Arhiiv

Palverännak vihmas

13.06.2009

Juba kaheksas aasta toimusid EKEK Pärnu koguduse korraldusel Barnabase päevad. Terveks ajaks kohale ei läinud, aga traditsiooniline palverännak tuli ikka kaasa teha. Nagu igal aastal kipub olema (erandiks oli Soontaganal käik) oli ilm vihmane ja kõndijad said taevaluukidest kasta – õnneks see suur äikesemöll jõudis kohale alles õhtuks, kui asi läbi sai. Aga omaette mõtiskledes kõndimist ja vahepeal keldi palvete kuulamist ja psalmide laulmist see üldse ei seganud. Osa rahvast võttis üles ka “Vend päike, õde kuu” -filmist tuttava vendade rännuviisi, mis kõlas kõndimise juurde väga kenasti.

Sel aastal käisime rännaku lõpus külastamas EAÕK Uruste kirikut. Sealne vaimulik isa Eenos võttis meid vastu, pidas pika loengu kirikust ja kohalikust elust-olust ning andis lahkesti ka ruumi pikniku pidamiseks (seekord sees, kuna väljas oli ikka päris märg).  Kokkuvõttes aga oli jälle kord üks tore kogemus, mis argipäevast korraks välja tõmbas.

Uruste kirik

Lootuse festival

30.05.2009

Kakk käis  “skandaalset usujuhti” kuulamas (elagu eesti meedia!). Tegelikult muidugi mitte ainult isand Grahamit – aga igatahes tasus minna küll.

Poleks arvanud, et sedalaadi üritus maikuu lõpus laupäeva õhtul Saku suurhalli täis tõmbab (saalis oli üksikuid vabu kohti, see-eest aga seisis hulk rahvast taga püsti).  Ja lõpus kogunes ette Frankliniga koos palvetama selline rahvahulk, keda pole näinud 80-ndate lõpust saati, kui kirik siinmail in oli.

Mis oli veel väga hea, oli muusika – ja seda oli palju. Matis Metsala bänd (tervitused siinkohal vanadele tuttavatele Jormale ja Ahtole, vanale Puravikule muidugi kah) kandis põhiraskust ja andis igati hea esituse – nii alguses ooperilaulja Helen Lokutat kui pärast Rebecca Kontust ja Tallinna Gospelkoori saates. Suur ühendkoor, mis esitas paar tõeliselt vinget lugu (koos sama bändiga).  Ameerika abielupaar, kes laulis ühe laulu vist parimas eesti keeles, mida (keelt ennast mittevaldavate)  jänkide suust kuuldud on (häälte poolest meenutasid päris kõvasti omaaegset itaalia tähepaari Al Banot ja Romina Powerit).  Eesti kristliku poprocki esinumber Crux (muusikastiililt kuhugi  Smilersi kanti).  Imekitarrist Dennis Agajanian, kes armeenia nimest hoolimata nägi välja nagu ristand Ritchie Blackmore’ist ja arhetüüpsest paksust, suure sombreeroga mehhiko bandiidist ning tegi naturaalkitarriga uskumatuid asju (lisaks laulis ka – lauluoskus oli korraliku kantrimehe oma, kitramäng aga virtuoositase). Ja muidugi tõmbenumber, USA kaasaegse kristliku muusika tipptegija  Michael W. Smith,  kes kuulub Kaku lemmikute hulka juba pikka aega (stiililine paralleel võiks olla Bryan Adamsi meloodiline rokk või kohati ka Michael Boltoni valge soul).

Seega võiks soovitada homme õhtul Saku suurhallist läbi astuda.  Kes ka midagi muud ei saa,  saab vähemalt korraliku tasuta muusikaelamuse.

APDEIT 31.05 – kui eile mängis W uuemaid lugusid, siis täna tuli ehe hitisadu. Ilmselt kõige parem oli laivis ära kuulda [L] Healing Rain. Rahvas oli pöördes ja üsna õigusega.

