Semestrile joon alla

Puhkus algab küll alles ülejärgmisest nädalast, nii et nädal tuleb veel tööd teha (tööl käimine on endiselt aukudega), aga õppetegevusele võib selleks korraks joone alla tõmmata. Just lõppesid viimased kaitsmised, mida sai peale hommikust viimast eksamipäeva ülekandest vaadatud.

* Eestikeelne ITSPEA – alustas ca 110, lõpetas 100 ringis. Algusest peale e-kursus, seega pandeemiaga ei muutunud praktiliselt mitte midagi – peale eksami, mis tuli ainult kirjalikku vormi viia ja distantsilt teha. Aga tundus, et rahvas jäi rahule. Natuke kahju, et mõningate eriarusaamade tõttu see kursus enam analüütikute magistrikavas ei jätka (praktika näitas taas, et paljud teemad on seal õppekavas varasemast täiesti katmata) – aga nad võivad soovi korral läbi vabaõppe tulla, kuna kaugõppele jätkub see kursus ka edaspidi.
* Ingliskeelne SPEAIT – alustas ca 50, lõpetas 43. Hea tulemus, arvestades kannapööret kursuse keskel – see pidi algselt olema tavaline kontaktkursus (alguses ainult loengud, teisel poolsemestril lisaks ka iganädalased seminarid). Peale 6. loengut tuli aga reede. 13. märts – kogu kupatus tuli viia üle eestikeelse kursusega sarnasele mudelile.  Väiksemaid kobistamisi oli ja mõned kodanikud kadusid ära, aga üldiselt jätkus asi distantsilt edukalt ka pärast mitmete tegelaste kojusõitmist.
* Lõputööd – viimaks jäid alles üks analüüsi magistrant ning seitse diplomi- ja bakalaureusetööd (neli küberturbe tudengit, kaks adminni ja üks arendaja). Bilanss: kaks “viit”, viis “nelja” (sh magistritöö) ja üks “kolm”. Suht viisakas (koguseisu võib näha siin).

Negatiivse poole pealt: kaks välistudengit kirjutasid töö valmis ja andsid sisse (= kulutasid kõvasti Kaku aega) ning põrusid siis ühe programmeerimisaine järeletegemisega. Mõlemad pärinevad samast maailmanurgast.  Mõtlemise koht…

Meenutus

… sellest, miks ma Apple’i kraami ei tarvita.

Tuli üks tuttav inimene (teise eriala pealt ja üsna IT-kauge), palus endale netist ühe raadiosaate alla tirida ja tema telefoni (iPhone 6) laadida. Tirisin saate alla, panin m4a-failina Kakupessa, saatsin lingi.

Mõne aja pärast tuli teade: proovisime igapidi, ei saanud. Eks proovime siis siinkandis.

1. katse. Aiföönile USB kaabel külge, teine ots Linuxi läpakasse.  Ühenduste lubamise järel antakse “tundmatu viga”, kõige lähem asi ligipääsule oli akna avanemine, kus pealkiri viitas telefonile, sisu aga puudus. Guugeldasin, leidsin paar läbi-ussi-sellesamusegi -retsepti, kuidas aifööni Linuxile selgeks teha, aga ussi-seesamunegi näis nii palju aega võtvat, et esialgu loobusin.

2. katse: Bluetoothiga saatmine. Telefoni ja arvuti paaritamine õnnestus (mõlemalt poolt vaadates), saatmine ebaõnnestus. Linux andis veateate, iOS ei kõssanudki.

3. katse: Kaku LineageOSiga Galaxy S5 Linuxi külge, fail telefoni (kogu protsess võttis ca 30 sekundit) ja üritus Bluetoothiga telefonist telefoni saata. Sama pilt: Samsung teatab “Ebaõnnestus”, iOS ei kõssa absoluutselt.

4. katse: aifööni WiFi parameetrid sisse ja Kakupesast alla laadima. Õnnestus, aga… Saade hakkas mängima, ent salvestusvõimalust ei olnud kuskilt leida.

5. katse: serveris zip-iga saatefail kokku, proovib alla laadida. iOS ei kõssanudki.

Siis sai kopsik ja sai siiber… Tuttav lubas kusagilt Apple’i läpaka tuua ja sellega saab siis uuesti proovida.

NB! Täiesti võimalik, et ülalkirjeldatud protsessis mängis oma osa nii telefoniomaniku mõni teadmatusest tehtud apsakas kui ka Kaku vähene kogemus Apple’i kraamiga. Ent ka kõige raskematel Linuxi aegadel sajandi algaastatel ei olnud süsteemid reeglina nii põmmpäised kui nähtud iOS. Netis on inimestel õigus: Apple tõesti ühildub veatult… iseendaga.