Arhiiv

Minti testimas 2: Kakk teeb kakast kakku

03.01.2012

Absoluutselt nõus Jaagupi kommentaariga eelmise postituse juures – töölaua-Linux oli täitsa heas seisus, siis aga arvasid tunamullu korraga kõik arendajad (või langesid nad mingisuguste kahe kurja Steve’i surmakiirte mõju alla?), et asi on liiga valmis ja keerasid kõik koos seisu radikaalselt pange.  Aga täna Minti testimist jätkates – nüüd siis juba põhiversiooni, Mint 12-ga – saavutasin töö juures lauamasinas üllatavalt suurel määral lolluste-eelse tulemuse.

Hea oli, et niipidi sai testitud – LMDE enne ja Mint 12 pärast. LMDE on ikka päris tublisti toorem – Mint 12 näitas Ubuntu tugevaid külgi ilma saasta kaasa toomata. Draiverite paigaldamine, uuendused…  Peamenüü on selgem, piiratud draiverid tuntakse ära ja pakutakse paigaldust (dialoog on aga ingliskeelne – tõlkeauk). Draiveri paigaldaja viitab selgituses Unity töölauale, mida Mint aga ei kasuta (oleks võinud teksti ära muuta). Uuendusi pakutakse automaatselt (tõsi – ühes kohas tekkis küsimus, kumba versiooni ühest failist kasutada – ja seal oli taas kord täpitähtede kodeering metsas).

GNOME 3 on oma pläraka ikoonimenüüga endiselt üsna sea-seljas-sadul, ehkki Mint oskab ta natuke tagasihoidlikumasse rolli suruda. See-eest aga on Mint 12 välja käinud veelgi parema traditsioonilise lõhnaga lahenduse, mida ehk isegi võiks soovitada uueks tavalise inimese no-nonsense -töölaua standardiks (100% kindlusega ei julge veel väita, peab rohkem katsetama). MATE on GNOME 2 koodist hargnenud uus töölauakeskkond, mida saab häälestada täiesti võrreldavaks vana GNOME’iga, ent kasutada seejuures uuemaid tarkvarajuppe.

Selleks tuleb:
* paigaldada compizconfig-settings-manager koos sõltuvustega ja compiz-fusion-plugins-main ning tuunida CCSM endale meelepäraseks
* avada Eelistuste menüüst Käivitatavad rakendused ja lisada rakendus compiz –replace
* logida välja või restartida arvuti (Ubuntu kombel on ka M12-s Ctrl-Alt-Backspace välja lülitatud, selle saab tagasi panna klaviatuuri valikute alt)
* uuesti sisse logides valida sessiooniks MATE (ja jättagi see edaspidi nõnda)

Soovi korral võib kasutada Kaku töölauaeelistust:
* paigaldada pakid avant-window-navigator ja awn-settings koos hulga sõltuvustega.
* lisada Käivitatavate rakenduste alla avant-window-navigator (või teine variant – käivitada see sama käsuga terminalist ja teha selle seadistuste juures linnuke kasti “Käivita AWN automaatselt”.
* tõsta Minti alumine tööriistariba ekraani ülaserva (põhimõtteliselt võib ka üldse ära võtta – aga ülaserva ribale saab ikoonidena mõningaid selliseid haldustegevusi lisada, mida põhimenüüsse teiste sekka panna ei tasu).
* akende vahetamiseks kasutab Kakk CCSM alt Ring Switcherit ja töölaudade vahetamiseks keerlevat kuubikut.

APDEIT 05.01: [L] üks ekraanitõmmis saadud tulemusest.

Üks siinkirjutaja jaoks suhteliselt elutähtis asi, mida tuleb edaspidi MATE juures läpaka peal katsetada, on projektori toetus. Kõige muu kõrval rikuti ka see vahepeal täiesti ära, nii et loenguid pidava õppejõu jaoks ei olnud enam mingit võimalust. Praegu 10.04 peal piisab eraldusvõime mahakeeramisest 1024×768 peale ja (Delli puhul) Fn-F8 vajutamisest, loodetavasti on MATEl sama võimalus alles.

