Silt: Sõbrad

Sisekoolitus ITK moodi

Sel nädalal on meil ITKs külas meie portugali magistrandi Simao juhendaja prof. Pedro ja täna viis ta läbi personali sisekoolituse virtuaalmaailmade teemal. Noh, et ka teised natuke näeks, mida need paar segast selli seal pidevalt väänavad.

Hommikul saatis Kakk kirja välja, et rahvas endale nimed valiks, millega virtuaalmaailmas esineda. Järjest tulid koolitusele

* Aita-Leida Kuusepuu

* Maia Smokk

* Pets Poogen

* Ehutav Kolevants

* Riin Manda

* Eino Muidugi

* Werner Röha

* Hele Triip

Werner (turris soenguga punkar) ja Eino (sihuke kahtlaselt teistmoodi meesterahvas) on päriselus pealegi naissoost.

Kõik olid hirmsasti aktsioonis ja ehitasid terve virtuaalsaare igasugu vigureid täis. Aga kui viimaks kolleeg Margus endale kah keset koolitust avatari tegi ja sellele “Kolb Orav” nimeks pani,siis selgus taas kord, miks Kakk end seal majas nii hästi tunneb. Ei ole ikka päris normaalsed inimesed…

Blogiauhinnad

Tänud [L] Oudekkile [L] auhinna eest. 🙂 Eks  vastavalt kampaania reeglitele tuleb asi edasi anda.

Premio Arte y Pico

Niisiis, viis ajaveebi, mis on Kaku maailma avardanud:

* Aabrami ebalogaalne – A-tähega asjad käivad alguses. Preemia saab teravmeelsuse, keeletaju ja kassiarmastuse eest.

* Offf ja tema Bastardoperaatori Päevaraamat – rämeda häkkerihuumori klassika.

* Murit (aka iiremuti) ja muidugi noor staar Oto – uskumatult vinge mammablogi. Oto sarnaseid selle annab nii noorte tegelaste seast kah otsida.

* Kairu – kodususe ja südamlikkuse eriauhind.

* PKala – aruka kristlase mõtteid on alati mõnus lugeda.

Tegelikult võiks siia lisada veel mitu (Pia, Wolli, isa Heigo jpt – Oudekkile tagasi väänata vist kampaania ei võimalda?), aga kui tingimused ütlevad, et viis, siis olgu nõnda.

Kampaania reegeldused siis kah siia (kopipeist Oudekkilt):

1. Vali viis blogi, mida hindad loomingulisuse, kujunduse, huvitava materjali ja panuse eest blogiilma mistahes keeles.
2. Iga auhind on nimeline ja sisaldab blogi kirjutaja nime ja linki tema blogisse.
3. Iga auhinnasaaja paneb auhinna logo oma blogisse.
4. Peab olema link originaalauhinna lehele.
5. Auhinnasaaja paneb ka reeglid oma blogisse.

Tsiklisõit minevikku

Täna sai käidud Vääna-Jõesuus vaatamas meie pere kunagist suvilat, kus omal ajal sai igal suvel oldud.

Tore oli. Omaaegne aianduskooperatiiv ja praegune ühistu nägi väheste erandlike detailidega välja nii, nagu oleks Kakk ajamasinasse pistetud ja paarkümmend aastat tagasi kupatatud. Paar aastat vanem naabripoiss Remo vaatas ukse pealt pikalt teel põrisevat ilmutist, siis sai kiiver maha võetud – tundis ära küll ja tuli rääkima.  Siis juba hakkasid lehvitama ka ületeenaabrid tädi Edda ja onu Toomas… Hästi vahva oli jälle näha. Lugu lõppes sellega, et tuli lausa kahes kohas võileibu söömas käia – kuna ka onu Andres (aka emeriitprofessor Lahe TTÜst) oli juba mitmel trehvamisel külla kutsunud… Kästi kõvasti vanematele tervisi saata ja kutsuti neid kah külla.

Meie omaaegne maja oli täitsa sama nägu, ainult puud olid jupi maad suuremaks kasvanud… Perenaine tuli ka välja rääkima ja sai seal vanu aegu meenutatud. Samas oli ka vaevumärgatav kallak, kust alla Kakk kunagi isa utsitusel esimest korda kahel rattal (jalgrattaga muidugi – tsikkel oli tollal paduhull idee, mis isegi Kakul pähe ei tulnud) sõita proovis ja sipelgapessa maandus. Ja muidugi palju muid tuttavaid kohti.

Peaks teinekordki sinnakanti minema, kui omaaegsed mängukaaslased ka sealkandis on.

Kunagine suvekodu
Kunagine suvekodu

Pulmas sünti väänamas

Lõppenud kirikulaagris tulid mõned pärnakad palvega, et tuleksin nende laulatusele pillimeheks. Täna saigi sünt autosse visatud ja Tori poole põrutatud.

Tori kirik on hästi ilus paik – nii kirikuna kui ka Eesti sõdurite mälestusmärgina. Omaette mälestusplaat on seal näiteks ka Koreas ja Vietnamis hukkunud eestlastele. Seintel on mitu sepistatud mõõka, mis pole kirikus just tavaline. Omapärase õhustikuga paik.

