Kolledži aastapäevast

IT Kolledži asutamisest möödus 23 aastat tegelikult juba kolmapäeval, 17. mail – aga varem ei jõudnud sellest kirjutada.

Ühelt poolt oli hästi tore. Juba tavapäraselt pakuti fuajees torti ja eestimaist “kärsaga” limonaadi – see komme sai alguse vist juba üsna varakult. Kalle pidas kõnet ja meenutas alguse aegu, esimese lennu esindajana võttis sõna ka omal ajal mõlemad põhierialad (arenduse ja admini) paralleelselt lõpetanud Antti Andreimann. Ja Antti meenutas mitmeid õppejõude (yours truly included) hea sõnaga, mis oli muidugi tore.

Eraldi tuleks veel mainida, et 23. aastapäev tähendas ka, et esimesel lennul oli lõpetamisest möödas ümmargune 20 ning sealt tuli rahvast kohale vist 15 inimese ringis. Pärast sai nendega ka paar tundi vestlusringis istutud – väga vahva oli; nagu kolledži puhul tavaks, olid kõik ka erialaselt edukad.

Paraku sai vestluses kinnituse ka väide (nüüd juba osalejate kui tööandjate vaates), et praegu ülikoolist tuleva seltskonna eneseväljendusoskused teevad juba mõnda aega tõsist vähikäiku. Ja siin tuleb tegelikult kõige rohkem vaadata üldhariduskoolide poole (omalt poolt võin seda rebastele õpetatavate ITSPEA ja SPEAIT kontekstis üsnagi täiel määral kinnitada).

Teise poole pealt aga on endiselt väike torge sees – miks pärgli päralt oli vaja seda ägedat asja ära lõhkuda…?

5 mõtet “Kolledži aastapäevast” kohta

  1. Mul olid kunagi ained “Väljendusoskus” ja “Kirjutamise ja esinemise alused”. Samuti sai kokku pandud aine “Lõputööde kirjutamisest”. Aga mingid tarkpead arvasid, et neid pole vaja

    1. Jah, seda esimest ma isegi mäletan. Lõputöö kirjutamise osas on tegelikult veel praegugi (kuni Toomas Lepikult veel seda rida vedada jaksab) päris korralik toetusprotsess olemas (seminarid, eraldi toetussüsteem Moodle’i kaudu) – ka see on muidugi jäänuk vanast kolledži ajast, mujal TTÜ-s on see reeglina palju lõdvem.

      Aga asi läks juba aastaid pikkamööda allamäge. Ja siis tuli ChatGPT….

  2. Ma kardan, et osad õpivadki koolis teisiti – rohkem hinnete pärast ja et kõik vajalikud punktid kätte saaks.. See on kahjuks juba ammust ajast.
    Ma just arvan, et see ChatGPT lööb platsi puhtaks. Windowsisse tuleb see AI vaikimisi by default.
    Ja kõik tööd ja kirjutamised ning joonistamised tuuakse lihtsaks kätte.

    Keskkoolis tuleks RIIGI poolt vast näiteks MATEMAATIKA VALEMITE põhjal teha rohkem peast arvutamisi. Rohkem tunnis seda teha. Et siis “Live Mata” ning õpilane peab ise õige valemi ja tehteid tegema. Õpetaja võiks muidugi alguses ära seletada, miks loogilised valemid ja tehted head on ja miks seda kasutatakse. Näiteks programmeerimine on siis lihtsam. VÕi oli.
    Nüüd OpenAI teeb ise enamus töö ära. Kuid kui kasutajal endal ka loogiline mõtlemine on hea, siis ta oskab ka selle automaadi paremini enda kasuks panna. Sest hetkel õnneks paneb AI vahel ka täitsa puusse..

    JA veel. Loogika aendamine on noorele inimesele nagu pimedusse valguse sisse laskmine. Ja see on hea tunne. Ja kindlasti koos automaatikaga on tehn. taibuga ikkagi parem.

    1. Jah, see “live mata” ongi üks lahendus, mida praegu ülikoolid soovitavad. Ühelt poolt on see õige – nii saab tegelike oskuste ja teadmiste taseme paremini kätte. Samas käib hariduse juurde ka kirjalik eneseväljendusoskus ning kui see inimesel puudub, ei ole ta haritud.

      ChatGPT lööb selles mõttes platsi puhtaks, et kirjaoskus muutub uuesti teatud seltskonna privileegiks, nagu see oli kunagi ammustel aegadel. Need tudengid, kes praegu kirjalikke töid sellega kokku lasevad, määravad end paraku tulevasse alamklassi.

      1. Vast ongi nii, et mida rohkem AI-d, seda rohkem tuleks koolis rõhutada matemaatikat ja kirjandust. Ehk siis peast arvutamist valemite järgi ja need valemid ära tunda, kui on arvutusülessane (nii sõnaline kui ka numbriline tehe). Ka füüsika ja keemia aitavad kaasa.
        Ning raamatute lugemine. Et klassikalise kirjanduse abil suudaks õpilane valida ka parimaid raamatuid( lisaks koolivälisele ) raamatukogus. Ka liberaalse maailmavaate alustalad on ikkagi klassika. Muidugi teadmised piiblist, kunstist, ajaloost.
        Et kujuneks üldpilt vähemalt juba 12. klassis ja parem kui ennem.

        Ja loomulikult. Kui tehakse mingi (ülikooli tasemega ) tekstitöö, siis ikka viited juurde. Ma põhikooli haridusega. Ma tean.

Kommenteerimine on suletud