Väga loodaks, et MATE jõuab järgmise Ubuntu LTS-versiooni koosseisu. Siis oleks jällegi hulk aega võimalik arendajate loomingulistest lollustest kaarega mööda minna.

Minti testimas: LMDE

03.01.2012

Juba mõnda aega on Kaku senine põhidistro Ubuntu teinud oma arengus väga kummalisi otsuseid – eeskätt on muidugi probleem nende Unity-keskkonnaga, mis on siinkirjutaja arust tõsine loodusõnnetus ja mida ei peaks mingil juhul trügima tavakasutaja vaikimisi töökeskkonnaks. Senini on Kakk kolinud põhi-tööläpaka tagasi lolluste-eelse 10.04 versiooni peale, aga edasine on lahtine.

Et Kakk ainus uriseja pole, näitab kõnekas fakt, et praktiliselt kogu tema varasema eluea jooksul (tulin, nägin, võitsin) Ubuntu käes olnud Distrowatchi tabeli esikoht on juba mõnda aega Linux Minti käes. Nüüd tuli mõte ka ise asi ära proovida. Alustuseks aga sai võetud mitte uus põhiversioon Mint 12, vaid hoopis LMDE ehk Linux Mint Debian Edition, mis baseerub Debiani testing-versioonil.

Peale plaadilt käivitamist pakub ekraan vaid 10 sek pärast käivitumist – menüü võiks vaikimisi ees olla nagu Ubuntul. Plaadi kontroll ja hilisem käivitamine käib tavainimese jaoks krüptilise tekstiekraaniga – hiljem leidus ka tegijate poolne selgitus, et nende arvates ei ole ükski saadaolevatest splash screenidest piisavalt hea. Olgu siis nõnda.

Peale käivitumist ette antud live-keskkond on täitsa kena. Paigaldusprotsess läheb sujuvalt, aga a) eestindus on lünklik (hiljem  on valmissüsteem ses osas parem, aga jääb siiski Ubuntule alla) ja b)  partitsioonide valimine pole päris intuitiivne, algaja võib seal hätta jääda. Samas kui tahta teha “puhast vuuki”, on asi väga lihtne.

Taaskäivitus –  süsteem käivitub ilusti. Peamenüü on KDE-likult ebaülevaatlik  – näib, et ainus arukas lahendus on pruukida kas mingit dokki või ikoone (töölaual või ribal). Positiivne asi on aga juhtpaneel, mis on hea struktuuriga (meenutab veidi Mandrake/Mandriva/Mageia samalaadset asja)  ja sisaldab mitmeid kasulikke juppe – hea liigutus on näiteks varundaja (mintbackup) ja tulemüüri sättija (gufw) juhtpaneelil. Võib-olla mõnel juhul on ka domeeniblokeerija (mintnanny) abiks. CCSM on kohe juhtpaneelil, ent aknavahetaja puudub (ring ja shift switcher) ja hoolimata kuubiku sisselülitamisest see tööle ei hakka – uurima hakates selgub, et NVidia graafika 3D-efektid ei tööta (kummaline, arvestades Minti üht peamist müügiargumenti “kõik töötab otse lambist”).  Võrk ja heli töötavad ilusti.

Jõuamegi vajalike kohanduste juurde. Puudub Ubuntu laadis lisadraiverite valik.  Synaptic võimaldab aga paigaldada nvidia-glx -paketi (Synapticus on mõned stringid vale kodeeringuga, täpptähtede asemel tuleva küsimärgid). NVidia draiveri käivitamiseks:
* paigalda pakk nvidia-glx koos sõltuvustega
* paigalda nvidia-xconfig
* sudo nvidia-xconfig
* taaskäivita arvuti

Vaikimisi ei käivitu ka Compiz. Selleks tuleb luua fail .gnomerc , kirjutada sinna rida  export WINDOW_MANAGER=/usr/bin/compiz ja käivitada X uuesti (või restartida). Ja Kaku lemmik-aknavahetaja, Compizi Ring Switcheri sai peale paki compiz-fusion-plugins-main paigaldamise ja RS sisselülitamise järel CCSM-ist.

LibreOffice’is puuduvad Windowsi kirjastiilid – lisada saab pakiga ttf-mscorefonts-installer.   Ja eestikeelseks saab oma kontori pakkide  libreoffice-l10n-et ja libreoffice-help-et paigaldamisega.

