  Asi algab 30. juunil terve nädalavahetuse kestva konverentsiga, millele järgneb 2.-6. juulil aset leidev töötubade ja praktiliste tegemiste nädal.  Osalemine on täiesti tasuta – seega ei tohiks magada maha võimalust viia end lähemalt kurssi KDE ja laiemalt ka Linuxi maailma toimetamistega ning tutvuda uute, huvitavate ja mis peamine, tarkade inimestega. Üritust korraldavad KDE poolt selle taga olev sihtasutus (KDE e.V.), siitpoolt aga hulk vabatahtlikke isand Laur Mõtusega eesotsas ning muidugi ka IT Kolledži pere.

Lisainfot leiab [L] Akademy veebilehelt. Kõik huvilised on teretulnud!

Minti testimas 2: Kakk teeb kakast kakku

03.01.2012

Absoluutselt nõus Jaagupi kommentaariga eelmise postituse juures – töölaua-Linux oli täitsa heas seisus, siis aga arvasid tunamullu korraga kõik arendajad (või langesid nad mingisuguste kahe kurja Steve’i surmakiirte mõju alla?), et asi on liiga valmis ja keerasid kõik koos seisu radikaalselt pange.  Aga täna Minti testimist jätkates – nüüd siis juba põhiversiooni, Mint 12-ga – saavutasin töö juures lauamasinas üllatavalt suurel määral lolluste-eelse tulemuse.

Hea oli, et niipidi sai testitud – LMDE enne ja Mint 12 pärast. LMDE on ikka päris tublisti toorem – Mint 12 näitas Ubuntu tugevaid külgi ilma saasta kaasa toomata. Draiverite paigaldamine, uuendused…  Peamenüü on selgem, piiratud draiverid tuntakse ära ja pakutakse paigaldust (dialoog on aga ingliskeelne – tõlkeauk). Draiveri paigaldaja viitab selgituses Unity töölauale, mida Mint aga ei kasuta (oleks võinud teksti ära muuta). Uuendusi pakutakse automaatselt (tõsi – ühes kohas tekkis küsimus, kumba versiooni ühest failist kasutada – ja seal oli taas kord täpitähtede kodeering metsas).

GNOME 3 on oma pläraka ikoonimenüüga endiselt üsna sea-seljas-sadul, ehkki Mint oskab ta natuke tagasihoidlikumasse rolli suruda. See-eest aga on Mint 12 välja käinud veelgi parema traditsioonilise lõhnaga lahenduse, mida ehk isegi võiks soovitada uueks tavalise inimese no-nonsense -töölaua standardiks (100% kindlusega ei julge veel väita, peab rohkem katsetama). MATE on GNOME 2 koodist hargnenud uus töölauakeskkond, mida saab häälestada täiesti võrreldavaks vana GNOME’iga, ent kasutada seejuures uuemaid tarkvarajuppe.

Selleks tuleb:
* paigaldada compizconfig-settings-manager koos sõltuvustega ja compiz-fusion-plugins-main ning tuunida CCSM endale meelepäraseks
* avada Eelistuste menüüst Käivitatavad rakendused ja lisada rakendus compiz –replace
* logida välja või restartida arvuti (Ubuntu kombel on ka M12-s Ctrl-Alt-Backspace välja lülitatud, selle saab tagasi panna klaviatuuri valikute alt)
* uuesti sisse logides valida sessiooniks MATE (ja jättagi see edaspidi nõnda)

Soovi korral võib kasutada Kaku töölauaeelistust:
* paigaldada pakid avant-window-navigator ja awn-settings koos hulga sõltuvustega.
* lisada Käivitatavate rakenduste alla avant-window-navigator (või teine variant – käivitada see sama käsuga terminalist ja teha selle seadistuste juures linnuke kasti “Käivita AWN automaatselt”.
* tõsta Minti alumine tööriistariba ekraani ülaserva (põhimõtteliselt võib ka üldse ära võtta – aga ülaserva ribale saab ikoonidena mõningaid selliseid haldustegevusi lisada, mida põhimenüüsse teiste sekka panna ei tasu).
* akende vahetamiseks kasutab Kakk CCSM alt Ring Switcherit ja töölaudade vahetamiseks keerlevat kuubikut.

APDEIT 05.01: [L] üks ekraanitõmmis saadud tulemusest.

