Linna taga kondamas

Juba pikka aega oli peas mõte proovida jalgrattaga ümber Ülemiste järve sõita ja sealset kanti rattasadulast uurida – autoga olen seal paar korda kolamas käinud, tuli idee ka rattaga proovida. Täna hommikul siis läksin läbi Männiku ja Järve metsa Järvevana teele.

Järvevana tee rattatee on üldiselt mõnus, ainult lennujaama-poolne ots on veidi liiga autotee kõrval (täna laupäeva keskpäevase liiklusega polnud väga lugu, mõnel teisel ajal võib hullem olla). Üldiselt aga on Tallinnas ja selle ümbruses viimasel ajal kõvasti rattateid ehitatud ning selles osas oli pilt päris hea – kahe erandiga.

Esimene oli Assaku taga, kus keerasin (tagantjärele tarkusena) valele teele ja jõudsin Uus-Järvekülla. Juba viimati sealkandis autoga käies (oli mingisugusest kohast vaja üks pakk kätte saada) teadsin, et sealse piirkonna kavandajad pidid olema kas parajad pohhuistid või siis mingite tugevate ainete mõju all. Suur asum, kuhu sisuliselt viib vaid üksainus tee. Esmapilgul ilusad, kuid ilma igasuguse omapärata ja kanalana tihedalt kõrvuti laotud rida- ja eramajad. Praktiliselt puuduv muu taristu. Täielikult puuduvad teeviidad (arvestades asukohta). Ja ridamisi Teid, Mis Saavad Lihtsalt Otsa (nii auto- kui rattateedena).

Viimaks sain sealt välja ja sõitsin läbi Uuesalu Viljandi maantee poole. Uuesalu jättis juba täitsa elamiskõlbliku paiga mulje, ent järgmine suur takistusriba ootas Viljandi maanteel Rail Balticu ehituskohas. Ei õnnestunudki aru saada, kuskohast ehitajate arvates pidid jalgratturid Tallinna poole pääsema – viimaks turnisin lihtsalt läbi ehitusala (õnneks oli laupäev). Üks teine sell tuli sama teed järele ning tuli ühes kohas appi, kui tuli liivasest teetammist koos rattaga üles ronida (aitäh talle!).

Viimaks jõudsin Raudallu ja sealt oli juba tuttav tee kodu poole. Huvitav kogemus oli, aga sama ringi ei ole vist enne tolle RB ehituse lõppu mõtet uuesti proovida. Õnneks on Tallinnast lääne pool piisavalt häid marsruute.

12 mõtet “Linna taga kondamas” kohta

        1. Pole paha, mõnus klassikaline hevilugu.

          Laul koos tekstiga võiks isegi Manowarile sobida (ja viisis on natuke keldi fiilingut sees, Gary Moore’i “Over the Hills and Far Away” tuli meelde), aga lauluhääl mõjub muu kompotiga võrreldes pigem pehmena (nagu oleks hevibänd Ott Leplandi külalissolistiks võtnud – hea hääl, aga mitte raskeroki oma).

    1. Sellist pehmet vana kooli jazzi võibki linna taga ilmselt täitsa kohata – sobiks mõne Eesti väikelinna vabaõhuüritusele. Või ka “Wikmani poiste” telesarja eestiaegsesse miljöösse. 🙂

  4. Sa ka vene väärtuse austaja. Venku keelas vahepeal jazzi ära. Ka EKRE räägib, et lääne liberaalsed pehmed väärtused – niimoodi räägib ainult kommunist.

    1. Vene väärtusi ei austa ma kuskilt otsast, seda rahvast eriti ka mitte (vt erinevaid postitusi siin).

      Aga jazzi ärakeelamine on ilmselt totalitaarse aju probleem – jazz on äärmuseni improvisatsiooniline ehk siis isemõtlemist nõudev muusika, totalitaarne mõtteviis seda ei luba. Minu teada keelasid jazzi ära nii kommunistid kui ka natsid…

      “Lääne liberaalsed pehmed väärtused” on aga omaette teema. Minu jaoks on seal üksjagu sedasama lamemaalisust, milles nad EKREt jt süüdistavad – võib röökida ja laamendada palju tahes, jõgesid teistpidi ei keera.

      1. Äkki sa mõtlesid seda, mis Pink Floyd lugu laulab ja mis see sürreaalne ai video esitab:
        https://youtu.be/nvs0cEaw0MY?si=7rqYzzIVCr0ITF4c

        Parim video, mida näinud olen. See täitsa seostab totaalselt masinastumist.
        Kasutan linuxit, mitte kinnist koodi ja püüan mitte sõltuv olla peavoolu tarkustest..

Kommenteerimine on suletud