Alguses laulis Kreisiraadio libaserbia keeles “sardella do jedosta”, siis saatsid Kosovo sellid nad pikalt ja nüüd tahab Euroopa parim laulurahvas nende balkanovisioonile [L] laulva kalkuni saata ([L] video on ka väljas – näeb välja umbes nagu äärmiselt pilves Gonzo omaaegsest Muppet Show’st…). Kui ikka asjad hakkavad kiiva kiskuma, siis põhjalikult.
Rubriik: Muljed
Ilusat aastapäeva!
Seda siis kõigile Eestimaa inimestele, kõigile selle sõpradele väljaspool ning ka igasugustele asjapulkadele, kes selle eest hoolt kandma peaksid (mõnel tuleb see enam-vähem välja, mõnel jälle mitte).
Kõigest hoolimata usun ikka veel, et see riik siin on küllalt tugev, et olla suuteline erinevat tõugu koerakoonlastele kohta kätte näitama, igasugu naljakate taidlejate punnitustest mitte välja tegema ning oma rahvast parema tuleviku suunas edasi viima. Ja Toomas Hendrikul oli täitsa õigus – omaaegse iseseisvusmanifesti lugemine on kasulik ka tänapäeval.
Kaks sünnipäeva
Iga-aastane jama: vana sõber [L] Mella ja ülikooliajast saadik heaks sõbraks jäänud grupiõde Katrin pidasid jälle kord sünnipäeva ühel ja samal ajal. Mellal sel aastal veel juubel pealegi.
Alguses siis Mella oma Endla tn puuetega inimeste majas. Hästi vahva oli, suur osa omaaegsest jutukaseltskonnast oli kohal ning omakorda sellest koopereerus suur osa Mellale ühiselt kingitud suure karika taha. Mella palvel olin sündi kaasa tirinud ning selle esimene ehmatusega pooleks kasutus oli võimalus assisteerida noorsand Ottot (kelle senistest saavutustest võib lugeda [L] iiremuti keeleteritajast) temapoolse muusikalise tervituse edastamisel. Ernesaksa “Kalamees naerab” tuli üle kivide-kändude isegi välja.
Hiljem käis vahelduva eduga enesetäiendamine, pläraajamine ning klimberdamine. Viimaks tuli vana sõber Pipikas välja veel ühe kreisi ideega – esitame omaaegse [L] PressEscape’i 1999. aasta superhiti “Linnapeal on sünnipäev” juubilarile uuesti. Kuna kaht originaalkoosseisu liiget kohapeal polnud ja mõned salmid sisaldasid kõvasti omaaegset konteksti, tegime viimaks lühendatud versiooni. Trummikäik tuli kohapeal kiiresti sekventserisse sisse lüüa, kuna vastavat disketti polnud kaasas… Aga tegime loo ära, rahvas laulis refrääni kaasa ka ning päevakangelane jäi vist rahule. Eriti abiks oli Xsu poolt eiteakust hangitud peakate (pehme suure veluurkaabu ja ööpoti ristsugutis), mis Kakul ettekande ajal peas oli ning vist üksjagu kaasa aitas…
APDEIT 24.02 – [L] Aabram tegi pildid ka valmis, PressEscape v2.0 nägi välja nii:
Viimaks oli vaja teisele sünnale tüürida, viskasin seltskonnale viis ja tüürisin Kloostrimetsa suunas. Seal teletorni all oli koos juba aastaid nähtud traditsiooniliselt mõnus seltskond. Kuna jutu käigus tuli välja, et meil saab 15 aastat ülikooli põhiosa lõpetamisest, siis kerkis ka päevakorda rühma kokkuajamine. Ehk õnnestubki…
Väsitav päev, aga hästi vahva selline.
Wesnothi LiveCD
Viimasel ajal Kaku edukaks õppevahendiks kujunenud [L] Battle for Wesnoth on nüüdseks saadaval ka [L] LiveCD kujul, seda siis Slovakkia poiste Ubuntu-derivaadi [L] Greenie Linuxi erivariandina. Nii et kes isegi installida ei viitsi, saab sikutada endale plaadi ja mängida suvalises CD-ROMiga masinas.
Aina huvitavamaks
Parem hilja kui mitte kunagi
Varem ei viitsinud ID-kaardiga eriti jamada, paar väikest katsetust olid lõppenud ebaedukalt ning Elioni stardikomplekti lugeja hakkas hiljuti jaurama firmware vananemise teemadel. Uuendamist üritades selgus, et lihtsam on pangas käies uus lugeja soetada.
