Kuu: mai 2006

Vastuoluline asi

Kakk kirjutas [L] IADIS WWW/Internet 2006 konverentsile ühe full paper’i intellektuaalomandi ees seisvatest probleemidest ([L] dokkide lehel oleva raamatupeatüki lühendatud ja veidi täiendatud variant). Täna tuli siis hinnang: accepted.

Mis asja aga põnevaks teeb – kolm retsensenti neljast pakuvad hindeid skaalas good kuni excellent, üks aga paneb weak ning mis kõige naljakam, kommentaarid on tüüpiline uudisegrupifleim stiilis “Wow, you really did a disservice for yourself with that quote“. Teised ütlevad “the paper is very clearly written” ja “full of interesting examples“, tema ütleb “no arguments at all“. Huvitav, kas kellegi varbad jäid tõesti nii kõvasti jala alla, et ohver kaotas võime mõistlikku kriitikat teha? Eks seda näeb siis konverentsil kohapeal. Preprint’i panen sellest jutust lähiajal välja.

Ketsiga kretiin

Kui Kakk parasjagu kahel rattal ei sõida, liigub ta Hyundai Getziga. Hea auto on igatepidi.

Getziga sõidavad ka mitmed targad inimesed. Vähemalt TTÜ AK (nüüdse nimega IT maja) ees nägi neid eile lausa neli. Täna aga nägi Kakk ka üht troppi, kes oli endale (takkatippu veel samasuguse hõbedase) Getzi hankinud…

Tulin linnast mööda Liivalaiat. Veerenni ristis tõmbas kõrval vasakpöörderajal sõitnud Getz järsult teele ette ja küttis otse edasi. Pärnu mnt ristis jõudis juba foor punaseks minna, too tegelane aga kimas sealt rahumeeli läbi vasakule Pärnu maanteele.

Hei, sina! Ole kena ja müü aus auto maha, ei ole vaja sellele häbi teha. Osta parem üks 1985. aasta kolmesajane bemm, jääb õlleraha kah üle. Ja sihukeste autode osas oskavad inimesed juba ette tähelepanelikud olla, kui see peeglisse ilmub.

emmessohvits 2007 beeta 2

Sattusin C|Net’ist lugema [L] juttu MS Vistaga (plaani järgi) üheaegselt ilmuva MS Office 2007 kohta.

Ekraanipildid on päris huvitavad – Wordi ja Exceli traditsiooniline menüüjaotus on üpris kõvasti ringi tehtud. Ühelt poolt on see ehk tõesti tiba loogilisem, teisalt aga on MS ise oma dambjuuserid nii kõvasti “vajuta siia”-mudeli järgi välja õpetanud, et üleminek võib üpris valuline olla. Praeguse vähese mulje järgi võiks lausa väita, et uus Office erineb varasematest rohkem kui [L] OpenOffice.org 2.0.

Omaette ooper on muidugi [L] riistvaranõuded. Ühelt poolt on need Windowsi traditsioonilist bloat’i arvestades isegi suhteliselt mõistlikud (256 MB põhimälu, 500 MHz protsessor), teisalt aga tekib küll kuri kahtlus, et reaalne töökeskkond peab siiski märksa võimsam olema (teate küll, “hinnad alates”…).

Ja muidugi kipub ikka ja jälle ära ununema tõsiasi, et tegu on tegelikult 90% samade funktsioonidega, millega omal ajal tuli toime Winword 2.0 (allakirjutanu arvates siiamaani MS parimaid tooteid – suhteliselt töökindel ning väga hea omaduste/mahu suhtega), samas kui maht ja nõudmised on kordades kasvanud.

Ning lõppude lõpuks pakuks välja, et tegu võib olla MS Office’i (ühe) viimase ilmuva versiooniga, vähemalt senise ärimudeli juures. Ajad on võrreldes 1995. aastaga lihtsalt nii palju muutunud.

Maakera alustas teistpidi pöörlemist

O sanctus faeces! Just praegu kostab taeva alt õrna ruigamist, tädi Maali õppis C-s programmeerima, Riigikogu muutus ausateks inimesteks ning kogu Põrgu lõdiseb miinuskraadide käes.

Soome võitis Eurovisiooni.

Johhaidii – praegu tahaks kusagil Helsingis olla ja näha, mis seal toimub. Vappu on ilmselt kökimöki selle möllu kõrval.

(Apdeit hommikul – nii ongi. Hea pildi annab [L] Helsingin Sanomat – muuhulgas mainitakse viit paljast meesterahvast, kes Lordi nime kisades ümber maja jooksid)

Aga arvestades Soome võitu ning Leedu “Viiiiii aaaar ze viiinnnneers!”-tiimi kuuendat kohta, tuleks Eestil saata sinna järgmine kord esinema näiteks Bläkk Rokit (või Elmar Tura), Üllar Jörberg ja Arnold Oksmaa. Tegelikult on muidugi mõistlikum vist üldse mitte minna. Selles mõttes on Lordi võit igati teretulnud – nüüd vist ei suuda ükski normaalne inimene seda ettevõtmist enam tõsiselt võtta.

