Silt: Internet

Arrrr!

Täna mõistis Rootsi esimese astme kohus [L] Pirate Bay asutajad süüdi. Tõsi – lõplik otsus oli mõnevõrra leebem taotletust ja pealegi jätkub tralli veel aastateks kahe Rootsi kõrgema kohtuastme ja vajadusel ka Euroopa tasemel. Ja selleks ajaks, kui sellega ühele poole jõutakse, on kogu tänane autorikaitsesüsteem ja “intellektuaalomand” otsad andnud.

Kakk pole suurem asi failisikutaja (tegelikult ei tegele sellega üldse), aga selle otsuse peale tuleks paar filmi tõmbama panna. Protsess oli täiesti küündimatu ning süüdistus ei jaganud kogu tehnoloogiast ööd ega mütsi.  Aga ju toppis **AA mõne kohtuniku suu raha täis.

Up yours, meediakorporatsioonid. Mitte niivõrd oma aegunud ärimudeli, kuivõrd lauslolluse ja korruptsiooni eest.

Sir Tim ja netipetturid

Jama küll, kui veebi looja netiostuga petta saab, nagu [L] EPL loost võib lugeda.

Aga totud on meie meedia-afroameeriklased endiselt – isegi loo algvariandi [L] Daily Telegraphi kollalehesellid on asja õige nimega nimetanud, meie omad ei saa isegi tõlkimisega hakkama.  Sir Timothy leiutas veebi (mitte Interneti)  ja seda aastal 1991. Interneti sünniaastaks loetakse tinglikult 1969-t, näiteks e-posti lõi ameeriklane Ray Tomlinson 1972. aasta paiku, FTP tuli veidi hiljem ja IRC 80-ndate lõpus.

Aga muidugi kui inimese jaoks on “Internet” see sinine e-tähega ikoon arvuti ekraaniservas, siis on see eksimus arusaadav.  Kuid ajakirjanik võiks ju vähemalt Wikipediast uurida, mis asjandus see ikkagi oli,  mille Sir Timothy leiutas.

Kuhu sina oma raha pistsid?

“No ütle, kuhu sa ta pistsid?”, küsis Baskin omal ajal.

Üks härra tegi ITSPEA tunnis päris põneva ettekande peer-to-peer -stiilis (ehk siis kaaskodanikelt otse, ilma panga vahenduseta) laenamisest.  Iseenesest väga huvitav idee, küll aga tekitas mõnes saalisviibijas muiet üks selle valdkonna portaale – sel on nimelt nimeks [L] Zopa. Asi on nüüd laienenud ka eri riikidesse, aga võib päris ehedalt ette kujutada, mis juhtub selle firmaga Venemaal või SRÜ riikides…  Igal juhul võib vastus pealkirjas toodud küsimusele vene keeles üsna … khm, ebameeldiv tunduda.

Nii et Offf võiks enda [L] perses.net’iga kah hakata midagi majanduslikku tegema. 😛

Eesti keel on ilusaim maailmas

… ja selles on nüüd veendunud ka Nigeeria poisid. Esialgu kasutavad nad küll masintõlget, nagu näha järgmisest täna hommikul saabunud e-kirjast:

Greeting to you,
Minu nimi on Dr.Kevin Brown filiaali juhataja Natwest panka Ühendkuningriik, I siin võtteid oma rangelt usalduse hea äri tehinguga kaasneb suur summa raha surnud välismaa Late Hr Thompson Morrison, kes suri koos tema pere lennukatastroofi of Alaska Airlines Flight 261, mis kukkus 31. jaanuari 2000.

Aga kui nii edasi läheb, siis pole kaugel aeg, kui kõik pirrud löövad kahel otsal lõkendama ja Lagose tänavatel laulavad rõõmsad mustad sellid Kunileidi, Ernesaksa ja Mattiisenit.  Olgem optimistid. 🙂

Õpetlik lugu

Üks iiri itikutt [L] väitis enda blogis, et leidis Ryanairi veebilehelt paraja puugi (kuuldavasti ei ole see esimene kord).  Seepeale võtsid firma töötajad kommentaariumis sõna, sõimasid selli idioodiks ja väitsid, et mingit puuki ei ole.  Naginast sai suurem möla ning viimaks võttis sõna ka firma ametlik esindaja. Samas toonis.

Lõpptulemus? Pole oluline, kas puuk eksisteeris või kui raske see oli. Isegi see mitte, kas see sell tahtis tõesti lihtsalt inimesi teavitada või  endale kerget publicity‘t tekitada.  Palju olulisem on firma massiivne PR-ämber (mis pole kah selle firma jaoks esimene).  Tolle blogi kommentaar kubiseb trackback’idest üle maailma (ilmselt läheb ka minu oma sinna) ja lugu on nüüd ka [L] CNNis üleval. Ühest pisikesest blogiloost sai üleilmne skandaal sellest, kuivõrd rumalad ja ennasttäis inimesed Ryanairis töötavad.

