Arhiiv

Ära mürgita! (jõhker naer saalis)

19.11.2011

Käisin eile Arvutikeskuses tellitud juppide järel. Seal on põrandal huvitavad kleepekad.

Kujutatud on mingisugust kurja kätt arvuti klaviatuurile miskit neoonrohelist kisselli valamas ja all on väga õpetlik tekst: “Litsentseerimata tarkvara hävitab andmed sinu arvutis – ära mürgita oma arvutit ja faile”.

Küsisin müüjalt, kust seda suurepärast sürrealistlikku naljapilti (täitsa võrreldav “Meie küla eitede” seeriaga!) endalegi saada võiks. Too muigas, kuid ei osanud selles osas nõu anda.

Tase, Microsoft ja BSA. Tõesti tase. Järgmine kord võiksite lisada ka “pissib sinu kohvitassi”, “annab su vanaemale purgeeni” ja “lööb su kassi jalaga”.

Ammu oleks aeg

13.04.2011

Nagu näha, on Windowsile tulekul [L] võimalus tõmmata endale tarkvara võrgu kaudu.

Positiivne, aga pigem küsiks: miks see nii kaua aega võttis? Linux on sama asja võimaldanud oma kümmekond aastat – ning on väikese turuosaga ja pealegi paljudeks distrodeks killustatud, Microsofti turuosa ja -jõud on seni veel märksa suuremad.  OK, Microsoft tahab oma nodi eest raha ja see paneb sedalaadi jaotusmehhanismile täiendavad nõuded – aga veebipood ei ole ju iidamast-aadamast enam imeasi. Ja isegi ainult Windowsile loodud vaba tarkvara, vabavara ja jaosvaraga piirdudes (s.t. jättes otsese rahaküsimise välja) saaks täiesti piisavalt adekvaatse teenuse. Aga ju siis ei sobinud sedalaadi arusaam isand Ballmeri peakujuga… Isegi Apple jõudis selles osas tublisti ette.

Muidugi ei tähenda see seda, et Kakul hakkaks selle uudise peale Windowsi tarvis minema, aga mõnele teisele on ehk täitsa tervitatav. Kuigi siit tekib huvitav küsimus: kas MS jätkab seniseid üritusi illegaalset kopeerimist pidurdada ja näiteks ei luba ebaseaduslike Windowside omanikel oma poest tarkvara osta? Seda tehes võivad nad ehk motiveerida mõnd inimest oma süsteemile litsentsi hankima, kuid samas lükkavad tagasi paljude inimeste käest tuleva reaalse raha (illegaalse Windowsi kasutamine ei muuda näiteks MS Office’i eest makstavat pappi valerahaks)…

Veebistuudium?

01.04.2011

Tuli kutse ühele üritusele, mille kava on [L] siin.

Iseenesest ju täiesti asine Microsofti koolituspäev. Ja mitmed nimed kuuluvad kahtlemata asistele inimestele. Ometi jääb miski häirima.

Ajalooliselt on “Microsoft” ja “veeb” ühes lauses tähendanud suurt probleemi – veebilehti, mis avanevad või on täismahus loetavad ainult Internet Exploreri -nimelise (mitte eriti taibuka) brauseriga.  Jah, see olukord on viimastel aastatel paranenud. Kuid ometi ei ole ligipääsmatud ja ebastandardsed käkkveebid kuhugi kadunud ning 90% neist (konservatiivne hinnang) on tehtud Microsofti platvormi kasutades.

Firmapõhises koolituses pole  midagi halba, kui seda ausalt ka sellisena serveeritakse. Pealkirjades on näha mõisted ASP.NET ja IE9, kuid kus on HTML5 ja CSS3 (mis on märksa selgemalt veebi tulevik)? Rääkimata vabadest alternatiividest nagu Ogg, Gnash ja SVG… Kus on standardite ja ligipääsetavuse teema? Nii tehakse taas kord ilusaid ja uhkeid asju, mille nägemiseks on tarvis hunnikute viisi kindla firma tarkvara.

Ma ei karda seda, et seal rääkivad Jaagup ja Heiki käkkveebe toodavad. Kardan neid, kes selle koolituse läbivad.

