Arhiiv

Tsiklisõit minevikku

23.08.2008

Täna sai käidud Vääna-Jõesuus vaatamas meie pere kunagist suvilat, kus omal ajal sai igal suvel oldud.

Tore oli. Omaaegne aianduskooperatiiv ja praegune ühistu nägi väheste erandlike detailidega välja nii, nagu oleks Kakk ajamasinasse pistetud ja paarkümmend aastat tagasi kupatatud. Paar aastat vanem naabripoiss Remo vaatas ukse pealt pikalt teel põrisevat ilmutist, siis sai kiiver maha võetud – tundis ära küll ja tuli rääkima.  Siis juba hakkasid lehvitama ka ületeenaabrid tädi Edda ja onu Toomas… Hästi vahva oli jälle näha. Lugu lõppes sellega, et tuli lausa kahes kohas võileibu söömas käia – kuna ka onu Andres (aka emeriitprofessor Lahe TTÜst) oli juba mitmel trehvamisel külla kutsunud… Kästi kõvasti vanematele tervisi saata ja kutsuti neid kah külla.

Meie omaaegne maja oli täitsa sama nägu, ainult puud olid jupi maad suuremaks kasvanud… Perenaine tuli ka välja rääkima ja sai seal vanu aegu meenutatud. Samas oli ka vaevumärgatav kallak, kust alla Kakk kunagi isa utsitusel esimest korda kahel rattal (jalgrattaga muidugi – tsikkel oli tollal paduhull idee, mis isegi Kakul pähe ei tulnud) sõita proovis ja sipelgapessa maandus. Ja muidugi palju muid tuttavaid kohti.

Peaks teinekordki sinnakanti minema, kui omaaegsed mängukaaslased ka sealkandis on.

Kunagine suvekodu
Kunagine suvekodu

Pulmas sünti väänamas

01.08.2008

Lõppenud kirikulaagris tulid mõned pärnakad palvega, et tuleksin nende laulatusele pillimeheks. Täna saigi sünt autosse visatud ja Tori poole põrutatud.

Tori kirik on hästi ilus paik – nii kirikuna kui ka Eesti sõdurite mälestusmärgina. Omaette mälestusplaat on seal näiteks ka Koreas ja Vietnamis hukkunud eestlastele. Seintel on mitu sepistatud mõõka, mis pole kirikus just tavaline. Omapärase õhustikuga paik.

Täna aga toimus seal Kairi ja Toomase laulatus. Eelnevalt oli veel juttu sellest, et suur osa pulmarahvast on ilmselt esmakordselt kirikus… Saime enam-vähem kõik õigel ajal paika ja läbi proovitud – kohal oli lisaks laulja Karoliinale ja sünti väänavale Kakule ka laagrist tuttav flöödimängija Leonora. Kokku tuli päris ilusasti kõlav musa, midagi (taas kord) Clannadi või Enya kanti (Karoliina hääl kannatab võrrelda küll). Igal juhul käisid nii pruutpaar kui mitmed teised pärast tänamas (ja näis, et ka kirikuvõõras seltskond kuulas huviga – ilmselt pole pulmamarsi asemel mängitud kelti hümn “Be Thou My Vision” või Oldfieldi stiilis mõtisklused keset laulatust päris tavapärane valik ka). Sama koosseisuga võiks teinekordki mängida.

44.22@20

06.07.2008

… ehk siis endine Tallinna 44. keskkooli (nüüdne Mustamäe Gümnaasium) XXII lennu B-klass tuli eile üle 20 aasta uuesti kokku. Alguses trehvasime kooli ees, siis võeti suund Padise lähedale.

Jälle üks moment, kus aeg nagu ära kaob… Mõnda inimest polnud 20 aastat näinud, aga mitte kellegagi (v.a. need, keda polnud varem näinud, kuna läksid enne klassist ära, kui Kakk keskkoolis sinna laekus) polnud äratundmisprobleemi. Ülimalt vahva oli taas kord näha. Selgus, et vahepeal olid mõned sellid veel tsiklimeesteks hakanud, aga seekord olin autorongis ainuke kaherattaline.

