Kuu: oktoober 2007

Õppida, õppida, õppida

See nädalalõpp läks na töiseks kätte.

Esmalt laupäeval neli tundi [L] TLÜ magistrantide kiusamist. Siis kähku autosse ja Piritale TOPi, nüüd juba ise õpilase rolli. Sel ja veel ühel nädalavahetusel (27.-28.) tuleb nimelt ära teha treenerikoolituse järgmine etapp, TLÜ kehakultuuriteaduskonna poolt läbi viidav teooriaõpe.

Polegi enam kaua nii palju loengutes istunud… Tänane päev kella 10-st 17.15-ni läks ikka üsna pikaks. Kohapeal oli WiFi (TLÜ ligipääsuga) ja seepärast tegeles Kakk ausalt öeldes loengute ajal veidi ka kõrvaliste asjadega. Aga kõik vajalik sai ikkagi kenasti kirja pandud.

Mida siis Kakk eile-täna õppis – mõned nopped konspektist:

  • Ettevõtlikkus on hoiak, mida loetakse majanduses ka ressursside hulka.
  • Tehnoloogia elutsükkel: idanemine, läbimurre, arendus ja uued süsteemid, ammendumine.
  • Maksusüsteemi peamised funktsioonid – fiskaalne (ressursside kogumine riigieelarvesse) ja reguleeriv (eri aspekte tasakaalustav).
  • Verevarustus lakkab töötavas lihases, kui lihasesisene rõhk ületab kapillaarrõhu – lihas väsib.
  • Täieliku rahuoleku seisundis (lamav asend, tühi kõht, temperatuur 18-22 kraadi) tarbib organism 3,5 ml hapnikku 1 kg kohta.
  • Inimese päevane energiavajadus on ca 2400 kcal.
  • Treenitud inimese südamelöögi maht on kuni 200ml.
  • Kiirus- ja jõualade tegijatel on suurem südame parem, vastupidavusalade tegijatel vasak pool.
  • Organismi taastumine on lainelise loomuga (võnked sumbuvad). Ületaastumisfaasis saab võimekust tõsta (superkompensatsioon). Mida suuremad on kulutused töö ajal (pingutus), seda tugevam on ületaastumine.

Nii võib kunagi isegi targaks saada…

ITK LUG

Panen siia ka välja, ehk keegi loeb.

Kakk nimelt võttis kätte ja otsustas IT Kolledžis Linuxi-kasutajaid organiseerima hakata. Idee oli ammu soolas ning kuna [L] Billi jüngrid on kogu ITK maja oma plakateid täis kleepinud, siis tuleks pingviinieelistajatel kah midagi vastukaaluks välja käia. Ehk siis Linux User Group, maakeelne vaste võiks olla Linuxi-kasutajate Ühendus vms.

Seega esialgne kokkutulemine on kavas laupäeval, 20. oktoobril kell 14 ITK neosaalis. Kui rahvast piisavalt tuleb, arutame juba konkreetselt ning ehk teeme ka ühenduse valmis. ITK juhtkonnalt on nõusolek olemas, veebiruumi ja vajalikud teenused (wiki, ajaveeb, postilist jne) peaks ka saama.

Esialgu oleks idee käia koos kord kuus, kuulata mõned ettekanded erinevatel vaba tarkvara teemadel (ideed ja soovid on teretulnud!), demoda eri distrosid, näidata teistele võrgust leitud huvitavat tarkvara ja anda võimalus sotsialiseerumiseks ja nõuküsimiseks. Edaspidi võiksid tulla juba ka avalikud üritused ja külalisesinejad.

Seega: ITK pingviinisõbrad võiksid 20. oktoobril end neosaali vedada.

Omamoodi Pühakiri

Leidus sihuke sürr asi nagu [L] Lolcat Bible…

Tjah, mõni võib ehk pahaks panna (ise arvan, et Ceiling Cat ei pane 🙂 ). Aga samas kui teada [L] Lolcati kui internetinähtuse tausta (ka [L] l33tsp33ki tundmine on abiks) ning omada veidi enam huumorimeelt, saab kohati üsna südamest naerda. Aga hoiatus: naljast arusaamine eeldab enamasti päris Pühakirja tundmist. Seega ei jää tõsisematel huvilistel vist muud üle, kui päris Piibel kõrvale võtta (äkki mõni võtab lausa esimest korda elus selle kätte?).

Tõsi, senine tekst on ebaühtlase kvaliteediga, mõnes kohas jääb see kunstlikuks ja otsituks. Kuid mõni koht on tõsiselt andekas – näiteks klassikalises jõuluevangeeliumitekstis hõiskavad inglid: “Is Christ da Lord! w00t!”. 🙂

Head lugemist ja teh blessigs of teh ceiling cat b pwn u, lol!

