Apdeit: rohkem kui nädal peale [L] eelmist tuvastamist on TLÜ keeltemaja V korrusel endiselt pilt selline:
No comments.
Kaku ajaveeb
Igasugust sürri, nalja ja lollusi
Apdeit: rohkem kui nädal peale [L] eelmist tuvastamist on TLÜ keeltemaja V korrusel endiselt pilt selline:
No comments.
Käis Kakk täna TLÜ keeltemaja 5. korrusel olevas vajalikus asutuses. Suur oli üllatus, kui kabiini sisenedes vaatas tavapärase konfiguratsiooni asemel vastu solvunult seina poole jõllitav keskne objekt. Kuna uutlaadi mehhanismi jaoks mingit manuaali polnud jäetud, tuli minna kõrvalkabiini, kus toiming vanal heal moel sooritatud sai. Kahju, et fotokat käepärast ei olnud…
… “Sain täna kolmkümmend kuus”.
Päris hea lugu oli, ainult vist tibake segaste tunnetega mainitud fakti suhtes. Kakk selliseid asju ei tunne, kuna ta nagunii on otsustanud mitte suureks kasvada. Ehk nagu klassikud ütlevad:
Väike väänik, anna asu,
et ma suureks eal ei kasu
Ja täiskasvanutel on ainult konnasilmad ja kumminaalmaksud.
Kakk on Pipi väänikupille ilmselt kuhjaga sisse söönud. Ilmselt saab temast ka kunagi pisike sapine mereröövel. 🙂
Lõbus seik tänastest arvutiuudistest – üks õnnetu microdroid saatis [L] tööpakkumise Eric S. Raymondile… Vana vastik ESR muidugi saatis oma tüüpilises pröökavas stiilis vastuse, kus lubab, et tema Microsofti töölemineku päeval külmub Põrgu kinni nii kapitaalselt, et väävel muutub ülijuhtivaks. 😛
Kes tahab üsna detailselt teada, mida kujutab endast nähtus nimega flatulents (maakeeli püksituul), võib lugeda lehte nimega [L] “Facts on Farts”. Tekst käsitleb nii anatoomilis-füsioloogilisi, keemilis-füüsikalisi kui sotsiaal-kultuurilisi aspekte.
(kellele selline populaarteaduslik käsitlus ei istu, võib vaadata ka märksa karmimat üllitist [L] dr. Henrik Flaatuse sulest)
Ajasin võrgus ühe vana sõbraga juttu ja hakkasime fantaseerima teemal “Mis juhtuks, kui Bill G ja Pisipehme toodaks hoopis … martsipani?” Mõned killud arutelust:
* martsipan maksab kõigest 120 krooni kilo, aga osta saad vähemalt kuuekuulise seedehäire-ravikuuriga kombineeritult
* saia ei saa süüa, sest martsipan on seedimise ära rikkunud
* riigikogule makstakse pappi, et need teeksid vastavad seadused – iga kodanik peab sööma nii ja nii palju
* koolides on odavam martsipan, aga see ajab kõhu samamoodi korrast ära
* räägitakse, et muid toiduaineid enam ju polegi – ja kui isegi on, siis neid tarbivad vaid mingid friigid ja koduperenaisele need küll ei kõlba
* mingi tüüp näitab tänaval näpuga – vaata, see tohman seal sööb SUITSUVORSTI! Täiesti garantiita asi, maal mingi suvalise Antsu tehtud
* lüüakse kella, et vorstisöömise TCO on palju suurem kui martsipanil
* tehakse mingi raskelt kinnimakstud uuring teemal, kuidas Antsu vorst jubedalt kõhu kinni teeb
* vastukaaluks luuakse kenasid pilte rikaste ja ilusate tulevikuühiskonnast, kus kõík vaid martsipani tarbivad
Viimaks ütles sõber, et tal läks selle jutu peale kõht tühjaks. Läks külmkapi kallale – suitsuvorsti otsima.
Üks huviline on kogunud kokku [L] Põhja-Korea uudiste parimad pärlid. Päris hea lugemine – huvitav, kas meie Aktuaalses Kaameras kunagi ka nii karmi teksti aeti? Üsna lahe on ka lehel olev sõimamismootor, mis võimaldab lugejal saada sõimatud parimaid kommunismitraditsioone järgides…
Soomes tehakse peale hetkel käimasoleva kergejõustiku MM-i ka muud sporti…
Paar sissekannet tagasi oli juttu nigeerlaste tüngaspordist. Nüüd leidsin ülimalt markantse juhtumi [L] ühe soome harrastaja veebist. Tõeliselt tasemel läbi viidud, rääkimata veel andekatest tegelasenimedest (mis on muidugi soomekeelsed, millest õnnetu mugu aru ei saa) ja tõsiselt lahedatest kommentaaridest. Kui piisavalt palju troppidele tünga teha, ehk jääb lihtsameelsete koorimist veidikenegi vähemaks. Pealegi on sedalaadi juhtumid tõeliselt mõnus lugemine.
Tänane [L] Päevaleht jutustab ühest vene külaelanikust, kellel hääled käskisid endale 122mm naela peakolu sisse taguda. Et tegelane mainitud tegevuse rahumeeli üle elas, siis jääb vaid teha järeldusi tema pea materjali kohta…
Inimeste fantaasia ja kohati ka rumalus on suhtkoht piiritud, seda ka domeeninimede väljamõtlemise osas. Nimesid, mis lihtsalt teises keeles tiba veidralt kõlavad (nagu [L] üks inglise tütarlastekool ja [L]üks ameerika itimees) võib mõista – kõiki maailma keeli ei jõua kontrollida. Aga päris karm värk on kohaga, mille nimi on inglise keeles “Pen Island” ja mis võttis endale kena domeeni [L] http://www.penisland.net… Silbitamine-poolitamine võib kohati imeasju teha.