Kaku ajaveeb
E-riigi Akadeemia korraldas järjekordse asjaliku konverentsi. Mõtlemapanevad ettekanded olid, muuhulgas pidas ka isand Parts ministri kohta üsna meeldivalt mittemullitava [L] ettekande.
Mis aga seekord väga asjalik oli – pandi seinale Skype’i chat jooksma (nagu me Hansu eestvõttel oma eelmise kevade E-Ülikooli konverentsil tegime). Kohati oli seal toimuv isegi märksa põnevam kui ettekanne ise – eriti kuna liituda said ka väljaspool viibijad. Loodetavasti pannakse see logi kuhugi veebi välja ka.
Täna pühakoja uksest sisse astudes oli üllatus suur, kui eeskojas lõi vastu üsna teistmoodi reaalsus – ehk siis rõve hais, mis lähtus öise tormi tagajärjel üleajanud keldri kemmergust. Kohalike pingutused seda ohtra viirukisuitsuga leevendada mõjusid paraku tuntud kõnekäändu kasutades “Saatana Peltsebuliga väljaajamisena”. Igal juhul võttis sisenejatel põsed punaseks küll.
Aga mis ikka, inimene harjub kõigega. Missa sai ilusti ära peetud ka ilma teatavat asutust külastamata. Ainult et lõpulaulul, vanal auväärsel kirikuhümnil “Siis peab mu hing sind kiitma lauluga” jäi laulmata viimane salm – ametlikult küll kevadele viitamise tõttu, ent iseenesest armas tekst “kui metsas rõõmsaid linnuhääli kuulen | kõik veed on pääsnud vabalt voolama” oleks uputava tualettruumi tingimustes ilmselt üsna väga kummaliselt mõjunud…
Loodetavasti saavad torumehed teisipäeval juhtumi likvideeritud ning järgmisel pühapäeval ei pea enam ninast kinni hoides laulma. 🙂
Eile koliti IT Kolledž siis Mustamäele.
Tegelikult oli Kakule antud vist au pidada uue maja esimesed eksamid kolmapäeval ja neljapäeval, seda juba enne ametlikku kolimist. Läksid üldiselt kenasti, ehkki 4. korruse arvutiklassis veel WiFi korralikult ei töötanud ja oma läpakatega esseekirjutajad tuli saata paar korrust allapoole võrku peilima. Aga vähemalt sai Siim eelmise õhtu suure lööktööga arvutiklassid püsti, au ja kiitus talle. Ja LUGi server elab nüüd ametlikult serveriruumi rack’is.
Eilne ametlik kolimine ise oli ka vahva. Kohale jõudes oli vana majaga hüvastijätmine juba lõppemas ning rahvas asutas end rongkäigule Kaubamaja trollipeatusse. Õhupallide ja puhkpilliorkestri saatel. 🙂 Kakk lasi endale õhupallid patsi külge siduda ning nägi ilmselt suht ajuvaba välja, kuna heeliumiga täidetud pallid tirisid ka saba ülespoole. Trolliga sõitma aga ei läinud, kuna pärast oleks auto järele kesklinna tagasipääsemine suht tülikas olnud. Selle asemel sai õhupallid antenni külge seotud ning otse Mustamäele kimatud.
Seal läks siis show edasi. Kui kogu rahvas trolli pealt kohale jõudis, pidas pealik pikalt kõnet ning lasi seejärel pasunahelide saatel maja ees lipud masti tirida. Tux oli ka muidugi kohal ja aitas lippe sikutada. See nägi välja nii.
Pärast anti fuajees kehakinnitust ning rahvas kondas mööda maja ringi. Eks esialgu on seal veel jupp tegemist, ent asi annab lootust – ITK vaim on piisavalt lahe, et ka uues majas hea õhustik kujundada. Peab ütlema, et senistes töökohtades on küll kõikjal toredad inimesed, ent tervikuna on ITK vist kõige parema atmosfääriga.
Kundla selgitas varem ajalehele Järva Teataja, et kui ta nimetas eelmises artiklis üürilisi värdjateks, siis ta ei tahtnud sellega kedagi sõimata. «Värdjas tähendab ka vallaslast ja seal korteris elasid ju vallaslapsed, sest emal abikaasat polnud,» arutles ta.
Kakk arvab, et nende sõnade ütleja on üks igavene … riist.
Ka sellega ei taheta kedagi solvata. Mõeldud on K-erakonna tublit töövahendit.