Uus tase Postimehes

25.05.2009

Postimees on ilmselt hakanud affirmative actionit tegema…

Äkki peaks hakkama kandideerima Estonia balleti esitantsijaks?  Eestis on ilmselt kutsealane sobivus ja teadmised täiesti teisejärgulised.

Ülestõusmispühad 2009

12.04.2009

Sel nädalal (nagu igal aastal samal ajal) oli Harkujärvel tihedalt tegemist. Algselt oli kavas Taani vana sõbra poja ristsetele sõita, ent see jäi paraku eri asjaolude tõttu ära. Aga see-eest tuli siinmail kõvasti sünti saagida. Tegelikult peaks hakkama läpakat kaasa võtma ja neid improvisatsioone salvestama – plaadiküsijaid on juba pikemat aega käinud, ehk annaks osadest neist midagi kokku aretada.

Suure Neljapäeva missa oli vaikne, mõtisklev väikese seltskonna üritus. Reedene teenistus kanti üle ka ETV-s ning oli oma pika lauldud litaaniaga Eesti kontekstis kindlasti üsna eripärane. Täna toimus siis suurem sündmus külaliskoori, ristimistalituse ja pärastise kohvilauaga.

Üldiselt tundub, et osa Eesti rahvast on õppinud lisaks jõuludele ka ülestõusmispühade ajal kirikus käima. Optimistina võiks öelda, et lausa 100% edasiminek. 🙂

Üllatav artikkel

11.12.2008

Et EPL [L] midagi sellist avaldab, on üllatus. Pigem käib ju meie meedias tavaliselt tüüpiline vulgaarateistlik kamarajura stiilis “Jurka Gagarin käis kosmoses: Jumalat ei paistnud kusagil”.  Kommentaarium tuleb ilmselt muidugi tavapärane, aga asi ise on meeldiv vaheldus.

Advent ja konservid

30.11.2008

Tšapai räägib Petkale: “Meile tehakse uus konservatoorium!”

Petka ebaledes: “Eee…. Milleks seda veel vaja on?”

Tšapai pahaselt: “Mis? Sulle ei meeldigi konservid?”

Tuli meelde [L] seda EPL artiklit ja selle kõige esimest kommentaari lugedes. 😛

EKEK suvelaager 2008

20.07.2008

… toimus ikka jälle Uulus, juba tuttavas kohas. Rahvast oli seekord ehk veidi vähem kui eelmistel kordadel, kaugemaid külalisi esindas üksnes isa Janis Lätimaalt (kes nagunii juba poole kohaga omainimene on).

Üldiselt läks juba sisseharjunud rada pidi. Missad, hommiku- ja tunnipalvused, vend Mareki lahutamatu mälumäng, igasugust pilli, palli ja pulli peale selle. Laupäeval käisime osa rahvaga Tolkuse rabas (“kõik tolgused lähevad nüüd rappa!”) – sealt sai [L] terve rea ilusaid pilte. Paraku oli ajakava veidi liiga optimistlik tehtud ning metsiku looduse keskel rahulikult endassevaatamise asemel kujunes sellest ajapuudusel sportlik kiirrännak mööda laudteed. Aga hea seegi – ehkki järgmisel korral tuleks sinna kolm korda rohkem aega varuda.

Hästi toreda ettekande pidas reedeõhtuse külalisena esinenud Epp, kes jagas muljeid palverännakust Santiago de Compostelasse. Huvitav, et isegi tänases ilmalikustunud Euroopas on palverännakute traditsioon veel siiani au sees – peale Epu esinemist oli enamikul rahvast vist tunne, et paneks kah kohe Ibeeria poole jooksu. 🙂 Kunagi võiks selle peale täitsa mõelda.

Laupäeval oli külas isa Leevi Põlva Karismaatilise Osaduskiriku Peetri kogudusest, toimus päris huvitav paneeldiskussioon ristimise teemadel (muuhulgas tuli jutuks näiteks kaks peamist käsitlust Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutes). Hilisõhtul toimus ka filmiõhtu (allakirjutanu aga viilis sealt ära ja tegeles selle asemel onnis targutamisega).