Üks siinkirjutaja jaoks suhteliselt elutähtis asi, mida tuleb edaspidi MATE juures läpaka peal katsetada, on projektori toetus. Kõige muu kõrval rikuti ka see vahepeal täiesti ära, nii et loenguid pidava õppejõu jaoks ei olnud enam mingit võimalust. Praegu 10.04 peal piisab eraldusvõime mahakeeramisest 1024×768 peale ja (Delli puhul) Fn-F8 vajutamisest, loodetavasti on MATEl sama võimalus alles.

Väga loodaks, et MATE jõuab järgmise Ubuntu LTS-versiooni koosseisu. Siis oleks jällegi hulk aega võimalik arendajate loomingulistest lollustest kaarega mööda minna.

Minti testimas: LMDE

03.01.2012

Juba mõnda aega on Kaku senine põhidistro Ubuntu teinud oma arengus väga kummalisi otsuseid – eeskätt on muidugi probleem nende Unity-keskkonnaga, mis on siinkirjutaja arust tõsine loodusõnnetus ja mida ei peaks mingil juhul trügima tavakasutaja vaikimisi töökeskkonnaks. Senini on Kakk kolinud põhi-tööläpaka tagasi lolluste-eelse 10.04 versiooni peale, aga edasine on lahtine.

Et Kakk ainus uriseja pole, näitab kõnekas fakt, et praktiliselt kogu tema varasema eluea jooksul (tulin, nägin, võitsin) Ubuntu käes olnud Distrowatchi tabeli esikoht on juba mõnda aega Linux Minti käes. Nüüd tuli mõte ka ise asi ära proovida. Alustuseks aga sai võetud mitte uus põhiversioon Mint 12, vaid hoopis LMDE ehk Linux Mint Debian Edition, mis baseerub Debiani testing-versioonil.

Peale plaadilt käivitamist pakub ekraan vaid 10 sek pärast käivitumist – menüü võiks vaikimisi ees olla nagu Ubuntul. Plaadi kontroll ja hilisem käivitamine käib tavainimese jaoks krüptilise tekstiekraaniga – hiljem leidus ka tegijate poolne selgitus, et nende arvates ei ole ükski saadaolevatest splash screenidest piisavalt hea. Olgu siis nõnda.

Peale käivitumist ette antud live-keskkond on täitsa kena. Paigaldusprotsess läheb sujuvalt, aga a) eestindus on lünklik (hiljem  on valmissüsteem ses osas parem, aga jääb siiski Ubuntule alla) ja b)  partitsioonide valimine pole päris intuitiivne, algaja võib seal hätta jääda. Samas kui tahta teha “puhast vuuki”, on asi väga lihtne.

Taaskäivitus –  süsteem käivitub ilusti. Peamenüü on KDE-likult ebaülevaatlik  – näib, et ainus arukas lahendus on pruukida kas mingit dokki või ikoone (töölaual või ribal). Positiivne asi on aga juhtpaneel, mis on hea struktuuriga (meenutab veidi Mandrake/Mandriva/Mageia samalaadset asja)  ja sisaldab mitmeid kasulikke juppe – hea liigutus on näiteks varundaja (mintbackup) ja tulemüüri sättija (gufw) juhtpaneelil. Võib-olla mõnel juhul on ka domeeniblokeerija (mintnanny) abiks. CCSM on kohe juhtpaneelil, ent aknavahetaja puudub (ring ja shift switcher) ja hoolimata kuubiku sisselülitamisest see tööle ei hakka – uurima hakates selgub, et NVidia graafika 3D-efektid ei tööta (kummaline, arvestades Minti üht peamist müügiargumenti “kõik töötab otse lambist”).  Võrk ja heli töötavad ilusti.

Jõuamegi vajalike kohanduste juurde. Puudub Ubuntu laadis lisadraiverite valik.  Synaptic võimaldab aga paigaldada nvidia-glx -paketi (Synapticus on mõned stringid vale kodeeringuga, täpptähtede asemel tuleva küsimärgid). NVidia draiveri käivitamiseks:
* paigalda pakk nvidia-glx koos sõltuvustega
* paigalda nvidia-xconfig
* sudo nvidia-xconfig
* taaskäivita arvuti

Vaikimisi ei käivitu ka Compiz. Selleks tuleb luua fail .gnomerc , kirjutada sinna rida  export WINDOW_MANAGER=/usr/bin/compiz ja käivitada X uuesti (või restartida). Ja Kaku lemmik-aknavahetaja, Compizi Ring Switcheri sai peale paki compiz-fusion-plugins-main paigaldamise ja RS sisselülitamise järel CCSM-ist.

