Arhiiv

Tahad kvaliteeti? Maksa!

22.06.2007

Täna kauples üks sõber Kaku endaga kaasa motorolleri garantiiremonti – tema ei teadvat tehnikast ööd ega mütsi. No ega Kakk kah eriline õlinäpp ei ole, aga vähemalt üldisi põhimõtteid vist teab. OK, käime ära.

Töökoja (jätan esialgu nime mainimata) uksepiidal oli silt. Täpne sõnastus ei jäänud kahjuks meelde, ent vist oli midagi nii: “Remondi juures viibimine tõstab töötunni hinda 200 krooni võrra”. Et siis kui tahad veenduda, et sellid sinu rollerisse õli asemel koogelmooglit ei vala, pead kõvasti juurde plekkima.

Kakk teab nüüd, kuhu oma Sued probleemide korral MITTE viia.

Toomas Endrik Elvis ja teisi jutte

15.04.2007

Tänud Chrisile, kes [L] ühe ammuse sõbra jutuveerust teada andis. Sealt võib lugeda nii pealkirjas toodud tegelasest (ühe andeka noormehe versioonis) ja palju muid lugusid sarjast “segaste vanemate segased lapsed”. Kõht on igatahes peale lugemist suht valus…

Nii peabki

06.04.2007

Eile rääkisin ühe tuttava härrasmehega (igaks juhuks nimesid ei maini – Eesti seadusruum on nagu ta on), kel oli Koplis väike intsident kahe kodanikuga. Nood tahtnud väga tema rahakotti endale saada ega hoolinud korduvatest kinnitustest, et tegelikult nad seda raha üldse ei tahagi. Üritasid asja jõuga lahendada. Viimaks kutsus asjaosaline (kes tattide õnnetuseks oli vana karateka) ise tüüpidele kiirabi välja ja pani nad kenasti auto peale.

Mitte et Kakk tahaks vägivalda promoda… Aga sihukesi uudiseid võiks rohkem olla. Saaks õhu puhtamaks.

Obstruktsioon

12.03.2007

Offf kurinahk jätkab jälle (sügaval tööajal) [L] sihukeste lugude levitamist, mille lugemise järel on töörežiim kontrollimatu irvitamise tõttu pooleks tunniks täiesti segi… 😛

Tjah…

01.03.2007

Paari päeva eest toimus töö juures üks väike sünnipäevakohvitus. Mõnus nagu alati – meil on hästi vahva seltskond, kellega saab kõigist asjadest rääkida. Nii tuli põgusalt jutuks ka pronksmehike ning üks meie vene päritolu kaaslastest tõi näite, et hiljuti olevat keegi eestlane “ühest Lääne-Euroopa riigist” piirilt tagasi saadetud, kuna “tuli fašistlikust riigist”. Ja tundus, et rääkija uskus seda ise siiralt ning oli üpris üllatunud, kui pealik seda suht ühemõtteliselt jamaks nimetas.

Njaa. Kui juba see hea haridusega ning üldiselt mõtlemisvõimeline ja heatahtlik, head eesti keelt rääkiv ja pidevalt eestlastega suhtlev inimene on valmis sellist absurdi uskuma, siis jääb vaid üle spekuleerida teemal, kuivõrd suur kogus propagandasõnnikut on idapoolsete tegelaste poolt istutatud keskmise öövahtkondlase (kes eesti keelt ei räägi, eestlastega ei suhtle ja elab vene telekanalite toidul) ajudesse…

Head uut ja vana

31.12.2006

Käesoleva sissekande lugejatel on õigus lugeda end õnnitletuks koos kõigist sellest tulenevate privileegidega headele soovidele ja soodsatele tulevikuperspektiividele. Kampaania kestab kuni kolmekuningapäevani.

Uuel aastal siis uue hooga… 🙂

Korraks Saaremaale

31.12.2006

Üks Kaku vanadest sõpradest elab paraku juba mitu head aastat Saaremaal hooldekodus (elu läks üsna mitme koha pealt sassi). Eile korjas Kakk paar ühist vana sõpra kaasa ja küttis üheks päevaks üle mere külla.

Üllatus oli liiklejate vähesus praami peal, nii kell 10 hommikul kui 21 õhtul oli laev üsna tühi – õhtuks igaks juhuks võetud bronn osutus täiesti asjatuks. Seega saime ilusti kohale ja läksime hooldekodu külastama. Tjah, sinna võiks päris edukalt šokiturismi korraldada – üsna väga kole koht (ehkki väga ilusas asukohas mändide keskel). Aeg oleks nagu peatunud kusagil 80-ndates – vähemalt konkreetne maja oli küll iidamast-aadamast remontimata ja koridor lehkas tubakasuitsu-kapsa-kopituse assortii järele nii, et uksel võis pea vastu haisu ära lüüa. Õnneks konkreetne inimene elab konteksti arvestades üsna hästi – tal on oma 9-ruudune tuba.

