TS arutelu

Et kolledži tehnosuhtluse eriala osas on tudengitel mitmel korral küsimusi tekkinud, siis kutsusime tänaseks kokku TS-i mõttetalgud. Lootsime, et ehk tahetakse oma kooli osas kaasa rääkida ja aidata nii kõigile paremat õpikeskkonda kujundada.  Panime kaks nädalat varem kuulutused maja peale ja saatsime igale poole listidesse info. Kohal oli rektor, 8 inimest personali seast ja 4 tudengit (ÕISi-järgsest 36st, liiati polnud tegu kinnise üritusega).

Natuke sant tunne oli – kriitikat osatakse teha, lahendusi otsima tulla ei viitsita. Tõsi, kohaletulnud olid vahvad (nii personali kui tudengite poole pealt)  ja arutelu tuli igati asine, mõned head mõtted saime ka.  Aga mõru maitse jäi ikkagi.

Novelli Linuxi seminaril

Sel aastal siis korraldas lõunanaabrite juures asuv Novelli esindus  koos siinsete abijõududega vastlanaistepäeval seminari “Linux: 17 aastat hiljem”.

Asjalik üritus. Näha, et selle rea peal on lätlased meist ette jõudnud – meil hakkab alles praegu RISO ja muude tegelaste pingutuste tulemusena jää natukene sulama, aga ikka esineb veel turakaid, kes “maisikasvatamisest” patravad.  Jutt oli eeskätt suunatud äriinimestele ning ses mõttes oli natuke kahju, et saalis istusid enamasti iti-inimesed (suures osas ka tuttavad näod). Paljuski aga on just bosside võhiklikkus selles vallas Eestis suureks piduriks.

Selles mõttes oli hästi korraldatud seminar, et vaheldumisi esinesid lätlased ja kohalikud tegijad – juttu tuli Linuxist näiteks Eesti IBMis ja Sampo pangas. Lätlased rääkisid omakorda Novellist, SUSEst, OO.o-st ja Zabbixist.  Mõnus asi tundus olevat [L] SUSE Studio – põhimõtteliselt veebipõhine Lego-stiilis komplekt omaenda SUSE-põhise distro kokkupanekuks. Kuidagimoodi oli see seni kahe silma vahele jäänud.

Tänud Novellile ja lätlastele.

Soss-sepad

Võta üks ja viska teist…

Eile valimiste kajastamisega ämbrisse astunud Helmes süüdistab EPL’is “vabavara”  ja tibitoimetaja [L] paneb selle kohe lehte kirja… Kamoon, oleks võinud kasvõi Wikipediast vaadata, [L] kes PostgreSQLi kasutavad ja millised on senised hinnangud tema skaleeruvusele ja töökindlusele (eriti ilmekas näide on ISS – kosmosesse ei saadeta asju, mille töökindluses kaheldakse). Ehk oleks siis aru saanud, kes tegelikult asja kokku keeras.

Valusad võhikud.

APDEIT:   OMG, [L] Wolli….  “valimised 2011: infosüsteem oli omadega täitsa helmes.”   😀 😀 😀

VEEL ÜKS APDEIT ÕHTUL:  Too õnnetu võhiklik lugu EPL-s ilmus enne keskpäeva. Kommentaarid tulid ca tunni jooksul. Kella poole kolmest tuli IT-inimese kohta vägagi särav [L] vastulause Martin Rebaselt (tubli!). Ja koju sõites lõõritas autoraadios Rahvusringhäälingu kella kuuene põhiuudistesaade ikka “vabavarast” ja süüdistas tarkvara (ilmselt on enamiku ajakirjanike taset arvestades liigne nõuda, et nad vabavaral ja vabal tarkvaral vahet teeks).

Kõige lahedam oli see, et jutu kinnituseks oli leitud keegi inimene kuuldavasti Tartu ülikoolist, kelle pikast jutust jäi mulje, et tegu on mõne Sourceforge’ist üles korjatud pisividina, mitte arvatavalt maailma 10-15 suurima vaba tarkvara  projekti hulka kuuluva andmebaasimootoriga (vt kasvõi [L] põhiarendajate nimekirja; kasutusest oli juba eespool ja viidete all juttu). Konkreetne härrasmees tekitas oma jutuga tõsise küsimuse TÜ informaatikaõppe taseme kohta (samaväärne oleks hakata meedias Windowsi kiruma vaid selle põhjendusega, et sajandivahetuseaegne Windows ME oli hirmus ämber).

