Arhiiv

Iirlastega Saaremaal

15.07.2007

Nagu juba mainitud, käis Kakk Saaremaal, juba traditsiooniks saanud budolaagris Niidi talus. Seekord oli külas sensei Kai Koskinen ning teemaks tema enda koostatud enesekaitsesüsteem P.D.F.S. (Practical Defensive Fighting System) ning Escrima. Rahvast oli kokku tulnud kõvasti ja keegi ei pidanud kahetsema.

Kui Kakk on kolmel korral Iirimaal käinud, siis on seal üks hästi lahe pere olnud pidevalt vastu võtmas ja igasugu huvitavaid asju korraldamas (Maire Brennani ja Eliza Gilkysoni kontserdid näiteks). Nüüd siis otsustasid Vincent ja Margaret siiakanti tulla (nüüdseks kah juba suureks kasvanud noorem generatsioon jäeti paraku koju). Payback time… Mõeldud-tehtud: võtame iirlased saarele kaasa, ajame sauna, anname õlut ja näitame kaklevaid inimesi. 🙂

Nagu külalised reedel sadamas maha said (teevad teised kohe pika turnee – alustasid Soomest ja lõpetavad Poolas), oli kohe minek Virtsu poole, Tallinnaga tutvumine jäi hilisemaks. Praamile jõudsime suure kimaga ja hirmnapilt, aga peale igatahes saime. Edasi juba viis tee Kuressaarde, kus trehvasime teiste laagrilistega, käisime lõunal ja ajasime juttu. Ja siis juba edasi Niidile.

Külalised tundsid end mõnusasti, kuna suur osa seltskonnast rääkis inglise keelt ja üldse oli (nagu laagrites tavaks) tegu hästi lahedate inimestega. Kuna ka Kai-sensei külalistega kampa lõi, ületasid nood Kaku igasugusi ootusi ning tegid enamiku trennidest täiel määral kaasa, lisaks veel osalemine ka muus laagrielus (ekskursioon Kuressaarde ja Viidumäele, laupäevaõhtune suitsusaun koos järgneva suitsulesta ja õllega jne). Vinge!

Trennid olid huvitavad ja harivad. Kai P.D.F.S. on eeskätt turvatöötajatele ja politseile mõeldud praktiline segu eri kunstidest (Escrima, Krav Maga, jujutsu, aikido) – esmatutvustus siinmail toimus juba eelmise aasta Käsmu laagris. Kahe huvitava peateemana käisid selles laagris läbi terariistad (sh üks Kai koostatud väga silmaringi avardav DVD, mille ka siinkirjutaja endale ostis) ja inimese käitumine stressiolukorras. Eriti tasemel oli viimases trennis toimunud “maastikumäng”, kus kõik osalejad ükshaaval kolme ülesandega kontrollpunkti läbisid (1. tülinorija pehmel maastikul, 2. maas lamav inimene ja põõsast väljakargav nugadega maniakk, 3. turisti ära ajav närviline maaomanik). Kusjuures selle läbis ka Vincent ning üldse mitte kõige halvemini. 🙂 Priidule aga tuleks frustreeritud maaomaniku rolli eest kui mitte Oscar, siis vähemalt Meie Mats anda… Tõsiselt õpetlik kogemus oli.

Ja veel üks tsitaat Kai-senseilt – ta rääkis, et Soomes toimub suur osa pussitamisi hommikupoole ööd, kui kainenevad tüübid tuiavad kuhugi “burksi” ostma ning sabas seistes läheb rüselemiseks ja keegi saab nuga. Seega ütleb sensei: “what a point – to get stabbed to death for a f*cking hamburger!”. Ehk “targem annab järele” üsna ekstreemses vormis… Sama asi tuli välja ka maastikumängus – eelmistel päevadel harjutatud karmide võtete asemel oli enamasti palju õigem lahendus rahulik lahkumine (muidugi paraku pole see alati võimalik).

Mõtteainet kogunes seega küllaga. Iirlased olid kogu üritusest hirmsat moodi sillas, ähvardasid järgmine aasta tagasi tulla ja veel õppida (mõne aasta eest arvas seesama Vincent, et Kakk on segane, kui igasugu madistamisega tegeleb). Kahju ainult, et ligi sadakond fotot ühe lolli näpuka tõttu vastu taevast lendasid. Ehk saab pilte kellegi teise käest.

Tahad kvaliteeti? Maksa!

22.06.2007

Täna kauples üks sõber Kaku endaga kaasa motorolleri garantiiremonti – tema ei teadvat tehnikast ööd ega mütsi. No ega Kakk kah eriline õlinäpp ei ole, aga vähemalt üldisi põhimõtteid vist teab. OK, käime ära.

