Veel musa

Seekord kiriku poole pealt. Kes aga orelihelisid või spirituaale ootab, siis seekord ei tule. Tuleb hoopis [L] Petra lugu Beyond Belief. Kirikukaugemale lugejale: Petra on sisuliselt kristliku roki alusepanija ja üldse üks maailma pikaealisemaid bände – alustasid 1972 ja lõpetasid 2005, kusjuures lõpupauk 2005. aastal polnud üldse mingi sauruste oigamine, vaid täisvereline rokk-kontsert.

Aga see lugu on tõsiselt mõnus. Lahe video, hea optimistlik musa, vinge bändiesitus ja muidugi John Schlitti fantastiline hääl (Manowari Eric Adams on ehk võimsam, kuid Klaus Meine, Joey Tempesti või Sebastian Bachiga annab täiesti võrrelda; see lugu pole solistivägevuse kohapealt vist parim näide – JS kõrgpilotaaži tuleb otsida Petra heviajajärgust 80-ndate teisel poolel).

Kes samast sfäärist veel üht head häält tahab kuulda, võib võtta ette [L] Whitehearti Desert Rose’i. Väga ilus ballaad (nii viis kui sõnad), tasemel punt ja jällegi vinge vokaal. Muide, bändil oli kombeks kirjutada solisti nimi igal plaadil erinevalt – Rick, Rik, Riq, Ricke… , priinimega Florian. Ja selle looga on Kakul seotud paar ilusat mälestust.

Eileõhtune poeskäik

Eile õhtul tuli Kakk Säästuka ette Kiisule järele. Ratastoolikasutajatele mõeldud parkimiskohtadel avanes selline pilt.

Puuetega inimesed Säästuka ees

Et miks see kisa sotsiaaltoetuste ümber (eilegi sai ELIL juhatusega seda arutatud) – poistel on sihukesed masinad pee all, elavad ju õige hästi…? Nojah, ilmselt on tegu taas kord rullnokkadega, kes ülbelt vales kohas pargivad.

Tegelikult pean end parandama. Veidi aja pärast tuli üks omanikest välja (ilma ratastoolita), istus autosse ja sõitis vuhinal minema. Aga kui inimene ei suuda isegi nii lihtsat asja nagu paremsuuna näitamist ära õppida, siis on tegemist ikka sügava puudega (liigitub õpiraskuste alla). Aga ikkagi peaks siis sedalaadi puuetega inimeste jaoks, kel liikumisega probleeme pole, mingi eraldi parkimiskoha tegema.

Relvaseadusest

Isand Mark Soosaar on muidu lugupeetud ja intelligentne inimene, aga [L] selle asjaga keerab ta küll vindi üle. Kakk nõustub põhiosa kommenteerijatega (ehkki mitte samas sõnastuses).

Saan aru, et Jokela sündmused šokeerisid inimesi sügavalt. Aga kodanike muutmisega lammasteks asja ei lahenda. Kindlasti on Eestiski mõni relv inimese käes, kellel seda olema ei peaks ning temalt tuleb see ka ära võtta. Kontroll peab olema ja mõnda aega tuleks seda rangemalt teha, kuni igasugu jobudel lähevad Jokela-tegemise mõtted üle. Kuid Eesti relvaseadus kuulub Euroopas rangeimate hulka ega vaja muutmist (kui üldse, siis mõnes kohas leebemaks, et trennis võiks legaalselt ka nunchaku või tekkoga harjutada).

Padupatsifistid võiksid endalt küsida seda: miks ei läinud Pekka-Eric oma “looduslikku valikut” (või “poliitilist terrorismi”, nagu ta seda ise nimetas) läbi viima enda laskeklubisse, sõjaväeossa või politseijaoskonda…?

Manowar

“Maailma kõige valjemini mängiva bändi” muusika keskeltläbi Kaku lemmikute hulka ei käi, kuid “Master Of The Wind” on parimaid kuuldud lugusid küll. Nüüd leidsin selle live-variandi [L] YouTube’ist. Fantastiline laul, fantastiline hääl, ülihea saatepartii. Neid bände, kes laivis niimoodi mängida suudavad, pole palju.