Kahjuks selgus, et Kaku igivanal Delli P2 läpparil, mis sinna üle aasta tagasi saadetud sai, olid mitmed klahvid maha surnud (s.h. Backspace, r ja t – isegi sisse logida ei saanud, kuna nii inimese enda nimes kui root-accountis on need tähed sees) ja masin seetõttu üsna kasutu. Nii et väike vihje lugejaile – kui keegi teab mõnd vana, ent töökorras arvutit (soovitavalt läpakat – toa väiksuse tõttu -, kuid ka tavakast ja monitor käib küll) äraviskamiskandidaatide seas, võiks teada anda (põhifunktsiooniks saab kirjatöö, seega riistvara osas on vajadused väikesed). Kakk on nõus ise Saaremaale ära viima.

(Kui juba üleskutsumiseks ja nõuküsimiseks läks, siis ehk mõni Saaremaaga seotud tehnoinimene teab, kui kaugel on Kesk-Saaremaal Sõmera kandis traadita võrkude areng? Praegu kasutavad seal ühtainsat dial-upiga arvutit… Tahaks natuke olukorda muuta)

Aga tagasi eilse juurde. Kohalik olustik on ikka huvitav küll. Elanike põhitegevusala (naisterahvaste puhul) on vaibakudumine. Asi käib tööteraapia nime all ja selle eest makstakse inimesele tervelt … 1,5 krooni tunnis. OK, töö puhul ei ole rangeid kvaliteedinõudeid (arvestades üldiselt üsna kirjut kontingenti) ja inimene saab prii esmase ülalpidamise (toit ja peavari), aga kuna ka invaliidsuspension läheb hooldekodule, jääb inimesele endale riiete, jalatsite, pesemistarvete, raamatute jms jaoks üle ca 700 krooni kuus… 37-aastase, liikumispuudega, ent üsna aktiivse mõtlemise ja ilmaelust huvituva naisterahva jaoks mitte just suur summa. Nii oligi toas jama – pistikupesi ei jätkunud (Kakk siis vilistas perenaise protestidele ja ostis õhtul Kuressaarest 6-kohalise pikendusjuhtme – koos korraliku kopsiku Lavazza kohviga, kuna kohvigi jaoks kipub muidu raha nappima – , nii et selle probleemi sai lahendatud). Nii et kes tahab “eduka Eesti Vabariigi” nimelist seebimulli natuke lõhkuda, sõitku tõesti mõnd lähemat hooldeasutust vaatama.

Pealelõunal korraldasime siis inimröövi ja vedasime peasüüdlase esmalt Kuressaarde Mönusa Villemi kõrtsi lõunat sööma ja seejärel lossi juurde jalutama – inimest on sellise elukoha puhul tarvis natuke tuulutada. Ilm oli tuuline ja sompus, aga õnneks ei sadanud. Tolknesime linna peal mitu tundi, siis läksime hooldekodusse tagasi (enne käisime poes ja ostsime natuke nodi) ja istusime kohvitassi taga veel tunnikese ning arutasime ilmaelu. Tagasitee Kuivastusse läks ilusti, praam oli (nagu algul juba öeldud) üsna tühi. Alles Virtsust edasi tulles hakkas taevast tulema mingit vastikult kleepuvat märga löga, mis klaasid kinni kattis ja aknad uduseks tegi. Seetõttu läks Keila kaudu (reisijate mahapanekuga) kojusõitmine kauem kui muidu.

Aga koju jõudes oli hea tunne. Vähemalt sõit läks vist täie ette, ühe inimese aastavahetus sai ehk natukenegi lõbusam.

Kulla sõbrad

17.11.2006

… kes te olete sattunud registreeruma naljakasse kohta nimega Gazzag – palun lugege läbi [L] see artikkel siin. Või otsige Gazzagi kohta Wikipediast.

Kes ameerika keelt ei oska, siis lühidalt: see keskkond spämmib teie nimel kõiki teie sõpru, kui te rumalast peast lasete registreerimisel tal kõik oma Orkuti kontaktid importida. Eriti “tore” on siis, kui annate talle ka oma Yahoo! ja Orkuti paroolid – arvestage ise, kui paljud teist kasutavad kas Yahoo! Maili või GMaili (Orkut on sama firma alluvuses). Teie meilikasti võti on sel juhul nüüd nende jobude käes.

Palun ärge laske endale mütsi silmadele tõmmata. Sellest spämmist on juba tõesti siiber.

Lugemist ja mõtlemist

15.11.2006

Aabram on kirjutanud jälle kord ühe [L] mõtlemapaneva loo.

Sünnipäev sirtakiga

29.10.2006

Nimekaim Kaido Eriste (ehk [L] EKEK nomenklatuuris isa Thomas) pidas eile Pärnu-Jaagupis oma 40. juubelit ja koos sellega veel mitut perekondlikku tähtpäeva. Pikem seltskonnakroonika (samuti siinkirjutajalt) leidub [L] EKEK veebis, siia paneks ainult ühe tõsiselt laheda pildi, kus sünnipäevalaps koos teiste härradega sirtakit tantsib. 🙂

Sirtaki EKEK moodi

(märkus: algul tõmmati Kakk kah tantsima, aga hiljuti väänata saanud jalale see üldse ei meeldinud ja tuli järele jätta)