Summa summarum: kui ei pelga väikest mutrikeeramist, on LMDE-st võimalik täiesti korralik Linuxi töölaud saada. Idee poolest on mutrikeeramine ühekordne, kuna LMDE kasutab rolling release‘i ehk fikseeritud väljalaskeid pole ja uuendatakse jooksvalt. Kuna aga Debian testing siiski aeg-ajalt pidi katki ka minema, siis võib tekkida vajadus ka hiljem natuke torkida.

 

WordPress 3.3 tõlgitud

19.12.2011

Kuna WordPressi tegijad oskasid oma väljalaske ajastada täpselt sügissemestri õppetöö viimasele nädalale (aasta kõige hullem aeg), siis viibis tõlge nädala jagu.  Aga nüüd on see [L] tavapärases kohas olemas.

WordPress 3.2 tõlgitud

02.07.2011

Seekord on tõlge tehtud beetastaadiumis, kuna saadaolev tõlkefail oli juba 3.2 oma ning 3.1.3 ja 3.1.4 jäävad seetõttu tõlkes vahele – kuid peaks hakkama saama ka ingliskeelse uuendusega, millele saab soovi korral 3.1 tõlkega uuesti eestikeelse näo anda.

Märkus: vastavalt laekunud ettepanekule sai muudetud ‘labeli’ tõlge. Pakutud vaste “etikett” sobiks eraldiseisvalt küll, kuid kuna liitsõna ‘navigation label’ kõlaks sellega natuke veidralt, siis otsustasin “märgise” kasuks (“märgis” ja “navigatsioonimärgis”).

Tõlge asub endises kohas [L] Kaku WordPressi-lehel.

Narvali hambaravi

28.04.2011

… ehk Ubuntu 11.04 Natty Narwhalist korraliku töökeskkonna (klassikaline välimus + 3D-efektid) saamine käis Kakul nii:
* Esmane sisselogimine teha tavarežiimis (Klassikaline Ubuntu) – nagu eespool mainitud, saab selle valida sisselogimisel PEALE kasutajanime valikut ja ENNE parooli sisestamist ekraani alaserva rippmenüüst (ugh).
* Kui videokaart seda vajab, installida 3D-draiverid (Haldamine => Lisadraiverid)
* Mõni aeg tagasi tuli kellelegi taibule pähe Ubuntul “mäkki mängida” ja akna juhtnupud paremalt vasakule viia. Õnneks tehti peale järgnevat kisa kirik keset küla ja see featuur sõltub kasutatavast kujundusteemast. Nupuprobleemi lahendamiseks panna teemaks kohe kaasasolevatest valikutest (Eelistused => Välimus => Teema) näiteks New Wave (võib ka mõne muu alla laadida ja paigaldada).
* Mingist ajast on pärit ka komme juba paariminutise seismise järel ekraan parooli taha lukku panna. Kindlasti on sel oma kasutuskohad (näiteks pangatelleri arvutis), aga tavainimese arvuti puhul peaks kas ooteperiood pikem või siis parool maas olema. Sättida saab menüüst Eelistused => Ekraanisäästja.
* Lisada pakk compizconfig-settings-manager (terminalist sudo apt-get install compizconfig-settings-manager või Synapticuga)
* Lisada GIMP – pakid gimp ja gimp-data-extras.
* Lisada USA lollide seaduste tõttu väljajäetud pakid – ubuntu-restricted-extras (eriti MS klassikaline kirjastiilikomplekt: Times New Roman, Arial jt). Tuleb öelda, et mitmed seni ülivajalikud asjad enam praegu nii vajalikud ei olegi (isegi ilma MS stiilideta saab hakkama).
* Lisada Medibuntu varamu (vt selle kohta [L] nende veebist)  ning paigaldada sealt miinimumina pakid w64codecs (32-bitise süsteemi korral w32codecs)  ja  libdvdcss2.
* Igaks juhuks võiks lülitada sisse ka X-i taaskäivitamise klahvikombinatsiooni Ctrl-Alt-Backspace (maitseasi muidugi – aga lihtsam on taaskäivitada graafilist liidest kui kogu arvutit, kui miskit kinni peaks kiiluma). Eelistused=>Klaviatuur=>Paigutused=>Valikud=>Key sequence to kill the X server.