LibreOffice’is puuduvad Windowsi kirjastiilid – lisada saab pakiga ttf-mscorefonts-installer.   Ja eestikeelseks saab oma kontori pakkide  libreoffice-l10n-et ja libreoffice-help-et paigaldamisega.

Summa summarum: kui ei pelga väikest mutrikeeramist, on LMDE-st võimalik täiesti korralik Linuxi töölaud saada. Idee poolest on mutrikeeramine ühekordne, kuna LMDE kasutab rolling release‘i ehk fikseeritud väljalaskeid pole ja uuendatakse jooksvalt. Kuna aga Debian testing siiski aeg-ajalt pidi katki ka minema, siis võib tekkida vajadus ka hiljem natuke torkida.

 

Rockbox

04.12.2011

Nagu juba jupp aega tagasi siin kirjutatud sai, on Kakul olemas sihuke väga mõnus vidin nagu [L] Sansa Clip. Jooksu- või rattatrenni teeb hea musa või mõni huvitav raadiosaade kohe märksa lõbusamaks.

Hiljuti avastasin enda jaoks aga sellise laheda projekti nagu [L] Rockbox. Vabatarkvaraline asendus-firmware; efekt on umbes sama, mis arvutis Windowsi asendamisel Linuxiga – rida uusi ja huvitavaid funktsionaalsusi ning täiesti vaba maa arendamiseks ja torkimiseks.  Asi töötab lisaks Sansale ka real muudel sarnastel masinatel, nii et tehnohuvilisemad audiofiilid võiks täitsa proovida. Install on üsna triviaalne – alla tuleb laadida vastav utiliit ning ka algne firmware-pakett (juriidiliste nõksude tõttu ei saa seda automatiseerida), aga keerukusaste on võrreldav Windowsi next-next-finish -tüüpi installiga.

Akademy 2012

25.11.2011

… toimub Tallinnas.  Tegu on vaba tarkvara suurüritusega, Tallinna saabub sadu inimesi üle Euroopa – loodetavasti laabub kõik kenasti. Ilmselt õnnestub ka endal natuke asjas tegev olla.

Ubuntu 11.10 Oneiric Ocelot: esmamuljed

13.10.2011

Jällegi aeg uut pingviini testida…

Unity-nimelise Canonicali vaimusünnitise (mida Ubuntu alates kevadest vaikimisi töökeskkonnaks pušib) peale sai eelmisel korral kõvasti jõrisetud. Ilmselt on jõrisejaid teisigi olnud, sest vähemalt esmatestimine töö juures lauaarvutil andis täitsa märgatavalt küpsema tulemuse kui eelmisel korral.

OK, Unity loodav segadus rakenduste menüüs ei meeldi endiselt – piir arvutis olemasolevate ja sinna soovi korral alles paigaldatavate rakenduste vahel on praktiliselt kadunud ning arvestades seda, kui suure hulga softi võib Ubuntule küllalt väikese vaevaga peale ajada, on see algaja kasutaja jaoks tarbetu üleujutamine ning kogenud pingviini jaoks närviajamine.  Miskipärast on taas kord keegi taibu pannud arvuti taaskäivitamise valiku väljalülitamisega kokku (need ON kaks eri asja!). Lisaks on IMHO ebaloogiline ka vasakus ekraaniservas paikneva peamenüü ning vasakus ülemises nurgas asuvate aknanuppude kooslus – suht kerge on soovimatu liikumine viimatimainitutelt esimese peale.

Aga install on endiselt fenomenaalselt lihtne, eesti keel on paremaks läinud, lisadraiverite paigaldamine on kerge ning seeläbi nVidia kaardiga saavutatud ekraanipilt päris väga ilus. Endiselt on tark lisada ubuntu-restricted-extras ja [L] Medibuntu varamu.