Töökoja (jätan esialgu nime mainimata) uksepiidal oli silt. Täpne sõnastus ei jäänud kahjuks meelde, ent vist oli midagi nii: “Remondi juures viibimine tõstab töötunni hinda 200 krooni võrra”. Et siis kui tahad veenduda, et sellid sinu rollerisse õli asemel koogelmooglit ei vala, pead kõvasti juurde plekkima.

Kakk teab nüüd, kuhu oma Sued probleemide korral MITTE viia.

Toomas Endrik Elvis ja teisi jutte

15.04.2007

Tänud Chrisile, kes [L] ühe ammuse sõbra jutuveerust teada andis. Sealt võib lugeda nii pealkirjas toodud tegelasest (ühe andeka noormehe versioonis) ja palju muid lugusid sarjast “segaste vanemate segased lapsed”. Kõht on igatahes peale lugemist suht valus…

Nii peabki

06.04.2007

Eile rääkisin ühe tuttava härrasmehega (igaks juhuks nimesid ei maini – Eesti seadusruum on nagu ta on), kel oli Koplis väike intsident kahe kodanikuga. Nood tahtnud väga tema rahakotti endale saada ega hoolinud korduvatest kinnitustest, et tegelikult nad seda raha üldse ei tahagi. Üritasid asja jõuga lahendada. Viimaks kutsus asjaosaline (kes tattide õnnetuseks oli vana karateka) ise tüüpidele kiirabi välja ja pani nad kenasti auto peale.

Mitte et Kakk tahaks vägivalda promoda… Aga sihukesi uudiseid võiks rohkem olla. Saaks õhu puhtamaks.

Obstruktsioon

12.03.2007

Offf kurinahk jätkab jälle (sügaval tööajal) [L] sihukeste lugude levitamist, mille lugemise järel on töörežiim kontrollimatu irvitamise tõttu pooleks tunniks täiesti segi… 😛

Tjah…

01.03.2007

Paari päeva eest toimus töö juures üks väike sünnipäevakohvitus. Mõnus nagu alati – meil on hästi vahva seltskond, kellega saab kõigist asjadest rääkida. Nii tuli põgusalt jutuks ka pronksmehike ning üks meie vene päritolu kaaslastest tõi näite, et hiljuti olevat keegi eestlane “ühest Lääne-Euroopa riigist” piirilt tagasi saadetud, kuna “tuli fašistlikust riigist”. Ja tundus, et rääkija uskus seda ise siiralt ning oli üpris üllatunud, kui pealik seda suht ühemõtteliselt jamaks nimetas.

Njaa. Kui juba see hea haridusega ning üldiselt mõtlemisvõimeline ja heatahtlik, head eesti keelt rääkiv ja pidevalt eestlastega suhtlev inimene on valmis sellist absurdi uskuma, siis jääb vaid üle spekuleerida teemal, kuivõrd suur kogus propagandasõnnikut on idapoolsete tegelaste poolt istutatud keskmise öövahtkondlase (kes eesti keelt ei räägi, eestlastega ei suhtle ja elab vene telekanalite toidul) ajudesse…

Head uut ja vana

31.12.2006

Käesoleva sissekande lugejatel on õigus lugeda end õnnitletuks koos kõigist sellest tulenevate privileegidega headele soovidele ja soodsatele tulevikuperspektiividele. Kampaania kestab kuni kolmekuningapäevani.

Uuel aastal siis uue hooga… 🙂

Korraks Saaremaale

31.12.2006

Üks Kaku vanadest sõpradest elab paraku juba mitu head aastat Saaremaal hooldekodus (elu läks üsna mitme koha pealt sassi). Eile korjas Kakk paar ühist vana sõpra kaasa ja küttis üheks päevaks üle mere külla.

Üllatus oli liiklejate vähesus praami peal, nii kell 10 hommikul kui 21 õhtul oli laev üsna tühi – õhtuks igaks juhuks võetud bronn osutus täiesti asjatuks. Seega saime ilusti kohale ja läksime hooldekodu külastama. Tjah, sinna võiks päris edukalt šokiturismi korraldada – üsna väga kole koht (ehkki väga ilusas asukohas mändide keskel). Aeg oleks nagu peatunud kusagil 80-ndates – vähemalt konkreetne maja oli küll iidamast-aadamast remontimata ja koridor lehkas tubakasuitsu-kapsa-kopituse assortii järele nii, et uksel võis pea vastu haisu ära lüüa. Õnneks konkreetne inimene elab konteksti arvestades üsna hästi – tal on oma 9-ruudune tuba.