Laupäevaõhtu Olevistes

Nagu lubatud, käisime siis oma pundiga Olevistes mängimas. Üritus, mida kohalikud nimetasid kontsert-jumalateenistuseks nimega “Tagasi taevateele”, toimus Maarja kabelis (kiriku külgehitis) ja takkajärgi mõeldes oli hea valik – sai mõnusa koduse olemise, mida aitas täiendada ruumi tahaserva püsti pandud kohvilaud. Mõnigi kirikuvõõram inimene oli ehk üllatunud, et sedasorti ebatüüpilist atmosfääri kohtas – kuid õhustik oli tõesti mõnus ja kodune.

Rahvast oli üle ootuste palju, kabel oli paksult inimesi täis (ka mõned asjaosaliste vanad sõbrad, kes muidu kirikus kuigivõrd ei käi, olid kuulama tulnud). Tegime 4+4+2 lugu – võiks öelda, et isegi õnnestus enam-vähem (need vist läksid kusagile linti ka, eks pärast kuuleb). Liisbet ja Indrekud tundsid end vist rahva ees päris mõnusasti – igatahes suheldi rahvaga täitsa vabalt, räägiti lõbusaid lugusid bändi ajaloost, tegemistest ja lauludest. Kakk võinuks muidugi paar kala oma partiides tegemata jätta… Aga üks uusvana lugu (Liisbeti tehtud vana laul uues ja üllatavas kastmes including parmupilli pinistav autor ning joigav Indrek L) istus küll hästi, seda tahaks täitsa salvestuselt kuulata. Clannadi “Dulaman” ja mõni lugu veel tulid eeskujuna meelde (iiri musa fännamine on meie muidu suht kirju muusikamaitsega seltskonna üks põhilisi ühisjooni).

Sõnalise osa eest hoolitsenud kohalikud vennad olid asjaga väga rahul ning lugesid sündmuse igati kordaläinuks. Hakkab tekkima sihuke karvane tunne, et meie pisike kollektiiv peab vist pikemaks ajaks kokku jääma… 🙂

Läbi häda

… sai Kakk viimaks oma kobujutsu vööeksamiga ühele poole. Läbi lasti, aga ise ei ole absoluutselt rahul. Muidugi, tööasju on nii jubedalt olnud, et viimane nädal enne eksamit ei saanud üldse harjutada, nüüd oli tulemus näha.

Eks tuleb see siis tagantjärele välja teenida ja rohkem trenni teha.

Kiirhüpe Leedumaale

Seda juttu kirjutab Kakk Vilniuse lennujaamas tagasilendu oodates. Mingil põhjusel hilineb airBaltic Tallinna lendamisel kolmveerand tundi.

Siin toimus kahepäevane iCamp-europrojekti kohtumine. Viimasel minutil leidis Mart, et Kakul oleks kasulik üheks päevaks kohale lennata – polegi varem niimoodi ühepäevaseid välismaa-otsi eriti teinud (oot, korra-paar Helsingisse vist siiski – aga mitte lennukiga). Nüüd siis sai ca 5-6 tundi ka lõunapoolset Baltimaad näha – Vilniuse lennujaama oli takso vastu saadetud ning sealt tuli ligi 100 km Kaunasesse sõita, pärast sama teed tagasi.

Kohale lendamisega sai natuke nalja ka – igavene f…ker ([L] Fokker 50 muidugi – ja mida teie mõtlesite?) raputas mingi osa teest nii jubedalt, et pidi veeklaasi ümber ajama. Viimaks rahunes va lendav ventilaator siiski maha. airBalticu lennuajakiri oli muidu ilus lugemine ning polnud üldse niiväga Läti-keskne, kui sealmail harilikult kipub olema – juttu oli ka teistest Balti riikidest. Kummaline oli aga kohatine lätistatud nimede kasutamine ingliskeelses tekstis. Küsimus spordisõpradele: kes on Ruta ja Katrina Smigun ning mis koht on Otepe? Eestis pole õnneks ingliskeelsetes materjalides Peterburi, Riiat ja Kopenhaagenit kohanud.

Paari nädala eest ilmus Ekspressis ühe leeduka enesekriitiline võrdlus Eesti ja Leedu vahel, kus lõppseisuks jäi 2:8 leedukate kahjuks. Mõtlesin, et kas see nüüd ikka nii hull on – aga siia kohale jõudes tuli temaga suures osas nõustuda. Kirjamehe kritiseeritud Vilniuse lennujaam polnud nii hull midagi, ehkki Tallinna oma on vast veidi modernsem (kuid samas tahab Tallinnas Tele2 WiFi eest raha saada, Vilniuses on see tasuta).