3D-suutliku arvuti korral tuleb seadistada CCSM (suht maitseasi, aga ilma mõne valikuta nagu Move Windows asi hästi ei toimi). Käivitada Eelistuste menüüst CompizConfig Settings Manager ja valida sealt rubriikide järgi:
* General: Composite, Gnome Compatibility, OpenGL
* Desktop: Desktop Cube, Rotate Cube
* Effects: Animations, Window Decorations, Wobbly Windows
* Utility: Regex Matching, Compiz Library Toolbox, Title Bar Info (vajalikud teiste asjade jaoks)
* Window Management: Move Window, Resize Window, Appplication Switcher, Ring Switcher või Shift Switcher

Soovi korral võib alumise paneeli asemele lisada mäkilaadse alumise doki (Cairo Dock, AWN vmm – vt [L] Ubuntu juhendit). Edasi võib juba seadistada puht maitse järgi (ekraanipilt jms) ja tööle hakata.

Ubuntu 11.04

28.04.2011

Natty Narwhal on nüüd väljas ja tuli tööl lauaarvutis kohe ka ära proovida.

Algus oli ilus. Eesti keel oli installis tagasi (vahepeal oskas keegi selle sealt ära kaotada), vaikimisi install on endiselt äärmiselt lihtne (ja üha enam ka visuaalselt poleeritud). Kodukataloogi krüpteerimine sai ka valitud – selle tegemine õnnestus muidu veatult, ainult et sinna enam eestikeelne tõlge ei ulatunud.  Tavainimese võib selles kohas keelevahetus aga ära ehmatada (ja tulemuseks võib olla mingi teadmatusest tehtud lollus).

Masinas on küll korralik NVidia videokaart, ent selle 3D-draiverid on omanduslikud ja seetõttu visati ekraanile teade, et uut ja uhket Unity kasutajaliidest saab kasutada üksnes nende paigaldamise järel. Arusaadav, teeme ära – menüüst lisadraiverite alt NVidia omad peale ja korras. Enne restarti sai veel uus väljalase vaikimisi vormis üle ka vaadatud – täitsa tipp-topp, paar muutust rakenduste osas hakkas silma (Shotwell, Banshee).

Restart käivitas aga uue Unity keskkonna. Tundus, nagu oleks korraga lauamasinast tahvelarvuti või koguni mobla saanud. Ilus, oma piiratud funktsionaalsuses väga mugav … ja absoluutselt kohandamatu. Vasakul ekraaniservas asuvat menüüd ei saanud liigutada. Elemente lisada õnnestus üksnes nii, et käivitasin Alt-F2ga käsurealt terminali, sealt soovitud rakenduse (ühekordsena oleks võinud ka ilma terminalita teha) ja seejärel Unity paanile ilmunud ikoonilt sai valida selle püsiva allesjätmise. Tavapärasele süsteemimenüüle ja programmidele ligipääsu ei paistnud kusagilt (viimaks leidsin selle nupualuse menüü nurgast – aga ka see oli kummalise kuju omandanud). Vaikimisi oli Unity paanil saadaval vaid Firefox ja LibreOffice (lisaks veel tarkvara lisamiseks Tarkvarakeskus ja pilveteenus Ubuntu One). Nurgas asuv nupuke tõi ekraanile küll mõned uued valikud, kuid seal oli miskipärast – tavainimesele 99% tõenäosusega segaselt – ära toodud nii olemasolevad kui alles paigaldamist vajavad rakendused.