Peale kohale jõudmist peeti esmalt fotojahti, mis oli paras sürr – tuli võistkonnaga leida lähikonnast fotol kujutatud paik ning lavastada seal etteantud teemal pilt (stiilis “Naistraktoristid tina panemas”, “Fännid imetlevad kulturisti” jne). Paraku meil kõige paremini ei läinud, kuna mõned ei viitsinud eriti osaleda – teised tiimid aga tegid sellist kunsti, et hiljem seinalt pilte vaadates sai kõva kõhutäie naerda.

Üks klassikaaslane oli vahepeal kirikuõpetajaks hakanud ja tegi meile toreda õhtuse ekskursiooni enda lähedalasuvasse töökohta. Jälle tore elamus –  vana maakirik, loojuv päike ja hulk häid sõpru (tsiklisõit veel peale selle).

Õhtune (taas)tutvumisring venis lausa kesköö kanti. See punt oli värvikas juba keskkoolis ja nüüdki oli seal igatsorti rahvast arstidest ja advokaatidest seppadeni. Kakk vedas sadulakottides kohale läppari ja projektori – alguses jooksis seina peal vanade koolipiltide kollektsioon, siis tõmmati jooksvalt juurde ka sama õhtu fotod. Viimaks tehti suure mölluga uuslavastus kahest 10. klassi klassipildist (poiste ja tüdrukute omast) – rahvas seati seisma-istuma täpselt samamoodi nagu seinal paistval vanal fotol…

Xb 1987

Enne…

Xb 2008

… ja nüüd.

Kodupoole tüürimist alustasin alles kella kahe paiku. Suht jahe oli ja kõigele lisaks hakkas Keila kandis veel sadama. Aga rahulikult põristades sai kolme paiku koju.

Hakkasin ristiisaks

29.06.2008

Ei, Kakk pole esialgu Cosa Nostrasse astunud. Ikka päris ristiisaks – ühele põnnile. Isegi lusikas sai kenasti üle antud.

Tegelikult oli tegu omamoodi jututoaristsetega – põnni vanemad mõlemad omaaegsed jutukasõbrad, kohale tulnud külalistest veel mõni ja asja läbiviinud kirikuõpetaja koos oma naisega kah. Hästi vahva oli vanu sõpru näha. Aga nüüd peavad õnnetud lapsevanemad selleks valmis olema, et põnnist saab kunagi kah kiiksuga nalju loopiv ja kaigastega vehkiv sabaga häkkeritüüp. 😛

HTK-ga Laugul

18.04.2008

Juba traditsiooniks kujunenud TLÜ haridustehnoloogia keskuse väljasõit viis meid seekord Kuusalu lähedale Laugu puhkemajja. Eelnevalt käisime veel Andineeme rannas, Mardi tulevast majakohta ning Kairiti ja Priidu uut kodu vaatamas. Täitsa tore sõit oli. Tegin moblaga mõned pildid, ehk panen need millalgi Kakkr’isse välja. Kahju ainult, et Mart unustas võimenduse juhtmed kaasa võtta ja seekord ei tulnud seetõttu koos mängimisest midagi välja. 🙁 Aga ehk teinekord.

Aga HTK seltskond on endiselt mõnus.

APDEIT: mõned pildid on nüüd ka [L] Kakkr’is üleval.

Vorst vorsti vastu

11.01.2008

Eesti juurtega kolleeg Joensuu ülikoolist (hetkel ametis hoopis Tansaanias), kick-poksija ja ekstreemtriikija [L] Matti Tedre pani korraliku [L] akadeemilise kärna ühele tegelinskile, kes teda algul raamatut kirjutama kutsus (selle õiguse eest peale maksmisega!) ja hiljem sellele retsensiooni soovis. Tegelikult hea näide sellest, kuivõrd haigeid ärimudeleid olemas on.

Tubli!

18.12.2007

Just eespool mainisin, et Eestimaal on toredad inimesed täitsa olemas.

M.O.T.T.

Kaastunne

10.12.2007

… Robile ja tema toredale bändile. Samuti ka teistele leinajatele. Elu võib teinekord üsna ülekohtune tunduda… 🙁

Vanad sõbrad

07.08.2007

… on ikka hirmus vahvad. Isegi kui nad helistavad Taanist veidi enne keskööd (unustades, et Eesti on järgmises ajavööndis) ja jutuajamine tublisti üle kesköö venib. 🙂 Juttu jätkub tõepoolest kauemaks, nagu Gevalia reklaamis öeldakse.