Selle pika jutu eetriajaga oleks jõudnud kolm korda küsida paralleelse arvamuse ka Linnari, Tõnu Samueli või kasvõi meie enda IT kolledži MS-mehe Heiki Tähise käest (kui karta, et muidu on erapoolik jutt). Seega, mis on nüüd tõsi, kas

* ERR ei jälgi absoluutselt teisi meediakanaleid,
* ERR toimetajad on pehmelt öeldes kohtlased ega oska järeldada, et kui kommentaariumid kõik väidavad artiklile vastupidist, siis on ehk artikliga midagi viga. Ja tuttavaid asjalikke itimehi, kellelt järele uurida, neil kah ei ole. VÕI
* ERR vassib ja valetab teadlikult. Lõppenud valimiste kontekstis ei imestaks.

Must huumor

Loeme uue riigikogu nimekirja…

Tarmo Leinatamm, Peeter Võsa,  Aivar Riisalu.   Pole midagi öelda – komöödia- ja pullipotentsiaali on piisavalt, mitte vähem kui omaaegsetel kuningriiklastel. Reservi sobiks härrad Rõivas, Lenk ja Toobal. Võikski teha poliitbänd nr 2 ja selle siis järgmisele Eurovisioonile Leto Svetti tegema saata.

Tegelikult aga… Äh, ei saa aru.

Tsirkus sai läbi

Nonii… Suur poliitpalagan on selleks  korraks lõppenud. Mida arvata?

Esmalt positiivsest. Kõige suuremad sahkerdajad (võib kolm korda arvata, kellest jutt) said mitte just kõige parema tulemuse.  Nende väikesed sugulased jäid üldse välja.  Valitsemist jätkab ilmselt sama seltskond ja otsekohe ehk midagi radikaalselt ventilaatorisse ei lenda. Leo Kunnas ja Mart Helme said arvestatava häältesaagi ka ebaõiglase valimissüsteemi ja mölakmeedia kiuste (nii et ei kahetse Kunnase valimist). Sotsid ei saanud ülitugevat tulemust ning seeläbi jääb osa eurototrusi (millele SDE on eriti aldis) loodetavasti importimata.  Ja kõige otsesemad Moskva käpiknukud jäid kah marginaalideks.

Negatiivset on paraku märksa rohkem. Kogu süsteemi usutavus on pehmelt öeldes ebamäärane – nii valimissüsteemi kui ka tulemuste usaldatavuse koha pealt.  Valimissüsteem on selgelt kreenis ja saadud tulemusi vaadates ta ilmselt edaspidi naljalt ei muutu (seega jama jätkub rekursiivselt). Rohelised sisse ei saanud – olid nad muidu mis olid, aga üht erakonda oleks Riigikokku väga juurde vaja olnud. Uus Riigikogu on veelgi enam kummitempel kui eelmine ning esimene vaikne samm juba ammu ennustatud kaheparteisüsteemi suunas on ilmselt tehtud (esialgu on kummalgi pool seltskonnad lihtsalt nominaalselt kahe erineva nimetuse all). Riigi tasemel jätkub kardetavasti senine tendents – väliskapitali ja kohalike ärikate (tõelisi ärimehi on Eestis tänini vähe) ees pugemine, odav tööjõud,  inimeste väljaränne ja kolmanda maailma riike meenutav kihistumine. Aga valimiste suurima karuordeni teenib nn rahvusringhääling oma küündimatuse ja kallutatusega valimiste kajastamisel – see oli umbes sama objektiivne kui sügava nõuka-aja spordireportaaž Toomas Ubalt…

Praegu jääb muide Riigikokku selgelt üks tühi koht – Eesti poliitmaastikult puudub tõsiseltvõetav konservatiivne jõud (IRL on ammu juba sellest rollist loobunud  – põhimõtteliselt peale Isamaa Res Publicaga liitumist). Kui eespoolmainitud kaheparteisüsteemi tekitamine ei peaks realiseeruma, siis on ehk oodata selle teket järgmisteks valimisteks. Aga eks aeg näitab.

Häbilugu

Eile juhtusin ETV valimisstuudiot vaatama. Piinlik hakkas.

Taas kord ebapädevad ja ennasttäis saatejuhid, lisaks sellele ajasid pooled stuudios olijad ikka väga …. emm, omapärast juttu. Sel õhtul oli piinlik kristlane olla: kuidas saab sellise ülejalasuhtumisega sellisesse debatti minna, on arusaamatu (ainus võimalik põhjendus: kusagilt jäi kõrva, et alguses pidi sinna teine inimene minema. Aga ikkagi, nii ei aeta asju).  See, et paar selli veel imelikku teksti ajasid, on lahja vabandus.

Vastukaaluks pidasid suurparteide esindajad end üleval märksa viisakamalt ja näitasid end ka asjast sisulise poole pealt natuke jagavatena. Valimisotsust kahetsema ei pannud, aga natuke suudeti end paremast küljest demoda küll.