Niisiis oli tulemuseks ilus ja värviline kinnine kast, kus tavainimesel on võimalus a) leppida olemasoleva väga piiratud mänguruumiga või b) hakata endale kõvasti LUM-stiilis (läbi ussi…) aetavaid asju selgeks tegema (ses mõttes tundub, nagu oleks Ubuntu tegijad Apple’i halvima haiguse külge saanud – “Tee mida tahad, seni kuni me oleme seda sinu jaoks ette näinud”). Epic Fail, ütlevad mõned selle peale.  Tuli meelde viikingite lõõp “13. sõdalase” filmist: “Give an Arab a sword, he makes a knife!” – Unity tegijad on suutnud täisverelisest Linuxi töölauast teha HTC Sense sarnase kireva, aga üsna piiratud asjanduse. Kõva tulemus! 😛

Ja mis kõige huvitavam – niivõrd toore keskkonna juures, nagu Unity seda on (esmakordne esinemine ametlikus distros, mõningane konarlikkus on absoluutselt arusaadav) puudub täielikult üks äärmiselt lihtne valik: “Lülita Unity välja”!  Veelgi arukam oleks anda inimesele installiprotsessis valik, kas ta tahab traditsioonilist GNOME/Metacity või Unity keskkonda – seda ka ei olnud (pärast selgus, et selleteemaline valik on peenes kirjas GDM-i logimisekraani allservas PEALE kasutajanime valimist ja ENNE parooli sisestamist). Tõsine ämber kasutatavuse koha pealt.

Aga teisalt – kui võtta aluseks Ubuntu 11.04 oma traditsioonilises kuues, on endiselt tegu väga asjaliku ja Linuxi kohta ka kasutajasõbraliku väljalaskega. Positiivsed tähelepanekud:
* üks asjalik lisandus installiprotsessi on võimalus installida üle ainult Ubuntu, jättes multibuudi teised süsteemid puutumata. Proovitud – töötab.
* YouTube mängib videosid ilma Adobe Flashita, Firefox mängib MP3-sid  (VLC pluginatega) ja FreeCol (tõsi, versiooniks on 0.9.2 – pikka aega on seis juba 0.9.5 peal)  toimib juba ilma Suni Javata (OpenJDK). Samm edasi.
* LibreOffice on OO.o-ga võrreldes edasi läinud.
* Banshee on senise Rhythmboxiga võrreldes etem.

Kui seda Unityt ees ei oleks…

Ammu oleks aeg

13.04.2011

Nagu näha, on Windowsile tulekul [L] võimalus tõmmata endale tarkvara võrgu kaudu.

Positiivne, aga pigem küsiks: miks see nii kaua aega võttis? Linux on sama asja võimaldanud oma kümmekond aastat – ning on väikese turuosaga ja pealegi paljudeks distrodeks killustatud, Microsofti turuosa ja -jõud on seni veel märksa suuremad.  OK, Microsoft tahab oma nodi eest raha ja see paneb sedalaadi jaotusmehhanismile täiendavad nõuded – aga veebipood ei ole ju iidamast-aadamast enam imeasi. Ja isegi ainult Windowsile loodud vaba tarkvara, vabavara ja jaosvaraga piirdudes (s.t. jättes otsese rahaküsimise välja) saaks täiesti piisavalt adekvaatse teenuse. Aga ju siis ei sobinud sedalaadi arusaam isand Ballmeri peakujuga… Isegi Apple jõudis selles osas tublisti ette.

Muidugi ei tähenda see seda, et Kakul hakkaks selle uudise peale Windowsi tarvis minema, aga mõnele teisele on ehk täitsa tervitatav. Kuigi siit tekib huvitav küsimus: kas MS jätkab seniseid üritusi illegaalset kopeerimist pidurdada ja näiteks ei luba ebaseaduslike Windowside omanikel oma poest tarkvara osta? Seda tehes võivad nad ehk motiveerida mõnd inimest oma süsteemile litsentsi hankima, kuid samas lükkavad tagasi paljude inimeste käest tuleva reaalse raha (illegaalse Windowsi kasutamine ei muuda näiteks MS Office’i eest makstavat pappi valerahaks)…

Tuxi evangeeliumi paralleelversioon

12.03.2011

Et õigel pühakirjal on enamasti ikka erinevaid versioone, siis nüüd on ka Tuxi evangeeliumil:
* Kaku originaaltõlge
* Uus, veidi laiendatud ja hilisemaid arenguid kajastav versioon (autoriks isand Toomas “JRandomNoob” Tursk)

 

Novelli Linuxi seminaril

08.03.2011

Sel aastal siis korraldas lõunanaabrite juures asuv Novelli esindus  koos siinsete abijõududega vastlanaistepäeval seminari “Linux: 17 aastat hiljem”.