Iirlastega Saaremaal

15.07.2007

Nagu juba mainitud, käis Kakk Saaremaal, juba traditsiooniks saanud budolaagris Niidi talus. Seekord oli külas sensei Kai Koskinen ning teemaks tema enda koostatud enesekaitsesüsteem P.D.F.S. (Practical Defensive Fighting System) ning Escrima. Rahvast oli kokku tulnud kõvasti ja keegi ei pidanud kahetsema.

Kui Kakk on kolmel korral Iirimaal käinud, siis on seal üks hästi lahe pere olnud pidevalt vastu võtmas ja igasugu huvitavaid asju korraldamas (Maire Brennani ja Eliza Gilkysoni kontserdid näiteks). Nüüd siis otsustasid Vincent ja Margaret siiakanti tulla (nüüdseks kah juba suureks kasvanud noorem generatsioon jäeti paraku koju). Payback time… Mõeldud-tehtud: võtame iirlased saarele kaasa, ajame sauna, anname õlut ja näitame kaklevaid inimesi. 🙂

Nagu külalised reedel sadamas maha said (teevad teised kohe pika turnee – alustasid Soomest ja lõpetavad Poolas), oli kohe minek Virtsu poole, Tallinnaga tutvumine jäi hilisemaks. Praamile jõudsime suure kimaga ja hirmnapilt, aga peale igatahes saime. Edasi juba viis tee Kuressaarde, kus trehvasime teiste laagrilistega, käisime lõunal ja ajasime juttu. Ja siis juba edasi Niidile.

Külalised tundsid end mõnusasti, kuna suur osa seltskonnast rääkis inglise keelt ja üldse oli (nagu laagrites tavaks) tegu hästi lahedate inimestega. Kuna ka Kai-sensei külalistega kampa lõi, ületasid nood Kaku igasugusi ootusi ning tegid enamiku trennidest täiel määral kaasa, lisaks veel osalemine ka muus laagrielus (ekskursioon Kuressaarde ja Viidumäele, laupäevaõhtune suitsusaun koos järgneva suitsulesta ja õllega jne). Vinge!

Trennid olid huvitavad ja harivad. Kai P.D.F.S. on eeskätt turvatöötajatele ja politseile mõeldud praktiline segu eri kunstidest (Escrima, Krav Maga, jujutsu, aikido) – esmatutvustus siinmail toimus juba eelmise aasta Käsmu laagris. Kahe huvitava peateemana käisid selles laagris läbi terariistad (sh üks Kai koostatud väga silmaringi avardav DVD, mille ka siinkirjutaja endale ostis) ja inimese käitumine stressiolukorras. Eriti tasemel oli viimases trennis toimunud “maastikumäng”, kus kõik osalejad ükshaaval kolme ülesandega kontrollpunkti läbisid (1. tülinorija pehmel maastikul, 2. maas lamav inimene ja põõsast väljakargav nugadega maniakk, 3. turisti ära ajav närviline maaomanik). Kusjuures selle läbis ka Vincent ning üldse mitte kõige halvemini. 🙂 Priidule aga tuleks frustreeritud maaomaniku rolli eest kui mitte Oscar, siis vähemalt Meie Mats anda… Tõsiselt õpetlik kogemus oli.

Ja veel üks tsitaat Kai-senseilt – ta rääkis, et Soomes toimub suur osa pussitamisi hommikupoole ööd, kui kainenevad tüübid tuiavad kuhugi “burksi” ostma ning sabas seistes läheb rüselemiseks ja keegi saab nuga. Seega ütleb sensei: “what a point – to get stabbed to death for a f*cking hamburger!”. Ehk “targem annab järele” üsna ekstreemses vormis… Sama asi tuli välja ka maastikumängus – eelmistel päevadel harjutatud karmide võtete asemel oli enamasti palju õigem lahendus rahulik lahkumine (muidugi paraku pole see alati võimalik).

Mõtteainet kogunes seega küllaga. Iirlased olid kogu üritusest hirmsat moodi sillas, ähvardasid järgmine aasta tagasi tulla ja veel õppida (mõne aasta eest arvas seesama Vincent, et Kakk on segane, kui igasugu madistamisega tegeleb). Kahju ainult, et ligi sadakond fotot ühe lolli näpuka tõttu vastu taevast lendasid. Ehk saab pilte kellegi teise käest.