Kõvematest sõnadest

Kui Kakk 8. klassis esimest korda päris kooli läks, pandi talle pinginaabriks üks vahva sell. Tolle kodune kasvatus ei lubanud tal kangemaid sõnu pruukida, ent kuna selles vanuses on aeg-ajalt ikkagi vaja midagi sellist öelda, mõtles kutt välja originaalse väljendi “perdillum”. See oli nii lahe sõna, et hakkas Kakule kah külge. Aeg-ajalt juhtub tänaseni.

Seetõttu tuli mõte otsida näiteid teistestki sarnastest loomingulistest sõnadest. Mõned neist:
* Tuntud ulmesari [L] Battlestar Galactica  kasutas algversioonis sarnases tähenduses sõna [L] frack. Sarja uuemas variandis teisenes see frak’iks ning see hakkas tähendama juba otseselt sarnase maise sõna kosmilist analoogi kõigi nüanssidega (frak the frakking frakkers). Ent kõige lahedam on omadustelt ja ka andekuselt “perdillumi” lähedane hüüatus [L] “Felgercarb!“.
* Ilmselt ühe kõige vingema tehisvandumise leiame teisest kuulsast ulmesarjast [L] Babylon 5  – selle ühes meilgi hiljuti näidatud täispikas filmis Legend of the Rangers manab tehnikagurust narnitüdruk [L] Na’Feel tõrkuvat mootorit sõnavalinguga “Pouch-sucking spawn of a bladder fish! Son of a fitch piece of smelt! Tok-swallowing fenbarger! Thrak it!” (leidsin isegi [L] seletuse, mida see kõik tähendama peab).
* Siin varemgi viidatud omaaegses linux.ee [L] Tuxaatori baasi nimelises sürrasõnastikus sisaldus märksõna “murukann”, seletusega “popp sõna. Mitte kasutada arvuti kallal kruvikeerajat tarbides, kui juures on väikesed lapsed. need lähevad seda pärast arvutist otsima”. Ka on IT-inimeste seas tänini laialt kasutuses fraas “mitte mõmmigi (ei saanud, ei osanud)”.
* Ja samas oli olemas ka otsene märksõna “kaks kõva sõna” – seletuseks “tammepakk ja raudbetoon”. Ka seda on Kakk juba päris palju kasutanud.

Seega jutu point – kui kuulata tänapäeval mõnes seltskonnas t-, p- ja m-tähega algavate (side?)sõnade ülikülluslikku kasutamist, tahaks küll öelda: perdillum küll, võtke midagi lahedamat asemele või veel parem, mõelge ise endale üks tõsine kõva sõna välja!

Tammepakk ja raudbetoon.

WordPress 3.2 tõlgitud

Seekord on tõlge tehtud beetastaadiumis, kuna saadaolev tõlkefail oli juba 3.2 oma ning 3.1.3 ja 3.1.4 jäävad seetõttu tõlkes vahele – kuid peaks hakkama saama ka ingliskeelse uuendusega, millele saab soovi korral 3.1 tõlkega uuesti eestikeelse näo anda.

Märkus: vastavalt laekunud ettepanekule sai muudetud ‘labeli’ tõlge. Pakutud vaste “etikett” sobiks eraldiseisvalt küll, kuid kuna liitsõna ‘navigation label’ kõlaks sellega natuke veidralt, siis otsustasin “märgise” kasuks (“märgis” ja “navigatsioonimärgis”).

Tõlge asub endises kohas [L] Kaku WordPressi-lehel.

Puujänkid

Äripäeva ehitusuudistest jäi silma: [L] Palktare muutis ärinime Timbeco Woodhouse OÜ-ks. Väidetavalt “rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamiseks”.

Huvitav, kas ettevõtte peamistel sihtturgudel Soomes ja Rootsis osutus eestikeelne “palktare” hääldamatuks või tähendas midagi rumalat?  Julgeks kahelda. Küll aga lasti selle sammuga allavett võimalus luua sealmail selgelt eristuv, päritolumaale viitav kaubamärk ning asendati see absoluutselt mittemidagiütleva topeltpuise (timber+woodhouse) amerikanismiga. Lisaväärtusena annab nüüd veel maakeeles tõmmata kõlalisi paralleele “timbulimbu” või “tumbajumbaga”.

Konkurentsivõime tugevdamine…?

Kole takso

Kaku pesakasti juures tänaval sõitis auto. Suur, kollane ja paagiga. Paagi peal oli kiri “Fekaali takso” (just nõnda, kahe eri sõnana).

Kakk teab Kiisu taksot, Tulika taksot, Sõbra taksot  ja veel mõnda. Taksoteenuse osutajate seas on tõepoolest igasuguseid imelikke inimesi, aga siinkohal on  firmaomanik vist küll enesekriitikaga veidi liialdanud.

Peepunkt

Et mitte liialt tõsiseks minna…

Kuna Hillar siin juba infootsingu teema üles võttis, siis sai löödud guuglisse pealkirjas toodud sõna (ärge küsige, miks). Tulemuseks oli päris mitu kontot erinevates sotsiaalvõrgustikes. Mine nüüd võta kinni, kas kontoomanikud on lihtsalt pulli teinud või on tegu sarnase looga Kari Munne nimelise soome härrasmehe omaga (kelle võib samuti guugliga üles leida).

APDEIT 13.12 – märksa karmim lugu on aga [L] 2006. aasta õigekeelsussõnastikuga. Sinna tuleks sisestada märksõna “teenusepakkuja” (tänud kolleegile teavituse eest). Tjaa, domeenijama tingimustes ehk isegi adekvaatne (ehkki tegelikult on pahanduse juureks siiski üks sihtasutus).

Sisseastumiseksamid

… on kõrgkooli jaoks ainuõige lahendus, sellest [L] on vähemalt Tartu ülikool aru saanud. Loodetavasti tulevad teised järele. Lävendite ja riigieksamite süsteem lihtsalt ei tööta. Lammaste järjest suurenev osakaal keskkoolidest tuleva seltskonna seas ei ole kindlasti mitte üksnes eksamite  puudumisest tulenev, kuid on viimane aeg midagi ette võtta.

Paraku on seis tänaseks sealmaal, et korrektses, vigadeta emakeeles kirjutav tudeng on juba muutunud vähemuse esindajaks (ja me räägime KÕRGharidusest!). Hetkel on käsil mitme erineva tasemega kirjatöö juhendamine ning ausalt öeldes on pilt natuke kurb. Juhendaja võib punnitada nagu jaksab, kuid kahjuks käib töö tegemine “tellija materjalist”.