Loo moraal: inimestele kõrge kaarega pähelaskmine ja ajudeta ülbikute laiamine lõpeb viimaks ämbris. Meie poliitikud, ärimehed ja meedia võiks selle endale kuhugi üles kirjutada.

Europetised

Vahetevahel kirjutab Kakule mõni mugu Lääne-Aafrikast ja kutsub appi n+1 miljoni raha väljasahkerdamiseks surnud sugulase kontolt. Need naljad on hästi tuntud ja eriti vist kommenteerimist ei vaja.

Just lõppenud turvalisuskursuse järelkajana aga võiks igaks juhuks (ehk on mõnel kasulik teada saada, paljud kindlasti juba teavad)  mainida üht teist skeemi, mille tegelinskid täna kah ühe kirja postkasti libistasid.  Nimelt pakub seltskond sullereid teie firma tasuta registreerimist “EL firmade andmebaasis” – ilus suur lahtritega blankett, lihtsad küsimused, allkirja koht all.  Nagu ikka, peitub Saatan detailides – vahele poetatud tihedas ja peenes trükitähtedega kirjas (=> võimalikult raskesti loetav) registreerub allakirjutaja hoopis pättide “teenuse” kliendiks ja kohustub selle eest maksma 995 eurot aastas, kusjuures “leping” pikeneb automaatselt.    Arvestades meie inimeste lihtsameelsust ja lolluse massilist levikut on tegu küllaltki ohtliku pettusega.

Nagu sellistel juhtudel tavaks, viivad jäljed Euroopa Nigeeriasse ehk siis Rumeeniasse, ehkki kirjade järgi asuvad kontorid Utrechtis ja Londonis.  Kindlasti on Bulgaarias ja Rumeenias väga palju ausaid ja toredaid inimesi, ent IT vaatenurgast ei olnud nende nii kiire liituvõtmine küll hea idee – esimene on ajalooliselt tuntud viiruselabor ja teine väga suur petuskeemide pesa.

Lähemalt võib lugeda ka [L] siit.

Kui juba ütlemiseks läks…

siis nüüd on teada, miks lumi ära läks, miks Veerpalu haigeks jäi, miks Eurovisioon sel aastal Venemaale anti, miks kassil kõht lahti on ja miks tädi Marta täna öösel kooljaluud unes nägi. SEE KÕIK ON KESKERAKONNA POLIITIKA TULEMUS.

Keskerakonna poliitika on halb suusailm

Eks absurdi vastu aitab hästi absurd – seda nägime juba nõuka-ajal (kui tollaseid anekdoote meenutada).

Akadeemilisest küljest vaadates on aga see taas ühe päris õnnestunud veebipõhise kontrakampaania näide.

Andmekaitse?

See lugu loob vist suht ohtliku pretsedendi.  Nii jõuame järk-järgult lombitaguse jaburuseni, kus õigus ei ole mitte sel, kellel tõesti objektiivselt õigus on, vaid kel on parem advokaat. Seadus, mida iga lipsustatud libedik võib omatahtsi väänata, ei ole enam seadus.

Õnneks on kommentaariumis toodud paar head näidet selle kohta, et vähemalt konkreetsel juhul ei saa ka Andmekaitse Inspektsioon üleilmse Interneti vastu.

Blogiauhinnad

Tänud [L] Oudekkile [L] auhinna eest. 🙂 Eks  vastavalt kampaania reeglitele tuleb asi edasi anda.

Premio Arte y Pico

Niisiis, viis ajaveebi, mis on Kaku maailma avardanud:

* Aabrami ebalogaalne – A-tähega asjad käivad alguses. Preemia saab teravmeelsuse, keeletaju ja kassiarmastuse eest.

* Offf ja tema Bastardoperaatori Päevaraamat – rämeda häkkerihuumori klassika.

* Murit (aka iiremuti) ja muidugi noor staar Oto – uskumatult vinge mammablogi. Oto sarnaseid selle annab nii noorte tegelaste seast kah otsida.

* Kairu – kodususe ja südamlikkuse eriauhind.

* PKala – aruka kristlase mõtteid on alati mõnus lugeda.

Tegelikult võiks siia lisada veel mitu (Pia, Wolli, isa Heigo jpt – Oudekkile tagasi väänata vist kampaania ei võimalda?), aga kui tingimused ütlevad, et viis, siis olgu nõnda.

Kampaania reegeldused siis kah siia (kopipeist Oudekkilt):

1. Vali viis blogi, mida hindad loomingulisuse, kujunduse, huvitava materjali ja panuse eest blogiilma mistahes keeles.
2. Iga auhind on nimeline ja sisaldab blogi kirjutaja nime ja linki tema blogisse.
3. Iga auhinnasaaja paneb auhinna logo oma blogisse.
4. Peab olema link originaalauhinna lehele.
5. Auhinnasaaja paneb ka reeglid oma blogisse.