Anna neile vasaraga, vasaraga, vasaraga…

31.03.2011

Täpselt sihuke tunne (tolle tuntud Ultima Thule laulu järgi) tekkis, kui isand Tarand ja kompanii pahandasid, et Europarlamendi nõuded nad sundkorras Windows XP (jah, XP – toosama ligi 10 aasta vanune süsteem) -põhise taristu (ekskang, outhouse ja muu sihuke) külge kinni naelutavad. Firefox on keelatud, skaip on keelatud, Wifist näeb ainult EP enda veebilehte – kõik puha “turvalisuse huvides”… Ja kohalikud sellid teadsid rääkida, et ehkki lähiajal on kuuldavasti uuendused plaanis, mängitakse kogu kupatus ikka Microsofti kätte. Nende varasem 7-liikmeline ajuseebitajate tiim on küll [L] kahe peale kokku kuivanud, aga ju nad teevad oma tööd edukalt.

Ja siis imestatakse, miks [L] sihukesed asjad juhtuvad…

APDEIT:  Selgus, et läbi teatavat sorti ussiemmilaadse tulemüüri on EP-s võimalik ka wifitpidi majast välja saada (tänud Epule isand Tarandi büroost abi eest). Aga ikkagi näib, et siinne itt sarnaneb veidi ühe vägeva raudrüütliga, kel on kiiver, rinnaturvis ja paljas taguots…

Kranaati kah

08.02.2011

Kummaline paralleel

(allikad: http://www.microsoft.com/eesti/haridus/veebivend/images/logo_big.png,  http://www.teddygirl.com/novelty-bikini-mrnose.html)

Kuna vasakpoolne logo figureeris prominentselt laste internetiturvalisuse teemalisel konverentsil, siis tuleks disainerile küll küsimusi esitada… 😛

Huvitav pakkumine

09.08.2010

Tuli selline E-kiri:

Tere,

Sinu tuttav Microsoft Estonia soovitab Sulle järgnevat viidet:

(siin oli viide CV Online’i pakkumisele)

millele ta lisas sellise kommentaari:
Job offer Microsoft Estonia OÜ ANTI-PIRACY LEAD

Et pakutakse Kakule lausa MS ülem-mereröövlinuhtleja ametit… Kakk pole küll päris [L] Eric S. Raymond, kuid natuke käis muie suunurgas küll.  Aga aitäh lahke pakkumise eest. 🙂

EULA jutu jätkuks veel

12.03.2010

Milles on üldse suurim probleem Windowsi kasutajalepingu juures? Selles, et seda mitte kunagi keegi ei loe. Ja praeguse seisuga ilmselt ei hakkagi lugema.

Tavainimene ostab endale reeglina “täiesti töövalmis” arvuti, kus on kenasti töötav Windows. Selle kasutajalepingust ei ole tal aimugi ja kui ka on, siis see teda “ei huvita”. Samal ajal rehkendab tarkvarafirma JOKK-viisil sellega, et kasutaja on tema tingimused heaks kiitnud (kuna ta ju kasutab süsteemi).  Tädi Maalil aga ei ole aimugi, et tema arvuti on tegelikult täiesti seaduslikult kellegi teise meelevallas – kui keegi talle need tingimused “inimese keeles” ja sobival kujul lahti seletaks, siis ta ehk nii lõdvalt enda asjades sorimisega ei nõustuks.

Sobiv hüpoteetiline paralleel oleks samalaadne leping korteri ostu juures – korteriomanik nõustub vajadusel toimuva läbiotsimisega, et välistada näiteks ebaseaduslike kaminate ehitamine. Kui kamin leitakse, siis on kontrollijal õigus see maha lõhkuda – sealhulgas ka viisil, mis välisseina kahemeetrise augu jätab.

Hea näide sellest, kuidas “itimeeste asi”-stiilis ilus vabandus enese rumalana hoidmiseks otseselt inimese vabaduste pihta lööb.

Eelmise jätkuks

10.03.2010

Väga hea kommentaar Slashdotist kodanikult varjunimega Ignatius T. Foobar:

Back during the DOS 2.0 days, Microsoft intended for Xenix to be the successor to DOS. And the worst of Xenix was still preferable to the best of Windows.

