Täna määrati Eestile siis uus president. Valimisteks ei paindu keel seda nimetama. Üsna selge paralleel tekib üle-eelmise selle ametikoha täitjaga.
Ausalt, ei saa aru. Eesti on parlamentaarne vabariik, mida juhib valitsus ning seda omakorda peaminister. Presidendi roll on olla rahva ühendaja, reaalset võimu on tal üsna vähe. Ja isegi seda suuresti tseremoniaalset tegelast ei julge valitsev seltskond lubada rahval valida. Äkki valivadki valesti?
Ja praegu jäi ära isegi pealiskaudne demokraatiamängimine. Ühe kandidaadiga valimisi mäletan kunagisest ammusest ajast, mil see oli tavapärane ja poolt hääletas 99,5% valijatest. Praegu päris samasugust protsenti ei tehtud, aga pilt ei erine tollasest oluliselt. Tea, kas valijatele pärast protseduuri mingit nänni ka jagati?
Eestlased ei ole kahjuks kunagi eriti osanud endale juhte valida. Kurb, aga nii see on.
Euroopa ühendus tegeleb praegu sundkapitaliga – mil iga inimene peab oma vaba raha neile andma – vene ajal oli midagi sarnast – pidid ostma kohustuslikus korras mingit riigiloteriid või mingit osakut.
Nüüd on see tagasi (mis peegeldab selgelt FIAT-raha olemust). CBDC rahast saab ka otse juhitav elektrooniline talong. Ja olemegi uues ajastus. Ikka neil, kel monerot ja bitcoini ei ole – jäävad lõksu.
(Aga meil valitakse rahulikult presidenti ja näidatakse, et meil on kas 2% majandustõus või ajutine majanduslangus ja kaupade kallinemine.. TE KÕIK OLETE TOLAD!!)
Valitud president on kindlasti osav mängija ja koostöö partner kõigega, kellega tuleb rinda pista. Kahjuks pole ma tänaseni otseselt kuulnud ühtegi mõtet tema suust, mis kinnitaks mulle, et ta on omaenda persoon ja identiteedi kujundaja, kelle mõttemaailma järgi sooviksin käia ja lasta ennast motiveerida, kelle ettekujutus tuleviku Eestist haarab mind kaasa elama ja selle nimel pingutama. Raske on öelda kas ta suudab luua värske “tasakaalupunkti” rahva südames, või on ta selline riigipea kes kõiges on vaid südame stimulaator, hoidmaks meid kunstlikus koomas sõnade mulliga elus? Ausalt öeldes ma ei tea, sest riigimehelikkus ei paista sugugi enam olevat mõõdupuu, mille järgi meie elutervet olemist mõõta.
Ma ei ole ka kindel. Õiguskantsler on suuresti omaette juriidiline nokitseja, seal piisab konkreetse valdkonna teadmistest. President vajab laia silmaringi, mille kohta esialgu infot väga ei ole, ning karismat, mida on pigem napilt.
Rääkimata veel sellest, kui asjad peaks tõsisemalt hulluks minema – ma ei kujuta temalt praegu ette isegi inimesi laiemalt kõnetavat uusaastakõnet, rääkimata kogu eesti rahva ühendamise võimest suurema konflikti olukorras.
Aga tegelikult ei häiri mind niivõrd konkreetne isik, kuivõrd tema “pukki” pääsemise viis. Tõesti, isegi enam ei üritatudki demokraatiat etendada…
https://www.youtube.com/live/xg62Gjd4-Vs
Koos viidetega, kuidas eu seaduslikult ja ametlikult inimestel rahad ära võtavad.
See, et jube kiiresti ja üks kandidaat võeti nimekirja on tõesti üllatav – et siis enamus otsustas nii.
Aga praegu toimub maailmas hullemad asjad. Ega see meenutab 39 aastat. Ja Pätsi omariiklust, mis praegu on. Selleks on praegu reformikad ja sotsid ja e200 ja eu poole pealt rahakiht ja usa poole pealt punased jooned vs. 40T võlg. (mina tegelt suht rahulik – bitcoin on ka G20 otsustest tugevam)
Korvpalli liidult võib varsti kaitseministeerium mürske osta. Ettemaks ja pallides. Küll siis mürsud ka tulevad..
Huvitav, et kas valitsus astub tagasi kui eesti peab 70 miljonit euroopale ära maksma, eriti kui tellitakse neilt, kes pole relvadega varem tegelenud?
Mida koolis õpetatakse tulevastele ministritele? et jäätiseputkast saab ka mürske?