Nädalapäevad varem olid sama murega tulnud juba aastajagu Ubuntu peal elavad vanemad. Ja kanäe – [L] Martini juhtnöörid ideelabor.ee lehelt toimisid nagu kellavärk ning emme sai nagu naksti oma pangakonto kätte. Nii tekkis mõte see asjandus ka enda masinas korda ajada (eriti kuna SEB langetas hiljuti päevamakse limiiti koodikaardiga sisselogimisel). Käisin SEBist läbi ja soetasin kaks SCR3310 lugejat (teispoolele ka). Konfimine käis ülalmainitud õpetuse järgi sama lihtsalt. Nüüd saab nii panka kui DigiDoci.
Iti-inimese kohta muidugi suhteliselt pikajuhtmeline juhtum… Aga tehtud ta sai. Tänud Martinile asjalike juhiste eest ja üldse suure töö eest Linuxi ja ID-kaardi kokkusebimisel!
Üks mõte siiski – ehkki juhised on head, võiks mingisuguse alamhulga jaoks (näiteks Ubuntu) kirjutada miski lihtsas keeles jupi (äkki ka mingi skripti, mis suurema hulga vajalikke tegevusi automatiseeriks?) ja avaldada selle kasvõi tollelsamal ID.ee lehel. Praegu võib mitte väga tehnilise taustaga huviline hakata apt-get käske pelgama…
Väike märkus SEBile kah: lugeja karbis olev juhend eeldab, et inimene kasutab IE-d ja Windowsi. Kõik ei kasuta (ja neid tuleb järjest juurde). Seetõttu oleks ehk hea mõte lisada praeguse teksti ette näiteks “Alljärgnev käib Windowsi kohta. Muude süsteemide jaoks leiad infot sealt-ja-sealt.”
Mõõgapäev Rakveres
Et Rakveres on tulemas sumo MM, korraldavad sealsed tegelased juba praegu linnas Jaapani-teemalisi üritusi ja ühena sellistest toimus täna spordihallis mõõgapäev ehk erinevate mõõgakunstide demo. Kakk pidi mängima Toomas Uba ja tatamil toimuvat läbi mikri kommenteerima. Rahvast tuli kohale isegi üksjagu, üks tribüün sai peaaegu täis. Järgemööda esitleti siis:
* Tauramusoryu kobudo – Eero Mitsubachist tegi pika mõõgakata koodnimega “Siil udus” (lugu samuraist, kes udusel hommikul templis mediteerib ja järgemööda ründavate kaakidega madinat peab);
* Kendo – kendokad näitasid oma kunsti põhitehnikaid ja pidasid ka ühe väikese näidismatši;
* Aikido – ehkki tuntud enam paljakäsikunstina, kasutavad nad ka mõõka ja nuga; näidati nii bokkeni paarisharjutusi kui ka paljakäsi kaitsetehnikaid mõõga ja noa vastu;
* Muso Shinden-ryu – Mitsubachi klubi põhiline iaido-stiil ehk “ühest mehest kiiresti kaks”; näidati katasid ja seletati nende rakendusi;
* Hontai Yoshin-ryu – Priidu seltskond demos lisaks mõõgakatadele ka jujutsut, hanbod ja chobod; lisaks siinsetele sellidele oli kohal ka Kai Koskinen-sensei paari õpilasega – see esitus jättis vist kõige põhjalikuma mulje;
* veel kord Tauramusoryu, seekord jo ja bokkeni paarisharjutused;
* viimaks siinmail vähe nähtud auväärne koolkond, Musashi enese mõõgastiil Hyoho Niten Ichi-ryu. Kai-sensei jüngritega näitas nii pika kui lühikese mõõga kasutamist kui ka selle kooli leivanumbrit, kahe mõõga tehnikat.
* Esitlus lõppes tameshigiriga – Kai-sensei hakkis selleks spetsiaalselt ülespandud riisimatirulli kolme kiire löögiga juppideks. Selle mõõga ette igatahes ei soovitaks kellelgi jääda.
Päris huvitav ülevaade oli. Õhtu lõpetati tagasiteel Tallinna Viitna kõrtsis, kus pool kõrtsi korraga samuraisid täis sai. Kokkuvõttes üks väga mõnus üritus.
Wesnoth, Wesnoth, hakka pähe
Tänane päev läks peaaegu tervenisti mainitud teema alla. Nimelt otsustasin eelmise semestri positiivset kogemust [L] OSM kursusega ka bakalaureuseõppe [L] VTMP juures rakendada ning panna rahvas eri tiimidena [L] Wesnothile uusi kampaaniaid tegema (kasutades versioonihaldust ja muid reaalseid vaba tarkvara arendusvahendeid).
