Silt: keel

Sõnaus

Olen viimasel ajal juurutanud Tehnikaülikoolis uut eestikeelset väljendit “taltekki minema” (või ka “keerama”) – eesti vastena tuntud vene väljendile “tahtsime parimat, välja tuli nagu alati”. Mõned igatahes on tänuga kasutusse võtnud.

Idee on pooles osas frustratsioon turundusämbrist ja teises pooles inspireeritud Peeter P. “wolli” Mõtsküla kunagisest säutsust umbejoostud e-valimiste teemal: “Valimissüsteem on omadega täiesti helmes”.

APDEIT 11.12: Kirjutasin sellest enda eelmise aasta välisdiplomandile ja lõpetasin kirja ingliskeelse mõttega: “A heap of dung called ‘fertilizer’ is still a heap of dung.”. Padawan naeris end herneks, ütles “täiega zen” ja käskis selle kirjaga t-särke tegema hakata. Täitsa idee ju. 🙂

Jama vene nimedega

Kunagi nõuka-ajal sai koos teiste eestlastega vaikselt teleka ees kurjustatud, kui ekraanile ilmusid nimed nagu Saloumiae ja Uudmiae.  Sama käis ka välismaistes geograafiateostes – Eesti idapiiril oli Lake Chudskoye ja koledusi oli muidki.

Huvitav on see, et veel aastakümneid hiljem käib sama jama vene nimede kirjapildiga rahvusvaheliste spordivõistluste teleülekannetes. Kuidas see õnnetu välismaalane peab lugema näiteks täna nähtud vene laskesuusataja nime “Eliseev” – eestlane vaatab, et midagi heliseb, jänki hääldab “ilaiziiv” või midagi sarnast. Need nimekujud aga peaksid ju venelastelt endilt (spordiametnikud, kes esitavad nimekirju) tulema? Kui tahta inglise keele reeglite järgi transkribeerida, peaks ju “Yelisseyev” (või ehk natuke traditsioonilisemalt “Yelisseyeff”) olema? Siinmail oleks see “Jelissejev”. Ei saa aru, miks niimoodi praaki toodetakse.

Hiljem meenus veel, et täpselt samasugune segadus valitseb vene nimedega ka TTÜ õppeinfosüsteemis – kusjuures suure tõenäosusega on süüdi tudengid ise, kes ei oska enda nime ladina tähestikku ümber panna. Esineb nii toorvene nimekujusid (eelmise näite Eliseev), ingliskeelseid (Yelisseyev), eestikeelseid (Jelissejev) kui ka läbisegi variante, kus näiteks eesnimi on ühes süsteemis ja perenimi teises (Yevgeny Jelissejev). Segadusele keeravad veel vinti juurde viimastel aastatel rohkem näha olevad valgevene ja ukraina nimekujud.

Vajalik arutelu

… täna Riigikogus.

Midagi tuleb selgelt ette võtta. Kakul on olnud eestikeelsetel kursustel alati ka neid tudengeid, kelle emakeel ei ole eesti keel. Üldiselt on nad olnud tublid (tõsi, väike vähemus on olnud tõsised oinad – aga oinaid leiab igalt poolt). Keeleoskuse osas saab mõistlikkuse piires vastu tulla – näiteks mitte norida ülearu vigade kallal ning esitlusslaidid koos autoriga eelnevalt üle käia ja vead koos ära parandada.

Alates eelmisest aastast on aga seis selgelt halvenenud. Praegu on paraku ITSPEA seminarides mitmel korral tekkinud olukord, kus viiest registreerunud ettekandjast ei valda eesti keelt selle ülesande jaoks piisaval määral kolm. Tulemuseks on seis, kus mitu esinejat järjest hoiavad kramplikult etteantud tekstist kinni ning esitavad seda masinliku monotoonsusega või siis nii suurte takerdumistega, et kuulajatel tekib lärmirefleks – kuulamiseks mõeldud ettekanne muutub kuulaja ajus lihtsalt taustamüraks ning see tuleb “välja lülitada”. Lõpptulemusena ei ole mitte keegi õnnelik.

