Viimane puhkusenädal on käes ja ilm oli ilus – käisin päeval trennis ära ja õhtul otsustasin Kullionuga natuke kolada. Juba mõnda aega oli küsimus, kuhu täpsemalt viib Tammi tee ehk see, mis Tähetorni tänava pikendusena sealt üle Keila maantee edasi läheb. Erinevad kaardid pakkusid seal üsna erinevaid asju (ja lõpuks vist tuli välja veel midagi muud).
Väga vahva teekond oli, ehkki Kullionu asemel oleks kohati selgelt enduroratast eelistanud – osa oli pinnas- ja osa kruusatee ning mitte just päris sile. Vahepeal sattusin keset eikuskit ühte külasse ning külavahetee lookles sisuliselt hoovist hoovi. Kusagil keeras teiselt teelt ette džiip ning tekitas tohutu tolmupilve ja madala päikesega tõsise kanapimeduse, õnneks olin hoo maha võtnud. Viimaks jõudsin Väänatammi teed pidi välja Vääna maanteele Vääna mõisa ja Vääna-Viti vahel (need kohad on juba ammusest ajast tuttavad).
Koju sõitsin läbi Hüüru ja Laagri (seal oli väga mõnus toda samuti tuttavat – kunagine jalgrattaring! – kurvilist teed sõita) ning otsustasin ka Maksimarketi Coopist läbi käia. Varem polnudki tsikliga toidupoes käinud – aga korralik suur poekott mahtus poolitatuna Kullionu “taskutesse” kenasti ära.
Lõpuks sõitsin Pääskülas tankima – tsiklimeeste omavaheline tervitusviibe vastu tulles on ammu tuttav (ja ka kasutuses), nüüd aga maandus tankides teisele poole üks noorem sell enduroka seljas ning sirutas automaadi kõrvalt tervituseks “nukid”. Solidaarsus on päris vahva asi. 🙂