Kääksutamise eest hoolitses juba tuntud laagribänd (Ülle, Juhan, Janek, Kakk), lisaks käisid tänasel lõpumissal ka lahedad külalised Pärnu baptistikogudusest – viiuldajast ja flöödimängijast abielupaar. Vägeva efektivalikuga elektriviiul on ikka päris uhke asi (viiuliga hevi mängimine on seega täiesti adekvaatne tegevus – täna esitatud väike lugudevalik sisaldas klassikat, modernfolki ja peaaegu et progerokki).

Kaku relvaladu oli endiselt uudistamise objektiks ning mitmed käisid kätt proovimas. Kaku onnikaaslane, viiuldajast vend Juhan, võttis laupäeva hommikul esmakordselt elus bokkeni kätte ja käsitses seda  algaja kohta vägagi asjalikult… Ehk tuleb mõni nägu isegi trenni kätt proovima.

Kokkuvõttes oli taas üks tore elamus.

Hakkasin ristiisaks

29.06.2008

Ei, Kakk pole esialgu Cosa Nostrasse astunud. Ikka päris ristiisaks – ühele põnnile. Isegi lusikas sai kenasti üle antud.

Tegelikult oli tegu omamoodi jututoaristsetega – põnni vanemad mõlemad omaaegsed jutukasõbrad, kohale tulnud külalistest veel mõni ja asja läbiviinud kirikuõpetaja koos oma naisega kah. Hästi vahva oli vanu sõpru näha. Aga nüüd peavad õnnetud lapsevanemad selleks valmis olema, et põnnist saab kunagi kah kiiksuga nalju loopiv ja kaigastega vehkiv sabaga häkkeritüüp. 😛

Koputan ja küsin paberit?

21.06.2008

Üsna suur hulk uudisesaite kajastavad seda, [L] kuidas katoliku kirik keelas oma ajalooliste kirikuhoonete kasutamise Dan Browni vintsikoodi-ulmeloole järje väntamiseks. Mõned kipuvad oigama, et uih-aih, kirik ahistab kunsti.

Aru ma ei saa… Tahad pääseda naabrimehe sauna leili viskama pärast seda, kui oled teda külaväljakul kaagiks, pätiks ja pasatskiks kuulutanud?

Barnabas 2008

14.06.2008

Eelmisel aastal käisime Barnabase päevade palverännakul Soontaganas (sellest on siin aasta tagasi ka sissekanne tehtud), selleaastane pärnakate palverännak viis Kaisma Suurjärve ümbrusse (mõni kilomeeter eemal toimus muide parasjagu Rabarock ja Järvakandist läbi sõites oli see igasuguseid huvitavaid inimesi täis).

Sel aastal langes käik leinapäevale ja loodus reageeris ka vastavalt. Kogu 3,6km jooksul sadas vihma, aga samas oli kõik meeldivalt roheline ja värske – otsekui öeldes, et eesti rahvas elas üle isegi kommarite kuritööd ja Siberi. Alles teed käies jõudis kohale, kui vajalik see peale tihedat kevadsemestrit oli – käia teed koos suure hulga sõpradega, saatjaks vaid linnulaul, vihmasabin ning aeg-ajalt peatuskohtades loetavad-lauldavad Vana Testamendi Laulud. Ehk on just see üks asi, millest inimestel väga sageli puudu jääb…

Palverännak 2008

Lõuna ajal kinnitasime koos keha, seejärel külastasime ka kohalikku EAÕK Püha Sinaida kirikut, kus preester isa Enos meile õigeusu Eestisse tulekust ja kohalikust kirikust rääkis ning pidas maha ka lühendatud liturgilise õigeusu stiilis palvuse. Huvitav kogemus oli.

Hakkab vist juba traditsiooniks kujunema – aga väga toredaks selliseks.

Sinaida kirik