Arhiiv

Kontserdile ratastoolis?

02.01.2014

ELIL listis käib suurem arutelu paari inimese elamuste üle, kes tahtsid ratastooliga ühele aastalõpukontserdile minna ning kogemus osutus suht üle kivide-kändude -asjaks.

Muidu võiks korraldajatele kasvõi mingeid leevendavaid asjaolusid otsida (lõppude lõpuks, tegijal pidavat juhtuma), aga nendepoolses kommentaaris räägiti ise end räigelt sisse: “Kontserdikorraldajana oleks olnud meil ka võimalus ratastooliga mitte sisse lasta (mida samuti paljud korraldajad teevad).”

O RLY (nagu üks tuntud netimeem ütleb)??? Paljud kontserdikorraldajad ei lase ratastoolis inimest sisse?  Neid oleks hea teada – ja boikottida.  Ülbus ja juhmus on äärmiselt ebameeldivad omadused ning sedasorti inimestega ei tahaks tegemist teha.

Saba raiumine jupikaupa

19.12.2013

Kunagi oli sihuke paha nali… Kui vanasti oli kombeks teatud koeratõugudel  saba ära köndistada, siis olla üks väike poiss palunud: lõikame jupikaupa, siis on kutsul vähem valus.

Just seda teeb paraku praegu haridusminister enda Microsofti-diiliga. Selle asemel, et kulutada ressurssi ühekordselt koolitusele ja materjalidele ning olla seejärel lõplikult lahti ühe suurfirma oheliku otsast, valis tema aastakese pikendust Microsofti lõa otsas.

Ainus arukas põhjendus peitub psühholoogias. Nimelt ei suuda enamik pikaajaliselt räigelt petta saanud inimesi endale tunnistada, et lasid endal naha üle kõrvade tõmmata (no ma ei saa ju ikka nii loll olla, eksju…?).  Lihtsam on otsida vigu mujalt ja süüdistada kogu ülejäänud maailma.

Päris nii ei ole, et rumalad inimesed ostavad raha eest ja teised ostavad sama kvaliteeti ilma rahata”, ütleb minister. Kahjuks just nii see käesoleval juhul täpselt ongi.

Aa, ja “Eestis pole piisavalt vaba tarkvara spetsialiste”?  Tahaks küsida: mis selle tingis? Ega ometi need kõikjal nähtud “asjatundjad”,  kelle arust informaatika tähendab mehaanilises stiilis Wordi-Exceli-Powerpointi õpetamist (kuna see on “see, mida igal pool vaja läheb”)…?  Või käibki meil asi nii:

Joe:  Mis asjad need elektrolüüdid on? Kas te üldse teate?!
Riigisekretär: Need on… noh, asjad, millest nad Brawndot teevad!
Joe: Aga MIKS nad nendest Brawndot teevad?
Kaitseminister (peale mõttepausi): Sest Brawndo sees on elektrolüüdid.

(Pagan, “Idiokraatia” on jälle täppi pannud…)

Muide, ausalt öeldes on päris hea tunne töötada ühes vähestest Eesti õppeasutustest, mille lõpetajad saavad üldjuhul täiesti arvestatava kompetentsi ka Linuxi maailmast. Ükskord jõuab Kalev^H^H^H^H^Hmõistus koju nagunii – ja siis on meie vilistlastel tööturg seda suurem. 🙂

Eriline

24.10.2012

Eesti Energia saatis kirja, teemareaks oli “elektrienergia eripakkumine”. Vastuseaadressi reale oli ettenägelikult no-reply pandud.

Aga eripakkumine oleks ju tore, praeguse elektriga sigatsemise vahepalana. Paraku sai “eripakkumise” suht edukalt välja keerata elektrihind.ee kalkulaatori pealt ning erilist ei olnud seal eriti miskit.  Ja nagu aadressirealt näha, ei ole kirja saatja üldse huvitatudki kliendiga suhtlemisest.

Suured tänud, tainad. Kui mõne aja eest sai veel kaalutud, kas hakata elektrimüüjat vahetama või ei, siis nüüd on otsus suht kindel: ükskõik kes teine peale EE.  Ja põhjuseks ei ole mitte niivõrd Eesti oludes selgelt röövellik hind, kuivõrd pika staažiga klientide idiootideks pidamine ettevõtte poolt.