Veel üks huvitav leid oli sama bändi loole “Swords In The Wind” (mõneti sarnane lugu eelmisega) YouTube’i kasutaja drvmmen’i poolt tehtud [L] video – aluseks Boromiri elukäik “Sõrmuste isanda” filmis. Ehkki laul pole päris samal teemal, on kokkuvõttes saadud päris tasemel tulemus.

Segane lugu

Postimees kirjutab: “Tallinna Ülikooli rektori Rein Raua sõnul tahetakse kolledži loomisega võimaldada juurdepääsu kõrgharidusele Eestis elavatele andekatele muulastele.” (jutt käib siis venekeelse kolledži avamisest).

Kõige lugupidamise juures härra rektori vastu ei saa Kakk kuidagi asjast aru. Juurdepääs kõrgharidusele takerdub noortel enamasti kas a) füüsilise ligipääsu ja kohanduste puudumise (puuetega inimesed), b) majanduslike raskuste (liiga suur osa elanikkonnast, kuid kindlasti mitte vaid muulased), c) võimete puudumise (ebaadekvaatse enesehinnanguga inimesed) või d) keeleoskuse taha. Kuna uudis kajastab ilmselt ainult d-varianti (c välistab “andekate” mainimine) ja tegu on ilmselgelt nooremale rahvale mõeldud asutusega, siis küsib Kakk – kui noor ja andekas inimene ei saa paarikümne aastaga oma elukohariigi keelt selgeks (küll aga õpib ära inglise, saksa ja prantsuse keele), siis millele see viitab? Või on tõesti õigus neil, kes näevad TLÜ-s levivat punase varjundiga viirust?

Võrdluseks: eile tuli raadiost saade Pahklas asuvast [L] Camphilli külast. Asja vedav sakslanna rääkis väga head eesti keelt, vaid vahetevahel siin käiv hollandlasest härrasmees sai raadios enda väljendamisega kohalikus keeles kah täiesti hakkama. Taga hullemaks: siin käivad ka vabatahtlikud kogu Euroopast, kes samuti mõne kuuga keele ära õpivad (siia tullakse aastaks-kaheks). Midagi imelikku on selles loos…

Märkus veel: viimasel ajal on tulnud juhendada mitmeid toredaid tudengeid, kelle emakeel on vene keel. Vähemalt neile sellist asutust küll vaja pole, saavad ilusti eestikeelsetes kõrgkoolides (TLÜ, TTÜ, ITK) hakkama.

APDEIT: Nüüd on hr. rektor ka [L] Päevalehes sõna võtnud ja katsub põhjendusi leida. Jällegi: with all due respect, aga ei veena. Ainus vähegi arukas põhjendus oleks idee kasutada ida poolt tulevaid külalistudengeid kokkukuivava õpilaskonna ja sellest tuleneva kollitava rahapuuduse vastu võitlemiseks. Esiteks aga on see praegusel ajahetkel ja praeguses sisemaises poliitilises olukorras mõtlematu, et mitte öelda naiivne.

Ja teiseks – kui Venemaal on tõestatud traditsioon kasutada kõike (isegi rahvusvahelisi leppeid ja ärisidemeid) oma geopoliitiliste ambitsioonide huvides, siis mis annab alust oletada, et järgmisel pingehetkel ei öelda kõigile siinsetele külalistudengitele zurück nach Vaterland? Ja siis on sellisel üksnes idaturule orienteeritud koolil valida, kas hakata väljapressijate tallalakkujaks (propagandatöö ja muud “teened”) või panna uksed kinni. Praeguse olukorra juures Venemaal on nendega igasugune koostööüritus, mis eeldab ausat mängu või lepingutest kinnipidamist, endale tuliste süte pea peale kuhjamine.

Ei saa aru… Siinsamas 80 km põhja poole läheb üks sell nii sassi, et laseb omaenda koolis maha direktori, seitse kaasõpilast ja viimaks kihutab endale kuuli pähe. Maailm kisub ikka segaseks küll. 🙁

Kaastunne soomlastele.