APDEIT 9.10 – kuna see link ilmus ka paaris populaarses portaalis, siis on selle avastanud paraku ka lollid inimesed. Igatahes viimase ööpäeva täiendused on suures osas jama olnud. 🙁

Bokkenitrenn

Täna jäi töökoosoleku tõttu ratastoolitrenni minemata, õnneks Rein sai selle ära teha. Pärast aga käisin vähemalt Maksi kiusamas. Tegime seekord õues trenni – parajasti läks juba pimedaks ning õnneks polnud naabermaja akendel eriti vahtijaid.

Üldiselt edeneb asi endiselt. Edeneks ehk veelgi paremini, kui kogu trenni ei saadaks eddiemurphylik möla… 😛 Kutil ikka jookseb see jutt. Aga vähemalt suhtumine on tõsine. Täna selgus ka põlveoperatsiooni aeg: 5. november. Siis tuleb alustada varsti taastusharjutustega ning hakata rohkem jalgadele tähelepanu pöörama. Järgmiseks suveks tuleks see sell jalule saada. Eks näis.

Kes töötavad ülikoolis?

Sõitsime poest koju ja kuulasime raadiost, kuidas keelemehest füüsik Peeter Saari arutles eestikeelse teadusterminoloogia ümber. Üks hea näide oli omaaegne kemplemine Tartu ja Tallinna koolkondade vahel selle üle, kas teatud füüsikalist suurust peaks eesti keeli nimetama “jõud” või hoopis “tung”. Siit aga tekkis kohe edasi küsimus – kas ülikoolis töötavad sel juhul õppejõud või pigemini õppetungid?

Ja veel: kas lolli ja ebakompetentset õppejõudu tuleks nimetada hoopiski õppenõrgaks?

Nõmme Põhikooli aastapäev

… oli eile üks vahva üritus. Algul koolimajas ja hiljem Viru hotellis.

Koolimaja ehitati mõne aasta eest suures osas uuesti, seega oli vanadest orienteerumisteadmistest üsna vähe abi – ainsa tuttava elemendina paistsid vanad trepid. Asukoht oli aga õnneks siiski sama. Käisime mööda maja ringi ja otsisime klassikaaslasi (meilt laekus esialgu 5-6 inimest), seejärel tuli ametlik osa koolisaalis.

Aktus oli sedalaadi ürituse kohta mõnus – esinemisnumbrid olid lahedad (eriti meeldis tavapärase klaverisaate asemel mitmes kohas kitarri kasutamine; üht lugu aitas saata ka Jaan Elgula, kes kah koolivennaks osutus – varem seda ei teadnudki). Ilus mõte oli vanima vilistlase, kooli 85-aastase ajaloo alguses koolis käinud 92-aastase vanahärra kohalekutsumine, kelle erksa vaimuga sõnavõtt pälvis tubli aplausi. Algas see muide puhtas saksa keeles, kuna kool alustas kunagi saksakeelsena.

Peale aktust suunati külalised maja taha, kus hakkas kõva paugutamine-tossutamine ning taevasse lendas üllatavalt vägev ilutulestik. Pärast seda tuli rahvas autodesse paigutada ning sõita kesklinna, kus pidu jätkus Viru hotellis.

Virus oli meie klassi viimaks juba 11 – 5 poissi ja 6 tüdrukut. Ja nagu tervelt ebanormaalsete inimeste juures tavaks, kadusid need lõpetamisest möödas olevad 22 aastat vaikselt ja kiirelt kuhugi ära. Isegi asjaolu, et mõnda polnudki peaaegu 20 aastat näinud, ei mänginud mingit rolli – mõnus ja kodune tunne tekkis. Ja see püsis kogu õhtu.

Vahepeal suhtlesime ka õpetajatega, tegime klassijuhatajaga koos pilti ning lubasime tuleval aastal koolimajja tema sünnipäevale minna. Et mitmed polnud pikka aega näinud, jätkus juttu kauaks. Mööda läks [L] EITSi pealik Jaan (kah koolivend, keda varem ei teadnud) ja torises: Kakk sinder, sul on siin nii ilusad klassiõed ja nii palju! Osa võiks meile anda! 🙂

Plaani järgi pidi õhtu jätkuma Amigo ööklubis, aga sinna lärmi sisse polnud kellelgi erilist tahtmist jääda. Viimaks hõivasime ühe suure laua hotelli 2. korruse fuajees ja istusime seal jutustades poole kaheni öösel.

Tore oli üle hulga aja näha. Loodetavasti ei lähe järgmise kohtumiseni enam nii pikalt.