Asjalik üritus. Näha, et selle rea peal on lätlased meist ette jõudnud – meil hakkab alles praegu RISO ja muude tegelaste pingutuste tulemusena jää natukene sulama, aga ikka esineb veel turakaid, kes “maisikasvatamisest” patravad.  Jutt oli eeskätt suunatud äriinimestele ning ses mõttes oli natuke kahju, et saalis istusid enamasti iti-inimesed (suures osas ka tuttavad näod). Paljuski aga on just bosside võhiklikkus selles vallas Eestis suureks piduriks.

Selles mõttes oli hästi korraldatud seminar, et vaheldumisi esinesid lätlased ja kohalikud tegijad – juttu tuli Linuxist näiteks Eesti IBMis ja Sampo pangas. Lätlased rääkisid omakorda Novellist, SUSEst, OO.o-st ja Zabbixist.  Mõnus asi tundus olevat [L] SUSE Studio – põhimõtteliselt veebipõhine Lego-stiilis komplekt omaenda SUSE-põhise distro kokkupanekuks. Kuidagimoodi oli see seni kahe silma vahele jäänud.

Tänud Novellile ja lätlastele.

Soss-sepad

07.03.2011

Võta üks ja viska teist…

Eile valimiste kajastamisega ämbrisse astunud Helmes süüdistab EPL’is “vabavara”  ja tibitoimetaja [L] paneb selle kohe lehte kirja… Kamoon, oleks võinud kasvõi Wikipediast vaadata, [L] kes PostgreSQLi kasutavad ja millised on senised hinnangud tema skaleeruvusele ja töökindlusele (eriti ilmekas näide on ISS – kosmosesse ei saadeta asju, mille töökindluses kaheldakse). Ehk oleks siis aru saanud, kes tegelikult asja kokku keeras.

Valusad võhikud.

APDEIT:   OMG, [L] Wolli….  “valimised 2011: infosüsteem oli omadega täitsa helmes.”   😀 😀 😀

VEEL ÜKS APDEIT ÕHTUL:  Too õnnetu võhiklik lugu EPL-s ilmus enne keskpäeva. Kommentaarid tulid ca tunni jooksul. Kella poole kolmest tuli IT-inimese kohta vägagi särav [L] vastulause Martin Rebaselt (tubli!). Ja koju sõites lõõritas autoraadios Rahvusringhäälingu kella kuuene põhiuudistesaade ikka “vabavarast” ja süüdistas tarkvara (ilmselt on enamiku ajakirjanike taset arvestades liigne nõuda, et nad vabavaral ja vabal tarkvaral vahet teeks).

Kõige lahedam oli see, et jutu kinnituseks oli leitud keegi inimene kuuldavasti Tartu ülikoolist, kelle pikast jutust jäi mulje, et tegu on mõne Sourceforge’ist üles korjatud pisividina, mitte arvatavalt maailma 10-15 suurima vaba tarkvara  projekti hulka kuuluva andmebaasimootoriga (vt kasvõi [L] põhiarendajate nimekirja; kasutusest oli juba eespool ja viidete all juttu). Konkreetne härrasmees tekitas oma jutuga tõsise küsimuse TÜ informaatikaõppe taseme kohta (samaväärne oleks hakata meedias Windowsi kiruma vaid selle põhjendusega, et sajandivahetuseaegne Windows ME oli hirmus ämber).

Selle pika jutu eetriajaga oleks jõudnud kolm korda küsida paralleelse arvamuse ka Linnari, Tõnu Samueli või kasvõi meie enda IT kolledži MS-mehe Heiki Tähise käest (kui karta, et muidu on erapoolik jutt). Seega, mis on nüüd tõsi, kas

* ERR ei jälgi absoluutselt teisi meediakanaleid,
* ERR toimetajad on pehmelt öeldes kohtlased ega oska järeldada, et kui kommentaariumid kõik väidavad artiklile vastupidist, siis on ehk artikliga midagi viga. Ja tuttavaid asjalikke itimehi, kellelt järele uurida, neil kah ei ole. VÕI
* ERR vassib ja valetab teadlikult. Lõppenud valimiste kontekstis ei imestaks.