Aga et homme peab rahvale WMLi (Wesnoth Markup Language’i ehk mängu põhiliseks arendusvahendiks olevat märgendikeelt) tutvustama, oligi vaja eelnevalt endal üks väike demo valmis nuputada. Nimeks sai loole “Kükametsa Jussi seiklused Maavallas” ja räägib see ühest maapoisist, kelle isatalu kaagist venna tõttu haamri alla läks ja ta seepeale otsustab rännata kuningas Toomas Hendriku juurde sulaseks. Tegelaskonda kuuluvad aga veel:
* hämelane Matti – viinaveaga lõuapoolik, endine mäehüppaja ja hilisem Tuuslari õpipoiss (maag niisiis), kes tahtis Tehvandile vanu aegu meenutama tulla, kuid et mägi on pielessä, lööb Jussiga kampa;
* kolm Taanmarkist pärit röövlit Kaspar, Jesper ja Joonatan, kes naisõiguslaseks hakanud tädi Sohvi eest Maavalda pagenud;
* Päkapikust alkeemik Peeter-Paul Parapikker, kes kõik vastalised rõveda haisu abil võitlusvõimetuks muudab (haisu täpne allikas on esialgu ebaselge);
* Tuulepeast Sarmaatia vürst Tsapai ja tema idealistist totuke kannupoiss Petka, kelle kuri kuningas Pudimir Lenin-Vlatin kodumaalt minema ajas; tänutäheks appituleku eest õpetab Tsapai Jussi mõõka keerutama.
Hiljem lisanduvad veel ilmatibiks hakanud endine tohtriõpilane Lähkri Liisbet, veidrikust preester isa Hieronymus, metsakollid Mõhk ja Tölpa ning ehk veel mõned ääriveeri tuttavad tegelased. Pahalasi esindavad Jussi pätiks hakanud vend Jass, kohalikud joodikutest külakaagid Kalmer ja Elmar, lohe Gorõnõts, teeröövlite pealik Jürka, ebasurnud ja hirmõel võlur Osama ning teised kurikaelad.
Nii see folkloor ilmselt sünnib. 🙂 Esialgu on kampaaniast mängitav vaid üks stsenaarium, kuid ehk tuleb neid pikkamööda juurde.
Maksipook
Üle pika aja jälle lastekodus… Härra oli vahepeal miskite põrsatempudega maha saanud ja sellega kasvatajalt pikema koduaresti teeninud. Mis muidugi tuleb trenni mõistes kasuks – kuna tempude kõrvalt oli vahepeal trenniaega napiks jäänud ja nüüd ei tahtnud bokken enam korralikult liikuda. Võtsin barongi kaasa ja ütlesin, et kui laiskloomlus jätkub, võib mõnede juppide eemaldamine ette tulla… 😛
OK, asi polnud tegelikult nii hull midagi. Panin kuti matti mööda veerema ning end igas positsioonis igapidi väänama – alakehapöörded ja põlvede rinnalevenitus selili, jala edasi-tagasi tõstmine mõlemal küljel ja keretõsted kõhuli, kõigil ideeks lülisamba ja puusavöö töölesaamine. Lisaks selili jalgade surumine (umbes nagu jõusaali jalapink, aga ketastega platvormi asemel hoidsin lihtsalt ise kätega vastu) ja erinevad asjad varbseina juures. Kui neid asju korralikult teha, peaks mõne nädalaga juba niikaugele saama, et võib uued harjutused peale panna.
Reedel lähen uuesti. Barongi võtan igaks juhuks kaasa. 😛
Tore üritus
Liikumispuuetega Inimeste Liidu iga-aastane tänuüritus toimus juba seitsmendat korda, sedapuhku Estonia talveaias. Vahva asi tuli välja.
Tuleb müts maha võtta ELIL tegevjuhi Auli ja president Antsu ees – omaaegsest “keda huvitab?”-üritusest on saanud asi, mis toimub esinduslikus kohas (eelmised olid näiteks Reaalkoolis, Kadrioru lossis ja SEB Ühispanga peahoones), kus on kohal mitmed prominendid (seekordki näiteks riigikogu esimees ja sotsiaalminister) ja ka meedia. Algusaegade maavillasevõitu asjaajamisest on saanud soliidne, pidulik ja samas ikkagi mõnusalt kodune sündmus. Kui Ene Ergma käis oma tervituses välja idee järgmine kord Toompeal kokku saada, võttis Ants kohe sõnasabast ning nüüd tundub, et järgmise aasta üritus tulebki Toompea lossis…
Mis aga ilmselt kõige tähtsam – pole enam “elukutselisi invaliide” ja sihitut vingumist. On optimism ja konstruktiivsus. Ja selleaastased tänuauhindade saajad olid kõik eranditult hästi vahvad – nii et sedasorti üritused annavad ilmselt puuetega inimeste ühiskonda kaasamisse päris olulise panuse. Ilmselt on aastatega tublisti edasi arenenud nii Eesti ühiskond kui puuetega inimesed ise.
Juttu tuli muide ka nii möödunudsuvisest kui ka selleks suveks plaanitavast laagrist. Rahvas oli väga rahul ja ootab uut korda – nüüd vist ei jää muud üle kui asi ära teha. 🙂