Võiks ju kursuse süsteemi ära muuta – samas on elu näidanud, et ITSPEA stiilis seminare on väga vaja. Eriti neil, kel mingil põhjusel esinemine raskendatud – lõputöö kaitsmisel hinnaalandust ei tehta ning kui see on inimese esimene avalik ettekanne üldse, on tal vesi ahjus.

Üks huvitav detail veel: praeguse eestikeelse ITSPEA päevaõppe 178 inimese seas on vist oma kümmekond muu emakeelega (ja eespoolmainitud muredega), ent puht-eesti nimega inimest.

Hirmus asi

Kunagi laulis Kuldne Trio: “Nurgas seisid saapad ja see hirmus asi ka.”

Ühes valmiva diplomitöö käsikirjas oli jällegi lause: “SSH ühendust saab kasutada autentimismeetodina ja taustal ei jookse mälu või protsessori näljas daemonid.”

Seepeale meenusid pisikesed, punased ja kurjad mehikesed, kes kisasid “Rakanishu!” ja kambaga sulle kallale kippusid. Liiga palju omal ajal Diablo 2-e mängitud…

Uus termin

Käisin lõunal endise kolleegiga, kes nüüd majandab ülikooli peal tehnoloogiahankeid. Jutuajamise käigus tekkis uue sõna idee. Seega:

  • huiak (n.; < eesti “hoiak”, soome huijata/huijaus: “petta/pettus”, vene… misiganes) – enamasti bürokraatlikes ringkondades esinev suhtumise liik. Huiakut iseloomustab esmalt sügav ükskõiksus kaasinimeste vajaduste suhtes, hiljem (kui ignoreerimine ei ole enam  võimalik) aga hakatakse enda naha päästmiseks keerutama ja vassima.

Konkreetne näide huiakust oli seotud ühte kohta ratastooli-kaldtee ehitamisega (taas kord) – algul üritati seda igati vältida, hiljem aga ehitati “täpselt normi järgi” selline, mida reaalselt kasutada ei ole võimalik.

Eesti keel ja hääletu alistumine

Eile Kundast tagasi sõites kuulasin raadiost prof. Martin Ehala ettekannet “Eesti keel kui hariduskeel” keeleaasta avakonverentsilt.

Üllatavalt julge sõnavõtt praeguse aja kontekstis (ja üllatav on ka selle edastamine ERR-is). Võiks isegi öelda, et kuuldutest esimene selline, mis väärib rahvusülikooli tiitli poole pürgimist.  Muidugi jäid juba teemapiiride tõttu käsitlemata paljud seonduvad küsimused, kuid üks asi oli väga mõjuv – resoluutne vastuseis “hääletu alistumise apologeetidele” ehk neile, kelle jaoks keelte, kultuuride ja rahvuste kadumine on “ajalooline paratamatus”.  Ja selle ettekande kontekstis näeb kogu TTÜ ümbernimetamise kampaania veel eriti küsitav välja.

Integreerime?

Iseenesest huvitav lugemine Õpetajate Lehest. “Keda ja kuhu” on hea küsimus. Paraku näitab elu, et see praegusel ajal enam väga hästi ei tööta.

Vene päritolu tudengid on pikka aega Kaku juures olnud pigem heas kirjas (ehkki on alati olnud ka väiksem osa, kes on hullemad laisikud kui maarahva esindajad). Suur osa neist on olnud üllatavalt hea keeleoskusega, mõnel juhul viitas vaid slaavipärane nimi mitte-eesti päritolule.

Pilt hakkas muutuma eelmisel aastal ja praegu on lugu üsna nutune. Asi ei ole inimeste töötahtes või püüdlikkuses, kuid selle aasta rebaste seas on selge enamus mitte-eesti noortest ülikooli jaoks ebapiisava eesti keele oskusega. Kuna aga Kaku ITSPEA kursuse oluline osa on seminarides tehtavad ettekanded erialastel teemadel, siis on päris paljud inimesed tõsises hädas. Mingil määral saab aidata ja vastu tulla (näiteks vaadates enne seminari üle esitlusslaidid ja parandades seal keelevead ära), aga seda vaid teatava piirini.