Microsoft had several opportunities to ubiquitize a quality operating system, irrespective of their horrific business practices. They could have built their next-gen OS on top of Xenix. They could have finished the OS/2 project instead of stabbing IBM in the back and doing Windows on top of DOS. They could have even completed Dave Cutler’s vision for Windows NT instead of MAKING THE SAME MISTAKE TWICE and top-loading all of their crap into the Win32 layer instead of building around the NT microkernel.

They could have done any of the above, and still practiced their bullshit monopolistic business practices, and they could have still taken over the market. In fact, if they had built Presentation Manager on top of Xenix, it’s entirely possible that Linux would not exist today, and the X Window System would never have evolved past the days of TWM and Athena Widgets because all the unixheads would have happily moved to the commodity operating system.

But no. Aside from being monopolistic bullies in the marketplace, they also consistently deliver really bad products. There is a reason Linux has already overtaken Windows in the enterprise computing market, and has denied them a monopoly in this area. People who run back end data center applications don’t want an operating system that has a GUI intertwined with the bottom layers of the OS. They don’t want mouse clicks in the same event queue as disk and network I/O. Windows is a bullshit design and it will never be adequate.

EULAt lugedes

09.03.2010

Paigaldasin ühe kursuse ettevalmistamisel katsetuste tegemiseks ITK lauaarvutisse Windows 7 Professionali (legaalselt muidugi, ITK hulgilitsentsiga). VirtualBoxi alla, nii on sellest hiljem lihtsam lahti saada. Enne installi algust visati nagu ikka ette kasutustingimused.

Esmamulje tingimustest oli  positiivne. Selles mõttes, et firma on teinud tõesti tubli sammu selle poole, et tavaline haritum inimene tema tarkvara kasutustingimustest aru saaks. Tekst on erinevalt mitmest varasemast litsentsist kõvasti arusaadavam. Tõsi, lõpu poole kippus asi ikkagi advokaadikeelseks minema, aga pilt on kokkuvõttes parem küll.

Nüüd aga sisu juurde. Tooks siin välja mõned punktid, mis vaba tarkvaraga harjunud inimesele kõige enam silma jäävad.

* Väga täpselt ja üheselt paika pandud “one copy, one computer, one user”. Kõikvõimalikud erandid (virtuaalmasinad, labaserverid, eri kettajaotised jne) on püütud välistada. Aga arvestades litsentsimudelit on see arusaadav käik.

* Lubatud kasutada kuni kahel protsessoril. Mis saab siis, kui tavaarvutite protsessorid muutuvad nelja- ja enamatuumalisteks (see võib juhtuda veel Windows 7 aktiivse turustamise perioodil)? Kirjutavad EULA ringi või nõuavad topeltraha iga arvuti pealt? PARANDUS: Nagu mks kommentaariumis ütleb, mõeldakse siin füüsilist protsessorit, mitte tuuma. Seega tuleb see punkt tavaolukorras kehtetuks tunnistada.

* Kirjastiilide (fontide) kasutamine dual-boot arvutis mõne muu süsteemi all pole lubatud.  See piirang teeb arvatavasti firmale rohkem kahju kui kasu – MS kirjastiile niikuinii eraldi ei turustata, seega võiks see olla üsna hea “kasutage terviseks ja ostke meie tarkvara” lisaväärtus (natuke sinnapoole, mida Eric Raymond nimetab habemenoa mudeliks – “tasuta käepide, tasulised terad”). Paraku on MS otsustanud seda mitte kasutada ja häälestab sellega asjatundlikuma (loe: kasutustingimusi lugenud) kasutaja enese vastu.

* Ikoone, helisid ja graafilisi elemente tohib kasutada vaid mitteärilisel otstarbel ega või jagada. Jagamise osas sama märkus kui eelmises punktis, mitteärilise kasutuse nõue võib aga tekitada tegelikult üksjagu küsitavaid olukordi kõigis asutustes-firmades.

* Litsentseeritud arvutis olevaid teenuseid võib kasutada kuni 20 ühendatud välist seadet. Kuidas seda kontrollitakse? Jäiga piirangu korral võib tekitada ettenägematuid olukordi suuremas asutuses-ettevõttes.

* Kohustuslik aktiveerimine. Seda on eri allikates pekstud juba piisavalt (automaatne ühendumine Microsoftiga püsiühenduse korral, saadetava info iseloom), aga mainiks selle ikkagi ära.