Nii et… mis siin ikka muneda.  EE võib uuest aastast enda elektri endale … pistikupessa (tagasi) toppida.

Infokoosvõime arutelu

05.10.2012

… toimus täna Viimsis Athena hotellis.

Kokku oli toodud suur hulk Eesti spetsialiste ja asjapulki – ministeeriumidest, eri asutustest, firmadest ja mujalt. Ideeks üritada defineerida infokoosvõime ehk erinevate instantside parem koostoimimine IKT vallas.  Arutelu oli huvitav ja elav, kuid selgelt väljendus kergelt karvane  olukord.

Kui me räägime strateegilisest, aastani 2020 tehtavast plaanist, siis ei tohi anda sõna ärimeestest ühepäevaliblikatele. See oli äärmiselt hästi näha mõnda aega tagasi, kui kolledži inimesed üritasid küsida tööandjatelt, kuidas arendada õppekavasid – jõuti välja soovitusteni kaotada ära üldained ning keskenduda “poppide ja noortepäraste” kitsaste kutseoskuste arendamisele. Ja siis, kui Juku õpib kolm aastat C# programmeerijaks (või mistahes muu kommertskeele, kitsalt kutseoskuste tasemel) ning kolme aasta pärast avastab, end lõhkise küna ees (kuna C# firmapõhise tehnoloogiana on selleks ajaks juba surnud ning asendatud mõne uue popima ja noortepärasema asjaga), siis teevad tööandjad mökkmökk. Aga KES see turakas käskis Jukule C# taguda…?

C# asemel võime rääkida dBase’ist, WordPerfectist või Lotus 123-st (kas keegi mäletab veel? Need oli popid ja noortepärased siis, kui Kakk ülikoolis käis – 20 aasta eest), aga ka Foxpro’st või Silverlightist. Strateegilises perspektiivis on igasugune kitsalt firmaomane “standard” absoluutselt sobimatu selleks, et sinna midagi riigi tasemel peale ehitada – parim näide on  ActiveX-i külge takerdunud Lõuna-Korea. 20 aasta eest (rigi jaoks lühike aeg) oleks olnud esmapilgul (äriinimese mõttemalli järgi) olnud täiesti hea idee ehitada e-Eesti Borlandi firma ja Turbo Pascali peale…

Samal tasemel on kahjuks siiani suur osa Eesti ITL tegelastest. Võrdluseks: kui rääkida aastast 2020 (hetkeseisuga +8), siis võiks huvi pärast piiluda -8 peale ehk aastasse 2004. Tollased firmaomased popid ja noortepärased tehnoloogiad on päris suures osas tänaseks juba eilne päev. Mis alust on arvata, et aastal 2020 on praegused C# ja .Net üldse päevakorras? Nii nagu ei tohi teha õppekavasid tööandjate kitsa nägemuse järgi, ei tohi ammugi teha ühiskondlikku IKT arengukava sama malliga.

Veel üks märkus: mõne aja eest samamoodi arendatud riikliku tarkvara raamistiku (mis algses versioonis sätestas avatud standardid ning vaba tarkvara prioriteedi) laskis sisuliselt põhja toosama ITL seltskond (nimesid nimetama ei hakka). Ka seal oli selgelt näha, kuidas kitsa ringkonna lühiajaline ärihuvi kaalus üles Eesti riigi pikaajalise arengu.  Nüüd kisub asi kahjuks samasse suunda.

Ja veel üks asi – tõenäoliselt on aastal 2020 IKT juriidiline regulatsioon täiesti teistsugune. Võimalik on, et praegune “intellektuaalomand” on selleks ajaks täiesti maha kantud. Aga võimalik on ka, et see asendub palju drakoonilisema ja totalitaarsema süsteemiga. Küllalt julgelt võib aga ennustada, et praegune suhteline määramatus hakkab muutuma.