Kahjuks selgus, et Kaku igivanal Delli P2 läpparil, mis sinna üle aasta tagasi saadetud sai, olid mitmed klahvid maha surnud (s.h. Backspace, r ja t – isegi sisse logida ei saanud, kuna nii inimese enda nimes kui root-accountis on need tähed sees) ja masin seetõttu üsna kasutu. Nii et väike vihje lugejaile – kui keegi teab mõnd vana, ent töökorras arvutit (soovitavalt läpakat – toa väiksuse tõttu -, kuid ka tavakast ja monitor käib küll) äraviskamiskandidaatide seas, võiks teada anda (põhifunktsiooniks saab kirjatöö, seega riistvara osas on vajadused väikesed). Kakk on nõus ise Saaremaale ära viima.

(Kui juba üleskutsumiseks ja nõuküsimiseks läks, siis ehk mõni Saaremaaga seotud tehnoinimene teab, kui kaugel on Kesk-Saaremaal Sõmera kandis traadita võrkude areng? Praegu kasutavad seal ühtainsat dial-upiga arvutit… Tahaks natuke olukorda muuta)

Aga tagasi eilse juurde. Kohalik olustik on ikka huvitav küll. Elanike põhitegevusala (naisterahvaste puhul) on vaibakudumine. Asi käib tööteraapia nime all ja selle eest makstakse inimesele tervelt … 1,5 krooni tunnis. OK, töö puhul ei ole rangeid kvaliteedinõudeid (arvestades üldiselt üsna kirjut kontingenti) ja inimene saab prii esmase ülalpidamise (toit ja peavari), aga kuna ka invaliidsuspension läheb hooldekodule, jääb inimesele endale riiete, jalatsite, pesemistarvete, raamatute jms jaoks üle ca 700 krooni kuus… 37-aastase, liikumispuudega, ent üsna aktiivse mõtlemise ja ilmaelust huvituva naisterahva jaoks mitte just suur summa. Nii oligi toas jama – pistikupesi ei jätkunud (Kakk siis vilistas perenaise protestidele ja ostis õhtul Kuressaarest 6-kohalise pikendusjuhtme – koos korraliku kopsiku Lavazza kohviga, kuna kohvigi jaoks kipub muidu raha nappima – , nii et selle probleemi sai lahendatud). Nii et kes tahab “eduka Eesti Vabariigi” nimelist seebimulli natuke lõhkuda, sõitku tõesti mõnd lähemat hooldeasutust vaatama.

Pealelõunal korraldasime siis inimröövi ja vedasime peasüüdlase esmalt Kuressaarde Mönusa Villemi kõrtsi lõunat sööma ja seejärel lossi juurde jalutama – inimest on sellise elukoha puhul tarvis natuke tuulutada. Ilm oli tuuline ja sompus, aga õnneks ei sadanud. Tolknesime linna peal mitu tundi, siis läksime hooldekodusse tagasi (enne käisime poes ja ostsime natuke nodi) ja istusime kohvitassi taga veel tunnikese ning arutasime ilmaelu. Tagasitee Kuivastusse läks ilusti, praam oli (nagu algul juba öeldud) üsna tühi. Alles Virtsust edasi tulles hakkas taevast tulema mingit vastikult kleepuvat märga löga, mis klaasid kinni kattis ja aknad uduseks tegi. Seetõttu läks Keila kaudu (reisijate mahapanekuga) kojusõitmine kauem kui muidu.

Aga koju jõudes oli hea tunne. Vähemalt sõit läks vist täie ette, ühe inimese aastavahetus sai ehk natukenegi lõbusam.

Kulla sõbrad

17.11.2006

… kes te olete sattunud registreeruma naljakasse kohta nimega Gazzag – palun lugege läbi [L] see artikkel siin. Või otsige Gazzagi kohta Wikipediast.

Kes ameerika keelt ei oska, siis lühidalt: see keskkond spämmib teie nimel kõiki teie sõpru, kui te rumalast peast lasete registreerimisel tal kõik oma Orkuti kontaktid importida. Eriti “tore” on siis, kui annate talle ka oma Yahoo! ja Orkuti paroolid – arvestage ise, kui paljud teist kasutavad kas Yahoo! Maili või GMaili (Orkut on sama firma alluvuses). Teie meilikasti võti on sel juhul nüüd nende jobude käes.

Palun ärge laske endale mütsi silmadele tõmmata. Sellest spämmist on juba tõesti siiber.

Lugemist ja mõtlemist

15.11.2006

Aabram on kirjutanud jälle kord ühe [L] mõtlemapaneva loo.