Eesti juurtega kolleeg Joensuu ülikoolist (hetkel ametis hoopis Tansaanias), kick-poksija ja ekstreemtriikija [L] Matti Tedre pani korraliku [L] akadeemilise kärna ühele tegelinskile, kes teda algul raamatut kirjutama kutsus (selle õiguse eest peale maksmisega!) ja hiljem sellele retsensiooni soovis. Tegelikult hea näide sellest, kuivõrd haigeid ärimudeleid olemas on.
Nädalalõpp kiskus töiseks – reedel TLÜ kaugõppe tunnid, laupäeval ITK kaugõppe eksam, täna TLÜ kaugõpe. Enne tundi aga jõudis kirikus ära käia.
Tõestamaks, et vahel võib ka lausa missal pulli saada, kaks tänast momenti. Harkujärve traditsioonilises liturgias kasutatakse ka [L] thuribulum’i ehk viirukisuitsutusnõud, millega preester liturgia alguses altarit suitsutab. Missa alguses paneb akolüüt ehk preestrit liturgia läbiviimisel abistav inimene selle suitsema ning hoiab seda kettide otsas kõigutades hõõgvel. Niipalju taustast.
Täna siis pani vend Marek anuma valmis ja pidi selle altari ette viima, siis aga selgus, et sellest eriti suitsu ei taha tulla. Paneb nina juurde, ei paista tuld. Mida siis TTÜ haridusega tehnikainimene teeb? Õige – keerutab kolmveerandmeetrise keti otsas rippuvat potsikut (sorry) vuhinaga kõigest jõust kolm-neli ringi vertikaalselt enda külje juures. Võttis hõõguse sisse küll. Et aga vend Marek on 201-sentimeetrine habemik härrasmees, siis näis asi väga kahtlaselt sedamoodi, nagu oleks Pühakirjast kuulus Taaveti ling sedakorda Koljati kätte sattunud…
Natukese aja pärast pidas Lätist külla saabunud isa Janis jutlust. Korraga aga näis, nagu oleks kolmekunnipäeva puhul Kunn ise meile külla tulnud. Kantslist tuli:
“Wise men say – only fools rush in
But I can’t help fallin’ in love with you…”
Tegelikult oli asja mõte ilusti jutluse konteksti sobitatud, aga päris vahva üllatus oli, et auväärne hallipäine preester vajadusel ka Elvist emuleerida suudab. 🙂
… Soome MTV3 meie telekatest. Mida ei suutnud omal ajal nõukogude tsensuur, tegid nüüd ära USA meediamaffia kohalikud mutrikesed. Veel üks hea põhjus anda omapoolne panus senise haige “intellektuaalomandi”-värgi õhkulaskmisse… Positiivsema poole pealt võib märkida, et tolle süsteemi kokkukukkumine ei pruugi üldse enam mägede taga olla.
Päris mõtlemapanev raport. Selle järgi on Eestis veel asjad suhteliselt korras, samas aga on Suurbritannia ja USA jõudnud samale pulgale Hiina ja Venemaaga. Ja siis käiakse nii idast kui läänest siin “kultuuri toomas”…
… veel lõppenud “Kahest taktist”.
Esmalt näide sellest, et ka lollusi peab oskama teha. Iiris Vesiku tõlgendus [L] Sandra Dee loost on ühelt poolt täpselt nii ülekeeratud vindiga kui Andres Dvinjaninov tal seda teha käskis, teisalt aga on lõpunoodid tõeliselt vägevalt esitatud. IMHO üks paremaid selle kuulsa ja ülinapaka muusikalinumbri esitusi üldse.
Teiseks aga neljandaks jäänud Sandra Nurmsalu ja Evanescence’i laadis tumeromantiline tõlgendus Sven Lõhmuse loost [L] “Velvetiin”. Metsa see Black Velveti originaal – see lugu on tegelikult kirjutatud just sellele tüdrukule. Müts maha arranžeerija ja bändi ees – uhke sündisaund, kaks võimsat kitarri, tavapäraselt kvaliteetne taustavokaal, hea rütmipilt. Olge head, tehke see lugu Sandra esituses ja samas seades uuesti linti! Siin esituses on ehk paar pisikest vääratust, aga sellest saaks uskumatult hea loo.
Kõigil jorinate lugejatel on nüüd lubatud end uue aasta puhul õnnitletuteks lugeda. 🙂