Kui keegi Kakult küsiks, mismoodi koosvõimet saavutada, siis mõned mõtted:
* standardsus, avatud standardid  –  iga asjapulk ei eelda enam, et tema (mõttetult kallilt ostetud) ärivaraline programm on kõigil teistel olemas ning sellega loodud faile võib kõigile aprioorselt laiali saata
* riiklike IKT teenuste (ID jms) laiapõhjaline (kaasav) arendamine – kui asi puudutab paljusid inimesi, siis on ka palju tegijaid, mitte üksnes riigihanke konkursi võitja
* ärihuvide allutamine riigi huvidele – vt eespool
* firmapõhise lukustuse (lock-in) vältimine selle kõigis vormides – puudutab nii riist- kui tarkvara kui ka teenuseid
* kodanikukeskne (versus pakkujakeskne) lähenemine – jällegi mitte nii, et sõlmitakse leping mõne rahvusvahelise korporatsiooniga ja siis vaadatakse, mismoodi too arvab teadvat, mida Eesti inimene vajab
* mõõdukas arvestamine EL protsessidega – koosvõime peaks laienema ka Eestist välja, samas ei tule kõiki eurolollusi püüdlikult kaasa teha
* jne jne.

Üritusest aga ka üks teine, meeldiv mulje. Hotellis pakuti lõunaks kanapastat – kui Kakk enda gluteenijama välja käis, siis lahendati see ilusti jooksupealt ning tehti pasta asemele kartulid. Müts maha.

No ei õpi

15.08.2012

Kunagi jupp aega tagasi tegi Kakk siin kurja häält Verekeskuse peale, kes puuetega inimesi “igaks juhuks” doonoriks ei võtnud (näiteks  [L] siin, [L] siin ja [L] siin). Võinuks arvata, et aja jooksul vahetuvad juhmid inimesed mõistlikemate vastu või vähemalt saavad inimesed natuke vähem juhmideks.

Aga ei.  AK uudistes räägiti sellest, et nüüd ei sobi Verekeskusele kurdid inimesed. Põhjendus? “Nendega ei saa otse suhelda.” Ja seda räägib meditsiinitöötaja??? Organisatsioon ei saa kasvõi üht inimest viipekeelekursustele saadetud või oskajat tööle võtta? Pliiatsit/paberit ja/või sülearvutit on keegi näinud? Hallooo? Huvitav, kui suur skandaal tekiks, kui sama ajuvaba põhjendusega praagitaks välja venekeelsed inimesed?

Ja siis [L] kisatakse, et verd on vähe.  Tammepakk ja raudbetoon…

Einojah

24.07.2012

Mõne inimese jaoks on ateism ikka religioon küll. Ja üsna vastikut sorti. Ning tolerants töötab neil ikka kah üsna kummaliselt.

Slashdoti lugejad on üldjuhul keskmisest kõrgema intelligentsiga (ehkki sotsiaalne intellekt näib tublisti varieeruvat).  Nüüd postitas keegi sinna [L] uudise sellest, et astronaut Sally Ride on meie hulgast lahkunud – ja lisas sinna lõppu “Here’s to wishing her a safe trip on her final journey” . Enam paslikumat järelehüüet sellele vingele naisele annab otsida.

Ja siis jookseb kohale hulk tuhajuhaneid, kes kukub parimas Jerry Falwelli stiilis seletama, et Jumalat pole olemas, mingit reisi pole ja Sally kõnges lihtsalt maha.  No kamoon!  Täpselt üks-ühele nende juhmide hillbillidega [L] tollest kurikuulsast “kirikust”.  Isegi kui sul oleks objektiivselt õigus, võiks ikka natukenegi taktitunnet olla.  Pealegi – kui inimene metafoori kasutamisest aru ei saa ja hakkab seal kohe “ebausku”  nägema, siis võiks ta pigem jätta enda rumaluse enda teada.

Teisalt on huvitav märgata, et Sally sooline orientatsioon (teadaolevalt esimene lesbiline naine kosmoses) tõi kaasa hulgaliselt lisatunnustust ja lahmijaid ei paistnudki. Vähemalt sel korral näitasid sealsed konservatiivsemate vaadetega lugejad küll üles suuremat tolerantsi ja inimlikkust.