Ent esialgu ei julge veel läpakast senist 10.04 välja vahetada. Esmalt tuleb kohustuslik järelküpsemine ära oodata ning seejärel kontrollida, mis on saanud 11.04 showstopperist kõrgkooli õppejõu jaoks – videoprojektori ühendamiskatsetega kaasnenud pornograafilisest tegevusest.  Elu näitab.

Vaba tarkvara päev @ IT Kolledž

13.09.2011

Et õigel [L] rahvusvahelisel vaba tarkvara päeval ehk selle nädala reedel (16.09) toimub juba [L] Rahvusraamatukogus RISO üritus, siis teeme kolledži ürituse päev varem. Aeg on alates kella 14-st, koht on kolledži suur kaldauditoorium 314.

Kava (esialgne):
* Veidi Vanemate Pingviinide mõtted – teemal “Miks ma olen pingviin ehk miks on minu arvutis Linux” võtavad sõna Linuxi-kasutajatest õppejõud (Margus Ernits, Jaanus Pöial, Truls Ringkjob, Indrek Rokk, Kaido Kikkas).
*  Kolledži robootikaklubi tutvustav loeng Margus Ernitsalt (juttu tuleb ka vabast tarkvarast kui klubi ühest olulisemast tugisambast).
*  Ubuntu 10.04 installiabi – kohapeal saab enda läpakasse paigaldada Ubuntu Linuxi seni viimast pika tootetoega versiooni 10.04 Lucid Lynx ning kuulda nõuandeid, et saavutada lõpptulemusena igati asjalik vabal tarkvaral põhinev töökeskkond (eriti soovitav kolledži rebastele).

(Midagi võib tulla veel)

Ettekannetest tehakse ka [L] veebiülekanne.

APDEIT 16.09 – mõned materjalid leiab [L] kolledži wikist.

LibreOffice’i hange

22.07.2011

RISO korraldab LO tugihanke. Äärmiselt tervitatav nähtus.

Kerimisribad uues Ubuntus

04.05.2011

… õigemini nendest lahtisaamine….

Igatahes on Evolutioni ja veel mõne rakenduse tavapärane aknakerimisriba asendatud imepeene joonekesega, kust siis hiirega teatud kohast üle libistades võib leida miski julla, millest kinni hakata ja akent kerida.  Ei tea, kuidas teistega, aga Kakule absoluutselt ei istu. Üks põhjus on ka see, et kehvema koordinatsiooniga inimese jaoks on see tõsine õudukas.

Igatahes sellele kinga andmine käib paari paketi eemaldamise teel: sudo apt-get remove overlay-scrollbar liboverlay-scrollbar-0.1-0 . Aga ehkki uue 11.04 sai mõningase häkkimise järel läpakas suht korralikult tööle, on tegu vaieldavalt seni ühe kõige kehvema (ebakvaliteetsema) väljalaskega. Mõne teise distro peale kolimine on endiselt mõttes – natuke liiga palju kaheldava väärtusega otsuseid Canonicali poolt. 🙁

Kus häda kõige suurem…

25.09.2010

Avatud lähtekoodi selge ruulimise kohta kinniste lahenduste ees veel üks hea kogemus.

HTC Desire on muidu igati hea telefon, aga kõne vastuvõtt sõrmega mööda ekraani lohistades on küll üsna mööda idee. Enamasti on vaja mobiil kiiruga kätte saada ja kui siis torusse viimaks “halloo!” saad hõigata, selgub, et lohistamine ei õnnestunud ja telefon kutsub edasi.

Aga leidsin, et keegi hea inimene on loonud rakenduse nimega “Tedd’s Droid Tools”, mis on Android Marketi kaudu kenasti kättesaadav – muuhulgas saab sellega kõnesid vastu võtta Desire’i optilist kursorikuuli vajutades (on ka teisi valikuid). Igal juhul märksa töökindlam lahendus kui ekraanil näpuga sibamine.

Tarkvaralise klaviatuuriga on ilmselt võimalik ära harjuda, kuid praeguse seisuga võtan järgmise telefoni küll kindlalt füüsilise täisklaviatuuriga (teine tingimus on sama kindlalt avatud tarkvaraplatvorm). Seega ootame lubatud HTC Visioni või mõnd samalaadset asja (kiiret muidugi pole – kui praeguse aparaadiga taas midagi hullu ei juhtu, ei ole lähiajal vahetust plaanis).