Kõige ilmsem erinevus oli siiski linnapilt – Tallinn nägi selline välja võib-olla aastal 1997. Meie Mustamäe kaasaegsed linnaosad, kust läbi sõitsin (nii Vilniuses kui Kaunases), on kõik pea samas seisus kui vanasti – meil on enamik maju uuema lihvi saanud. Tee ääres on lagunenud ja räämas maju palju rohkem ning üldse on halli nõuka-aega palju enam tunda kui Eestis. Tõsi, ehitustegevus on mõneski kohas käimas ja ilmselt jõuavad leedukad paari aastaga tubli sammu edasi. Praegu aga oli kontrast päris suur. Tõsi, mõlemas linnas jäi city nägemata, ilmselt on need märksa paremas seisus.

Tänavapildis väga suurt vahet pole, autopark on küllalt sarnane. Vaid meil ammu minevikku jäänud lääpavajunud Ikarused sõidavad ikka veel liinidel. Vilniuse-Kaunase kiirteel oli positiivne nähe metsastel aladel piki teeserva jooksev võrkaed – loomad ei pääse teele. Ka meil oleks seda paljudesse kohtadesse vaja.

Liikluskultuur on ehk veidi parem kui lätlaste juures. Siiski ise siin sõita ei tahaks. Üks kohalik isend liigist lietuvos rullisnokas kimas oma Mersuga meie taksost mööda ning jäi ette tuiama – arvestades (küll oma sõiduraja piires) mööda sinusoidi liikumist, võis kahtlustada mõningaste ainete ületarbimist…

Projektikohtumise kohaks olnud KTU ehk Kaunase Tehnikaülikooli kompleks näis nii seest kui väljast TTÜ moodi aastast 1997 – siis, kui meil just hakati kapitaalseid uuendusi tegema. Üldpilt oli aga nostalgiliselt sarnane Kaku õpinguaegadega (90-ndate esimene pool). Samas – vähemalt projekti ühes tööruumis oli WiFi olemas. Tõsi, pärast läksime teise ruumi, kus seda jälle polnud. Mart teadis ka rääkida, et arvuti- ja võrguasjandus olevat siinmail haridussüsteemis kõvasti ületsentraliseeritud ning sageli ebaefektiivselt toimiv. Seega on Eesti olukord selles osas jupi maad parem.

Leedumaa ise jättis ilusa mulje. Ka nõuka-aegsetes elurajoonides tundus vähemalt piisavalt palju rohelust olevat, Lasnamäe-sarnast kiviõudust ei näinud. Ja teeäärsed maastikud olid hästi vahvad oma Lõuna-Eesti sarnase kuplistiku ja järvedega.

Aga vahetevahel tasub naabrite juures käia – nii oskab oma elujärge paremini hinnata.

Öirolaulu poolfinaal 2006

Jõudsin proovist tagasi poole pealt, aga ega paljust ilma ei jäänud. Üldiselt samad kommentaarid kehtivad, mis eelmisel aastal. Tõsi, nüüd tuleks eraldi hinnata kahes kategoorias.
a) tõsine kategooria. Esimene auhind jääb välja andmata – eelmise aasta norralaste Wig Wam’i tasemel asja ei olnud. Teine auhind läheks Eestile – Paulus & Co oskavad kohati lamedusi toota küll, kuid muu saasta taustal jättis Sandra väga hea mulje. Kolmanda preemia jagaks iirlaste (üle mitme aasta oli iirlaste poolsült taas täiesti kuulataval tasemel), Monaco (“Jamaica Farewelli” rip-off, aga muidu pole-viga lugu) ja Hollandi (kolm tsikki naturaalkitarri ja djembe’dega) vahel. Kaks lugu vääriks veel äramärkimist – poolakate Ich Troje jättis hea mulje paari aasta eest Riias (eriti meeslaulja hääl), paraku seekord polnud laulu. Portugali tibid nägid head välja ja häält oli ka, aga stilistiga tulnuks midagi jubedat ette võtta – tüdrukud nägid välja nagu mõne vesterni litsimaja…
b) pulakategooria. Jagaks preemia täiesti eriliste soomlaste (mitte et ma Lordi esitust väga kaifinud oleks) ja kahe maa vahel, kes julgesid avalikult kogu tsirkust parodeerida – Leedu ja Island. Esimesel miski kreiside meeste kamp à la Keskerakond, kes skandeeris “meie oleme võitjad, hääleta meie poolt!” ja teisel libatibi Silvia Night umbes samasuguse sõnumiga.

Ametlik tulemus jättis täiesti külmaks. Ja kuna laupäeva õhtul on mäng tulemas, siis ilmselt ei jõua finaali üldse vaadatagi.

Taevatee proov

… toimus täna Oleviste Maarja kabelis. Ilmselt seal tuleb laupäeval ka üles astuda (kell 20.00 – kel huvi, võib kuulama tulla).

Aga päris ilusti tuli välja. Ja kui aus olla: Liisbeti ja kahe Indreku vokaalharmooniad hakkavad Kakule üha enam meenutama sihukest tipptegijat nagu Clannad… Muidugi arenemisruumi on veel kõvasti, aga ehk saab sest kooslusest tõesti asja.