Nii et siin on integratsiooni koht. Ja mitte nii, nagu artikkel kirjeldab olukorda kasahhide juures.

Mis lapsel nimeks?

Inspiratsioon tuli siit, aga järgnev haakub kenasti nii EV 100. aastapäeva kui erinevate kampaaniatega nagu “Maa tuleb täita lastega” või “Kõik on IT”. Igatahes on allpool hulk nimesoovitusi IT-inimeste laste tarvis. Tõele au andes tuleb tunnistada, et mitte kõik ei ole puhtalt eestimaine – tehnokultuur on paraku selgelt meretagust päritolu.

Tüdrukud:

  • Andme-Aida
  • Biti
  • Baidi
  • Joode
  • Jubla
  • Julla
  • Kabla
  • Ketta-Kvoota
  • Maria-Deebe
  • Meta-Data
  • Neti
  • Paroola
  • Pipi-Kats (<=  PIBKAC)
  • Poliisi (või popkultuursemal kujul poLiisi)
  • Reliisi (reLiisi)
  • Testi
  • Turve
  • Vinta

Kui keegi plaanib oma tütrest tõsise IT-maailma femme fatale kasvatada, siis sobiks Botnetta, Dedossa, Eepika-Feili, Krässu või Panga. Samas aga saab mõnele tuleviku Maarjamaa Lisbeth Salanderile hea nime ka meinstriimist – Külli-Ly peegeldab sihtmärkide olekut väga kenasti.

Poisid:

  • Aku
  • Draivo (seda saab tulevikus kirjutada erinevatel poppidel ja noortepärastel viisidel: dRaivo, D-Raivo, drAivo jne)
  • Haldur
  • Häkker (üsna toorlaen, kuid sobib hästi H-ga algavatele perenimedele: Haavel, Hanso, Heidmets…)
  • Ikald (natuke pahaendeline, samas annab ladinapärasest “Ikaldusest” ilusama eesti kõlaga nime)
  • Juuser (toorlaen, kuid haakub näiteks soome mehenimega Juuso)
  • Juhend (vrdl. Armand, Erlend, Helend…)
  • Kaabel
  • Kaigas (<= IT släng, tähistab eri paigus sümbolit /. \ või | )
  • Kavand
  • Koodilemb (ilus eesti nimi tulevasele progejale)
  • Koodur (see ka, autorsus kuulub Lauri Võsandile)
  • Laadur
  • Nerd  (toorlaen, kuid oleks võinud olla ühe spordikuulsuse kujutletav kaksikvend)
  • Pistik
  • Puugihirm (tõsine Lembitu-vääriline nimi)
  • Ramm (tähendab mitut asja, siin mõeldakse kõnekeelset sõna põhimälu kohta)
  • Repo
  • Ruuter
  • Taibu
  • Tinut

Siit saab lisaks päris häid õdede-vendade kombinatsioone. Biti ja Baidi, Joode ja Tinut,  Jubla ja Kabla, Poliisi ja Reliisi… Ka vend Esku ja õde Ell või vend Enn ja õde Vidia läheks hästi (aga eraldi need nii ei tööta).

Soovitage juurde. 🙂

Spordifantaasia

See oleks võinud vabalt täna juhtuda…

This is Ben Williams of Eurosport. We just saw the finish of the biathlon race,  won by this guy from Norway. What’s your name, Sir?
– Bö!
Sure, you are still excited. You just won the race! Does it feel good, Mr…
– Bö!
Oh well. Seems like we have to talk to Number Two, who is Mr…
– Fak.
??? Did I offend you? What was your name again?
– I just told you. Fak.
… Citizens, thank you for watching Eurosport!

(Eesti uudis)