Vaatasin, et pole enam päris pikalt siin kirjutanud. Põhjuseid on mitmeid, aga neid praegu lahkama ei hakkaks. Aga vähemalt paneks seekordse Taani-reisi muljed kirja.
Piletid said soetatud juba kevadel, kui Vita andis sealtpoolt teada, et taanlaste tribuut-Queen Queen Machine teeb sügisel Herningis jälle kontserdi ja tal õnnestus sinna piletid saada (see punt on Taanis tõsiselt populaarne).
Sügis läks nagu ikka tihedaks ning kingitusi kaasavõtmiseks sai hakata ajama alles viimasel päeval – nii jäi võtmata paar lahedate kalambuuridega t-särki, kuna need oleks saanud kätte alles järgmisel päeval. Õnneks jäi teele ette Jahipauna pood ning Taani jahimeestele sai paar asjakohast jubinat viidud. Ja Vita sai ühe vahva väikese kunsttaldriku.
Kohale sain Air Balticuga üle Riia kenasti – muidugi tuli ärgata poolest ööst, et 5.40-ks lennukil olla. See-eest olin kohalikuks hilishommikuks juba Billundis kohal. Vita oli autoga vastas. Esimene käik oli kohalikku juustupoodi.
Say “Cheese!” – ehk mida haisvam, seda ägedam!
Sel korral IT-häkkimist vaja ei läinud ja sai rohkem niisama jutustatud. Rolf ehk kohalik suur must lontkõrv harjus seekord kiiremini kui viimati (tookord kippus natuke algul porisema). Nüüd oli aga lisaks majas juures ka Gilbert – hea, et Kakul kassikommunikatsioon käpas on. 🙂
Näu-näu!
Laupäevane kontsert oli muidugi taas äge. Midagi pole teha, Queen Machine on seninähtud kolmest liba-Queenist selgelt parim. Oli kolmas kord vaadata-kuulata ning nad on iga korraga paremaks läinud. Sel korral tuli lisaks levinumatele hittidele (esimese seti algus taaselustas Queeni ülesastumise Live Aidi suurkontserdil) ka suur osa üsna varasest “A Night at the Opera”-albumist: “Death on Two Legs” (kohe teise seti alguses, väga mõjus esitus ühest rokimaailma kuulsaimast peppusaatmisest), “Lazing on a Sunday Afternoon”, “Seaside Rendezvous”, “39” (akustiliselt, nagu ka Queeni mitmel kuulsal kontserdil) ja muidugi “Bohemian Rhapsody”. Ja nagu öeldud, täiesti tipptasemel (ära tehti vist kõik “suure vokaali” lood – BR, “Fat Bottomed Girls”, “Don’t Stop Me Now”, “Hammer to Fall”, “I Want It All” ja lisaloona “Somebody to Love”). Järgmise korra soovilooks jätaks üles “Teo Toriatte”…
“We Will Rock You!”
Lisaks põhipundile (endiselt viiekesi, jäljendades Queeni koos kauaaegse lisamehe Spike Edneyga) olid suure osa kontserdist laval ka kolm “torumeest” (saksofon/klarnet, trompet ja tromboon), kes siis mängisid päris edukalt ära Brian May omaaegsed puhkpilliahvimised.
Kontsert oli püstijalarežiimis – plusspoolelt õnnestus asja ikka päris ligidalt näha, miinuspooleks olid lõpuks üsna läbi jalad. Õnneks sai väljas natuke istuda ja kui Kris autoga kohale jõudis, siis oli juba täitsa võimalik liikuda.
Pühapäevahommikune minek tuli taas varakult ning ilmselt tuleb seda käiku mõned päevad järele magada. Muidu igati korrektne Air Baltic suutis Riiga jõudes “kala panna” ning saatis Tallinna poole edasi transiitiva Kaku kusagile karupeppu ja teispoole turvakontrolli (mis oli Billundis juba tehtud – sel korral ei hakatud kotis peituva juustu kohta küsimusi esitama…). Õnneks oli jätkulennuni piisavalt aega ning viimaks laabus kõik suhteliselt kenasti.
Seega käiguga tuleb lõpptulemusena jälle kord rahule jääda. Loodetavasti läheb veel.