Kuu: detsember 2007

Netiteater ja tige Chuck

Netifenomen nimega [L] Fake Steve Jobs ehk Apple’i juhtfiguuri kiiksuga teisik on osanud keeta enda ümber kokku sihukese supi, et on tõsiselt raske aru saada, mis on päriselt ja mis ei ole…

Samas on teisel netikuulsusel [L] Chuck “Roundhouse Kick” Norrisel lõpuks enda isikuga lollitamine [L] üle visanud. Loodetavasti jäetakse pead ja esemed ikka terveks. 😛

APDEIT: Tegelikult võib muidugi Chuckist aru saada – netis toimuv jauramine veel, aga nüüd üritatakse sisuliselt selle arvel raha teha. Ja ilmselt tegijad pole üldse need, kes selle “faktikogumise” omal ajal algatasid. Esialgu tundub, et algsele faktisaidile pole kohtuasja kaela kupatatud ja Chuck lõriseb vaid tema nimega rahategijate peale.

Vahvad kohanimed

Näe, Wikipedia suudab ikka üllatada.

Austrias on Bad Aussee, Türgis Batman. Ülitagasihoidlike ja vagurate amishite maal asub Intercourse, Mosambiigis Dick ja Newfoundlandil Dildo. Ingliskeelsed väljarändajad on üldse vist olnud kohati kiiksuga huumoriga, kuna eri kantidest leiab paigad nagu Monkeys Eyebrow, Constant Friendship ja Scratch My Arse Rock.

Aga ilmselt kõige lahedamad (anglofiilide jaoks) inimesed elavad Baierimaa ja Austria kandis. Seal asuvad Kicking, Kissing, Willing, Petting ja Fucking.

Tuleb tuttav ette

… see isand Langemetsa jorin. Võib-olla veidi liiga kibe ehk, aga suuresti näib tal õigus olevat.

Kui Kakk siin kunagi varem rääkis, et valimistel jäi valitava puudumisel käimata, siis hakkasid mitmed riidlema. Põhimõtteliselt oli neil õigus, kodaniku kohus on valida ning kui ei valinud, ei saa ka nõuda.

Aga kus järgmistel valimistel see väljapääs on, ei tea. Igatahes praegusel ajal on valimiskõlbulike ring taas kord väga rämedalt kokku kuivamas – senisele kahele no way -erakonnale on selgelt lisandumas ka kolmas, see kõige suurem.

Mis kõige kurvem, selgest parem-vasak vmm ilmavaatepõhisest valikust ei ole Eestis enam eriti juttugi. Meie maal tuleb nähtavasti valida seda erakonda, kus on kõige vähem pätte, vargaid ja (riigi)reetureid. Aga välja tuleb ikka nagu alati.

Eestikeelne Koraan

… olevat nüüd väljas.

Peaks millalgi endale ka hankima. Kallis on ta muidugi küll, 600 krooni pole raamatu eest naljaasi. Aga vähemalt on kindel, et tõlge on igati tasemel – hr Udam (rahu temaga, nagu moslemid ütlevad) oli ilmselt oma aja üks alahinnatumaid eestlasi. Kakk on tema pojaga koos kelgutanud ja tema proua käest jaapani keelt õppinud – naabermaja mees oli. Selline vaikne ja veidi isemoodi, aga meeldiva olemisega ja paar korda külas käies nägi korteris tohutut hulka raamatuid.

Aga need, kes portaalides uudise peale bin Ladenist patrama hakkasid, võiks küll parem vait olla.

APDEIT 25.12 – raamat olevat poodides kahe tunniga läbi müüdud. Aga näe, ema sattus peale ja kinkis jõuluks. Aitäh! 🙂

ITK maja inspekteerimas

Täna käisin bosside palvel IT Kolledži uut maja Mustamäel ligipääsetavuse (ehk siis erinevate puuetega inimeste) vaatenurgast üle kaemas.

Ausalt öeldes lootsin paremat. Ei hakka esialgu siin kõiki detaile suure urinaga välja tooma – kirjutasin külaskäigu järel bossidele detailse raporti koos fotodega, andsin hindeks napi “rahuldava” ning palusin mõnele ehituse eest vastutavale kodanikule koledat häält teha ja piitsa vibutada. Nii et näis, kas mõikab.

Igatahes kui sihukest tuliuut õppehoonet ei suudeta kah ligipääsetavaks teha, on meil küll arhitektide koolitamisega midagi tõsiselt paigast ära.

Paar toredat asja

Esmalt lugesin eile Ekspressi (varem ei jõudnud) ning seal oli lugu Mäo avariist.

Poleks uskunud, et Eesti press suudab sedalaadi loo teha. Uurivale ajakirjandusele omaselt detailne ja samas neutraalne, mitte süüdlasi otsiv (hea kontrast veebikommentaaridega samal teemal). Ja mis kõige rohkem imponeeris – see, kuidas sedalaadi traagilisse loosse oli Tarmoga seoses isegi väike huumorinoot põimitud. Tarmot põgusalt teades võib öelda, et talle oleks selline meenutamine ilmselt meeldinud. Mees oli oma elus mees omal kohal – nüüd on ta siit läinud ning tuntud tarkus “sündides tulid siia nuttes ning kõik teised ümberringi naersid õnnelikult – mine nii, et ise naerad õnnelikult ja mahajääjad nutavad” on tema puhul küll paigas. Kui kunagi endal minek on, võiks meenutamine samas stiilis olla.

Ja teine tore elamus oli eile telekast vaadatud “Eestimaa uhkus”. Meie negativistlikus “lemmiktoit-on-teine-eestlane”-ühiskonnas on selliseid asju hirmsat moodi vaja. Ning tõesti, Eestimaal on toredad inimesed täiesti alles. 🙂