Iga-aastane EKEK kirikulaager vahetas sel aastal jälle asukohta – Saaremaale sõitmise asemel tuli hoopis rool ida poole keerata ja Kadrina kanti jõuda (tegevuspaigaks oli Õnnela külalistemaja). Hästi kena koht.
Õnnela suur saal sai mõneks päevaks kirikuks.
Rahvast oli sel korral üsna rohkesti – kohal oli külalisi idast läände ehk Austraaliast Inglismaani (sealt viimasest tuli taas isa Columcille ehk preester Dana Jackson koos kaasaga – nad on ilmselt Eestis juba üsna ära kodunenud…). Ja reedeõhtuses tutvustusringis (kuhu kaasati ka maja pererahvas) selgus, et Issanda loomaaed ongi päriselt ka kirju.
Reede õhtupoolikust pühapäeva lõunani oli aeg täis arutelusid ja jutuajamisi, jumalateenistusi, muusikat (ikka sama bändikoosseisuga) ja muudki. Hea märk oli see, et tagasi sõites tundus, nagu oleks märksa kauem linnast ära olnud.
Hommikuti sai tavapäraselt trenni ka tehtud – miljöö oli igati sobiv.
Ainus väike murekoht oli telefoni- ja netilevi auklikkus – õnneks teise korruse toas levis, aga mitmes muus kohas mitte. Kõik muu oli aga väga viimase peal (sh toitlustamine – süüa sai ikka väga korralikult ja ka kaks tsöliaakiaga tegelast ei pidanud hea koha vahet jooksma, nii et aitäh erimenüü eest ka).
Järgmisel aastal võiks täitsa tagasi minna. Siis võiks ka omaaegse fotojahitraditsiooni uuesti ellu äratada (sellest sai mõnede inimestega täitsa arutatud – seekord oli laagrini välja natuke liiga palju sebimist, järgmisel korral võiks miskit sürri ette valmistada küll).
Huvitaval kombel meie kirikus iga laager kujuneb täiesti omanäoliseks. Ja see on hea. Ka seekord kõikidel eespool toodud põhjustel saab ainult kinnitada, et kahekümne neljas? EKEK laager on igati korda läinud. Kuigi nädal varem oli mastaabselt meie rahva jaoks mõeldud suurimaid pidusid mida annab korraldada, siiski oli lsulurahva jaoks käru kapitaalselt keeratud sel puhul nii, et nädalalõpu ilmastik osutus lihtsalt võimalikult ebameeldivaks taustaks, mida üldse annab korraldada. Seevastu oli laagris taevalaotuse mängud isegi kordades süngemad kui eelmisel nädalavahetusel, kuid praktilises mõttes mitte midagi selles prognoositud ilmastikus annaks tunnistust, et keegi peaks endalt küsima kus siis on Jumal, kui me teda vajame? Vastupidi, nagu Taavet on VT-s kirjutanud; “mõõdunöörid on mulle langenud meeldivate paikade peale”. Ohepalu oli see nädalavahetus kõige vähenõudlik paik Eestimaal, kus ohe ja palve seisnuks üksteisele risti vastu. Aitäh Sullegi Kakk oma vajaliku ja ennastsalgava panuse eest!
Laagri ilm oli huvitav küll. Öösel lammutas äike, päeval oli ilus (või vähemalt ei sadanud). Ilmselt siis vaadati, et nii palju oma rahvast koos, ei tohi neile vett visata. 🙂