* Kohustuslik nn valideerimine. Eelmise jätk veel jõhkramal moel. Firma jätab endale õiguse tuhnida sinu arvutis ja jälgida, et sinna midagi “ebaseaduslikku” pole ilmunud. Firmal on õigus ise “parandada” ja eemaldada kõik talle ebasobivad asjad. Sama asi on kirjas ka firmapõhiste internetiteenuste kohta.

* Tarkvara uuendamine ja lisamine on lubatud vaid MS ja autoriseeritud pakkujate poolt. Mõnes mõttes arusaadav, kuid välistab täiesti enamikus Linuxi distrodes kasutatava kolmanda osapoole varamute süsteemi (võimalik, et see on kinnise koodi puhul ka vältimatu probleem). Näide: Skype puudub Ubuntu ametlikust varamust – aga käsitsi installi asemel saab selle ilusti kätte Medibuntust.

* Tarkvaraga kaasa tulevaid internetiteenuseid võib firma iga kell muuta ja ära kaotada. Arusaadav – samad õigused on ka vaba tarkvara puhul. Erinevus on selles, et Windowsi puhul ei ole eriti võimalik pakkuda alternatiive.

* DRM ehk nn Digital Rights Management. Jällegi lõpmatuseni kedratud teema. Kolmanda osapoole sisutootjad võivad nõuda DRMi “uuendamist” ehk siis täiendavate kitsenduste paigaldamist.

* Media Centeri infrapunasaatja/vastuvõtja püsivara (firmware) võib uuendada automaatselt. Natuke muidugi konspiratsiooniteooria kanti kisub, aga soovi korral võib siia mõelda üht-teist huvitavat juurde.

* Firmal on õigus jagada arvutitest laekunud infot teiste firmadega, et “nood saaks oma tooteid paremini Windowsiga ühildada”. Eriti huvitav punkt on “search suggestion information” ehk otsisoovitused, mis paraku sõltuvad üsna otseselt antavatest päringutest.

* Seda tarkvara ei müüda, vaid litsentseeritakse. Windows XP-st alguse saanud paradigmamuutus (Licensing v6), mis vähendab tublisti kasutaja õigusi.

* Ei tohi üritada mööda minna tarkvara tehnilistest piirangutest. Mida iganes see siis tähendab (“see on sitt küll, aga MEIE sitt!”).

* Tarkvara komponente ei tohi kasutada rakenduste käivitamiseks, mis sellel tarkvaral ei tööta. Huvitav võrdlus – WINE võimaldab Linuxil käivitada Windowsi tarkvara, niisiis on tegu just samalaadse olukorraga (kuna Windowsi rakendused Linuxil otse ei tööta).

* Aktiveerimise geograafilised regioonipiirangud – aktiveerimine on võimalik ainult selleks ettenähtud geograafilises piirkonnas.

* Firma võib kontrollida kaupmehe käest, kas sa ikka tõesti ostsid tema käest tarkvara.

* Kahjunõue on piiratud tarkvara maksumusega. Mis saab olukorras, kus eespool kirjeldatud sekkumise tulemusena süsteem ära rikutakse? Piiratud garantii sätestab, et firma “parandab tarkvara tasuta”, kuid kõige hullema juhtumi korral (parandused tegid asja hullemaks ja/või hävitasid andmeid) piirdub firma vastutus Windowsi hinna tagasimaksmisega.

Nii et päris huvitav lugemine oli. Nagu oleks ajamasinaga Nõukogude Liidus ekskursioonil käinud.

Lõpuks veel – nagu allikad kinnitavad, jätkab Windowsi paigaldusprotsess endiselt teiste OS-ide kõrvaldamist arvuti buutsektorist. Seega aksioom “kõige lollim süsteem paigaldatakse esimesena” kehtib endiselt.

Lauluisa vs MS Office 2007

04.05.2009

Pisipehme pabulake

Billipapa julgakene

Stiivionu silutud

Hakkas dokki sokkimaie

Võõral viisil väänamaie

Tavasida tundematta

Puhta pekki keeramaie

(APDEIT 6.05: vt ka [L] Groklaw’ artiklit)