Täna aga toimus seal Kairi ja Toomase laulatus. Eelnevalt oli veel juttu sellest, et suur osa pulmarahvast on ilmselt esmakordselt kirikus… Saime enam-vähem kõik õigel ajal paika ja läbi proovitud – kohal oli lisaks laulja Karoliinale ja sünti väänavale Kakule ka laagrist tuttav flöödimängija Leonora. Kokku tuli päris ilusasti kõlav musa, midagi (taas kord) Clannadi või Enya kanti (Karoliina hääl kannatab võrrelda küll). Igal juhul käisid nii pruutpaar kui mitmed teised pärast tänamas (ja näis, et ka kirikuvõõras seltskond kuulas huviga – ilmselt pole pulmamarsi asemel mängitud kelti hümn “Be Thou My Vision” või Oldfieldi stiilis mõtisklused keset laulatust päris tavapärane valik ka). Sama koosseisuga võiks teinekordki mängida.

44.22@20

… ehk siis endine Tallinna 44. keskkooli (nüüdne Mustamäe Gümnaasium) XXII lennu B-klass tuli eile üle 20 aasta uuesti kokku. Alguses trehvasime kooli ees, siis võeti suund Padise lähedale.

Jälle üks moment, kus aeg nagu ära kaob… Mõnda inimest polnud 20 aastat näinud, aga mitte kellegagi (v.a. need, keda polnud varem näinud, kuna läksid enne klassist ära, kui Kakk keskkoolis sinna laekus) polnud äratundmisprobleemi. Ülimalt vahva oli taas kord näha. Selgus, et vahepeal olid mõned sellid veel tsiklimeesteks hakanud, aga seekord olin autorongis ainuke kaherattaline.

Peale kohale jõudmist peeti esmalt fotojahti, mis oli paras sürr – tuli võistkonnaga leida lähikonnast fotol kujutatud paik ning lavastada seal etteantud teemal pilt (stiilis “Naistraktoristid tina panemas”, “Fännid imetlevad kulturisti” jne). Paraku meil kõige paremini ei läinud, kuna mõned ei viitsinud eriti osaleda – teised tiimid aga tegid sellist kunsti, et hiljem seinalt pilte vaadates sai kõva kõhutäie naerda.

Üks klassikaaslane oli vahepeal kirikuõpetajaks hakanud ja tegi meile toreda õhtuse ekskursiooni enda lähedalasuvasse töökohta. Jälle tore elamus –  vana maakirik, loojuv päike ja hulk häid sõpru (tsiklisõit veel peale selle).

Õhtune (taas)tutvumisring venis lausa kesköö kanti. See punt oli värvikas juba keskkoolis ja nüüdki oli seal igatsorti rahvast arstidest ja advokaatidest seppadeni. Kakk vedas sadulakottides kohale läppari ja projektori – alguses jooksis seina peal vanade koolipiltide kollektsioon, siis tõmmati jooksvalt juurde ka sama õhtu fotod. Viimaks tehti suure mölluga uuslavastus kahest 10. klassi klassipildist (poiste ja tüdrukute omast) – rahvas seati seisma-istuma täpselt samamoodi nagu seinal paistval vanal fotol…

Xb 1987

Enne…

Xb 2008

… ja nüüd.

Kodupoole tüürimist alustasin alles kella kahe paiku. Suht jahe oli ja kõigele lisaks hakkas Keila kandis veel sadama. Aga rahulikult põristades sai kolme paiku koju.

Hakkasin ristiisaks

Ei, Kakk pole esialgu Cosa Nostrasse astunud. Ikka päris ristiisaks – ühele põnnile. Isegi lusikas sai kenasti üle antud.

Tegelikult oli tegu omamoodi jututoaristsetega – põnni vanemad mõlemad omaaegsed jutukasõbrad, kohale tulnud külalistest veel mõni ja asja läbiviinud kirikuõpetaja koos oma naisega kah. Hästi vahva oli vanu sõpru näha. Aga nüüd peavad õnnetud lapsevanemad selleks valmis olema, et põnnist saab kunagi kah kiiksuga nalju loopiv ja kaigastega vehkiv sabaga häkkeritüüp. 😛

HTK-ga Laugul

Juba traditsiooniks kujunenud TLÜ haridustehnoloogia keskuse väljasõit viis meid seekord Kuusalu lähedale Laugu puhkemajja. Eelnevalt käisime veel Andineeme rannas, Mardi tulevast majakohta ning Kairiti ja Priidu uut kodu vaatamas. Täitsa tore sõit oli. Tegin moblaga mõned pildid, ehk panen need millalgi Kakkr’isse välja. Kahju ainult, et Mart unustas võimenduse juhtmed kaasa võtta ja seekord ei tulnud seetõttu koos mängimisest midagi välja. 🙁 Aga ehk teinekord.

Aga HTK seltskond on endiselt mõnus.

APDEIT: mõned pildid on nüüd ka [L] Kakkr’is üleval.

Vorst vorsti vastu

Eesti juurtega kolleeg Joensuu ülikoolist (hetkel ametis hoopis Tansaanias), kick-poksija ja ekstreemtriikija [L] Matti Tedre pani korraliku [L] akadeemilise kärna ühele tegelinskile, kes teda algul raamatut kirjutama kutsus (selle õiguse eest peale maksmisega!) ja hiljem sellele retsensiooni soovis. Tegelikult hea näide sellest, kuivõrd haigeid ärimudeleid olemas on.