Kuu: jaanuar 2009

Ruh-ruh-ruhnama

Uskumatult hea dokkari on Eesti kanalid üles leidnud – [L] “Püha raamatu varjus” tuli lausa kahest kohast järgemööda.   Üsna võrreldav Moore’i vastuoluliste filmidega – kaks nahaalselt järjekindlat kutti ajavad jälgi, kuidas “nutikad” ärimehed kasutavad [L] Türkmenbaši hobuseunenägu ühe maailma kõige jaburama diktatuuri loodusvaradele käpa pealepanekuks. Ja kui siis küsima minnakse, on kõigil j… jahe, keegi ei tea korraga midagi ega julge tunnistada, et raha nimel oldi hea meelega nõus täielikku jama toetama.

Filmist õpib, et kaks asja on peaaegu lõputud –  mõnede inimeste rumalus ja manipuleeritavus ning teiste küünilisus ja ahnus.   Võiks olla väärt õppematerjal kasvõi Eesti gümnaasiumides, nii meedia, ajaloo kui ühiskonnaõpetuse vallas.

APDEIT:  järgmise filmi võiksid samad poisid teha mõne aasta pärast nendest küünilistest eurotegelinskitest, kes täna ikka veel Venemaaga nafta- ja gaasiäri loodavad ajada… 😛  Tegelikult on Ruhnama-afäär nende kõrval poisike.

Vastik lind

Midagi kergemat poliitika vahele…

Eilses trennis vehkisid paar trennikaaslast veel peale ametliku trenni lõppu toenglamangus kätekõverdusi teha. Kakk läks mööda, vaatas natuke ja küsis hästi tõsise häälega: “Aa, sina nüüd siis ka Duracellis töötad?”.

Tegijad jahmatasid hetkeks paigale, siis kukkusid irvitades kõhuli ja näitasid rusikat…

Veider maailm

Tänased uudised:

Ateenas tulistati politseid AK-dest… Mis nüüd siis? Politseinikel omakorda “õigus” pool Ateenat (see, mis eelmistest punapättidest püsti jäi)  maha põletada…?

Aga ega meil siin Eestis parem ei ole – aprillimölakate kohtuprotsessist tehti tsirkus, viieaastase vanglakaristuse (IMHO absoluutne miinimum sellise taseme sigaduse puhul, arvestades riigireetmise komponendi olemasolu) asemel [L] lasti tüübid lihtsalt lahti.

Kui lisada veel Gazas toimuv kamarajura,  siis tuleb ilmselt uudiste lugemine tervistkahjustavaks tegevuseks kuulutada.

Andmekaitse?

See lugu loob vist suht ohtliku pretsedendi.  Nii jõuame järk-järgult lombitaguse jaburuseni, kus õigus ei ole mitte sel, kellel tõesti objektiivselt õigus on, vaid kel on parem advokaat. Seadus, mida iga lipsustatud libedik võib omatahtsi väänata, ei ole enam seadus.

Õnneks on kommentaariumis toodud paar head näidet selle kohta, et vähemalt konkreetsel juhul ei saa ka Andmekaitse Inspektsioon üleilmse Interneti vastu.

Põnev lugemine

… asjaajamisest EU moodi. Jäi silma tänu [L] PKala blogipostitusele (tänud tähelepanu juhtimast). Natuke juba vana uudis (detsembri algusest – aastalõpu kiirustamisega polnud aega väga palju ringi vaadata), aga uue aasta ning tšehhide EU eesistumise kontekstis võiks ikkagi ära mainida.

Eile vaatasin just poole pealt “Helisevat muusikat”. Seal on koht, kus üks  jobust tallalakkuja ülbab peategelasest kapteni ees oma Gauleiteri auastmega ja leiab, et too on sooritanud hirmsa kuriteo, kuna on jätnud majale Suur-Saksa riigilipu heiskamata.

Ja ennäe, see isehakanud Gauleiter on Euroopas [L] Daniel Cohn-Benditi (markantne europunane, kes loobus enda Prantsuse kodakondsusest, kuna ei tahtnud sõjaväkke  minna) näol täiesti elusast peast olemas. Täpselt samasugune Suure Venna ahtrinoolija, kes on püham kui paavst ise, vehib samamoodi Tähtsa Lipuga ja käitub parima Kominterni malli järgi. Vastik hakkab.

Ja Eesti meedia oli (ja on) absoluutselt hiirvait. Sihukesest pläkist ei tohi ju (tule taevas appi!) kirjutada.

Keelejoru

Tegin aasta algul kokkuvõtteid ITK ITSPEA kursuse kirjatöödest. Seal peab iga tegelane kirjutama 1-2 5-10 lk kirjutist ja lisaks retsenseerima mõnd kaaskannatajat.

Paraku on kirjaoskuse keskmine tase stabiilselt alla läinud. On endiselt inimesi, kelle kirjutisi on hea lugeda – selge jutujooks, head mõtted ja korralik keeleoskus. Mitte-eesti emakeelega tudengid on natuke teine asi, seal tuleb vahel mööndusi teha – aga kõigi pärismaalaste häbiks kirjutab nii mõnigi vene kutt paremat maakeelt kui kohalikud.

Üldine tase on aga nadi. Ei jää muud üle kui küsida keskkooliõpetajate käest – mis x-valemiga need inimesed küpsuskirjandist (mida tänapäeval riigieksamiks nimetatakse) läbi pääsesid?  Lahkukirjutamine stiilis “hinna klass”, “häälestus valik”, “mini arvuti”.  Si-lõpuga mitmuse osastav vales kohas on lausa epideemia –  “autosi”,  “kontosi”,  “keresi”.  Komadest, algustähest ja muust peenemast kraamist ei maksa üldse rääkida. Kusjuures sellist teksti panevad kahjuks ka muidu aruka mulje jätvad inimesed (üldiselt on ITK-s puu peasi – popilt ja noortepäraselt kirjutatuna – väga vähe).

Tegin aasta lõpus juba ettepaneku lisada ITK I kursuse õppekavasse kohustuslik keele-, vormistus- ja esitusnõudeid tutvustav kursus. Tegelikult ei peaks kõrgkool üldhariduse praaki likvideerima, aga muud pole vist teha.