… ehk “see asi on juba leiutatud”.
Täna räägib Juurikas Postimehes tehisrumaluse leiutamisest. Tore lugu igatepidi, aga tegelikult leiutasime me selle IT Kolledžis juba 2014. aastal. Tõsi, me nimetasime seda tookord tehisnõmeduseks, aga ilmselgelt on tegu sama asjaga.
Selle nimi on KRATT. Kes hakkab tööd nõudma ja tüütab kõik surnuks. Kas sa tahad, et ma teen veel midagi ja kas lisan seda või panen soola rohkem juurde? Kas vanniveele lisan lõhnaaineid ja kas kammin sind, pesen ja puuderdan? Kindlasti vajad veel tampooni ja šampooni, veini ja šampiljoni. Kas sa soodavett viskiga ei taha? Kas ma käivitan automootori ja viin prügikasti välja?
Ma üldse ei imesta, et OpenAI saadab ka andmed NSA salalaborisse.
Selle ja eelmise postitusel on sama mõte: Küsisin AI-lt, et kas USA valitsus kuulab inimesi pealt NSA kaudu (ka salajasi võtmeid varastab).
AI vastus:
“Viimastel nädalatel on Ameerika Ühendriikide rahvusliku julgeoleku agentuur (NSA) ja selle tegevuse osas toimunud mitmeid olulisi sündmusi, sealhulgas arutelud seoses salajaste võtmete ja massilise jälgimisega.
NSA ja FISA seadus
USA luureasutused, sealhulgas NSA, kasutavad sageli FISA (Foreign Intelligence Surveillance Act) seadust, et jälgida välisriikide isikute suhtlust. Siiski on olnud muresid selle üle, et see seadus võimaldab ka Ameerika kodanike ja alaliste elanike suhtluse jälgimist, mis tõstatab küsimusi eraelu puutumatuse ja õiguste üle. Viimases raportis, mille esitas rahvusliku luure direktor Tulsi Gabbard, tuuakse välja, et 2024. aastal on suurenenud USA isikute andmete päringud, mis viitab sellele, et NSA ja FBI võivad laiendada oma jälgimisvõimekust.
Juhtumid ja poliitilised tagajärjed
Aprillis 2025 vallandati NSA juht, kindral Timothy Haugh, mis tekitas teravat kriitikat ja küsimusi selle üle, miks selline otsus tehti. Haugh’i vallandamine toimus ajal, mil Trumpi administratsioon seisab silmitsi kriitikaga seoses oma tegevuse ja julgeoleku ametnike usaldusväärsusega. See on tekitanud muresid, et NSA tegevus ja selle suunamine võivad muutuda poliitiliselt motiveerituks.
Järeldused
Need sündmused viitavad sellele, et USA luureagentuuride tegevus, sealhulgas NSA, on jätkuvalt keeruline ja poliitiliselt tundlik teema. Massiline jälgimine ja salajaste võtmete kasutamine on küsimused, mis vajavad avalikku arutelu ja läbipaistvust, et kaitsta kodanike õigusi ja eraelu puutumatust.”
Palantir tegeleb Ameerika jälitusriigi ulatusliku laiendamisega
Nuhkvarafirma Palantir tegeleb ulatusliku andmete kogumisega Ameerika kodanike kohta, olles sõlminud mitu lepingut föderaalvalitsuse asutustega, kellel on suur hulk privaatset teavet.
Trumpi allkirjastatud 2025. aasta märtsi täidesaatev korraldus volitas kõiki föderaalasutusi kõrvaldama kõik tõkked salastamata dokumentide asutustesiseselt ja -vaheliselt jagamiselt. Samal ajal eraldab administratsioon sadu miljoneid dollareid Palantirile, suurele luureettevõttele, mille tegevjuht Alex Karp ütles 2025. aasta veebruaris investoritele antud kõnes: „Palantir on siin, et häirida… ja vajadusel hirmutada meie vaenlasi ning aeg-ajalt neid tappa.“
Palantiri andmeanalüüsi toode „Foundry“ on juba paigaldatud nelja föderaalasutusse, sealhulgas tervishoiu- ja sotsiaalministeeriumisse ning sisejulgeolekuministeeriumisse, ning läbirääkimised teiste asutustega, sealhulgas maksuametiga (IRS), on käimas. Laialdane kasutuselevõtt annaks administratsioonile enneolematu ja loata juurdepääsu kõigi Ameerika Ühendriikide elanike isiklikele andmetele, olenemata sellest, kas nad on kriminaaluurimises kahtlusalused või mitte.