Politseil on igav?

12.07.2012

Keegi tarkpea on nüüd Eestis leidnud, et jalgratas on hirmus ohtlik aparaat ja sellega sõitjatele tuleb politseinikud kraesse saata.

Ilmselt selle tegijad ei kuulu just tihedalt rattaga sõitvate inimeste hulka ning kindlasti ei kasuta nad jalgratast sportimiseks. Kindlasti leidub heal majanduslikul järjel olevaid tõsiseid rattafänne, kel on kodus igaks otstarbeks omaette “vokk” – üks igapäevasõitudeks, üks maanteetreeninguks ja üks metsa all mässamiseks. Ent ilmselt on väga palju neid, kel on üks ratas, millega kõiki neid asju läbisegi tehakse.

Jalgrattast sellise “pühademuna” tegemine, nagu seda praegu seaduses nõutakse (kellade-viledega) on võimalik vaid viisaka linnaratta puhul, millega keegi kunagi näiteks roheliste iga-aastasele rattaretkele ei roni. Ratas, mis on täis elektrilampe ja helkureid, ei kannata reeglina kukkumist.  Lenksu küljes tolknev rattakell (vähegi suurema kiiruse korral täiesti kasutu jubin) võtab ära rattakompuutri ja/või pulsikella koha, mis on metsa all treenides hädavajalikud abilised. Ja tahaks näha Eestis maanteel treenivat isand Taaramäed – kas tema ratas ikka vastab kõigile neile nõuetele?

Nii et kutsuge mõistus koju, seadusesepad. Seda aitab teha ka ise rattasadulasse istumine.

Ära mürgita! (jõhker naer saalis)

19.11.2011

Käisin eile Arvutikeskuses tellitud juppide järel. Seal on põrandal huvitavad kleepekad.

Kujutatud on mingisugust kurja kätt arvuti klaviatuurile miskit neoonrohelist kisselli valamas ja all on väga õpetlik tekst: “Litsentseerimata tarkvara hävitab andmed sinu arvutis – ära mürgita oma arvutit ja faile”.

Küsisin müüjalt, kust seda suurepärast sürrealistlikku naljapilti (täitsa võrreldav “Meie küla eitede” seeriaga!) endalegi saada võiks. Too muigas, kuid ei osanud selles osas nõu anda.

Tase, Microsoft ja BSA. Tõesti tase. Järgmine kord võiksite lisada ka “pissib sinu kohvitassi”, “annab su vanaemale purgeeni” ja “lööb su kassi jalaga”.

Vaatasin uudiseid

01.09.2011

Räägiti venekeelsete gümnaasiumide probleemidest eestikeelse õppega. Ent peale seda, kui rahvusringhäälingu põhi-uudistesaates esines pika võõrkeelse tiraadiga keegi meeskodanik, kes mingil arusaamatul põhjusel oli nimetatud Eesti Vabariigi pealinna abilinnapeaks, kadus igasugune tahtmine mingitest eranditest isegi mõelda. Vaene ninasarviklane tegi räige karuteene neile, kelle huvisid ta uskus kaitsvat.

Lugege lambaid

09.05.2011

Eile hilisõhtul saatis keegi ühe suure õppeasutuse raamatukogu aadressile e-kirja. Kirjas polnud midagi isiklikku ega kompromiteerivat, kuid kiri pani ilmselt tehniliste viperuste tõttu putket ja maandus tõenäoliselt paljude inimeste postkastis – sh ka neile, kel asjaga üldse mingit pistmist pole.

Tulemus: täna hommiku kella 10 seisuga oli aktiveerunud 33  villakandjat, kes kõik hoogsasti häälitsema asusid. “Palun mind listist eemaldada!”, “Miks see kiri minu postkastis on?”, “Haiged inimesed!” jne jne jne. Ja kõik muidugi mitte algse kirja saatja aadressil, vaid tolsamal õnnetul  kõigile levitanud aadressil.  Ühe kogemata spämmi asemel oli nüüd väga paljudel inimestel olemas mitukümmend spämmikirja.

Kui und ei tule, võiks lambaid lugeda. Huupi määgimine ei aita üldse.