Microsofti kasutustingimused

Seoses hiljutise uuendamisega sai nüüd ka ette võetud uued Microsofti kasutustingimused – näiteks privaatsust puudutav osa on saadaval ka päris viisakas eesti keeles. Hirmus kahju ainult, et väga suur osa kasutajaid seda kunagi ei loe (või kui loebki, on juba Google’i ja FB poolt nii juhmiks dresseeritud, et asja padutotalitaarne olemus kõrvust mööda libiseb). Paar pisikest refereeringut siiski:
* enamiku firma teenuste tarbimiseks tuleb lubada neil andmeid koguda. Nendes kohtades, kus nõustumine on vabatahtlik, peedistatakse kasutaja nõustuma vihjega, et tema sätted “võivad kaotsi minna”.
* lisaks MS enda andmekogumisele (loe: nuhkimisele) ostetakse kasutajate infot ka “andmemaakleritelt”. Mida iganes siin siis ka mõeldakse (FB? Google? Equifax ja teised selletaolised? Onu Sam?).
* huvitavamate kogutavate andmete seas on näiteks autentimisandmed (paroolid – ja ilmselt mitte üksnes MS teenuste omad), makseandmed (sh krediitkaardiinfo), tellimused (sisuliselt kogu netist ostetava kraami info), veebilehitseja sirvimisajalugu, mobiiltelefoni IMEI-kood, pildid, kogu suhtevõrgustik ja palju muud. Uuemast ajast on juures näiteks hääle- ja käekirjainfo.
* veebiküpsiste blokeerimine ei ole otseselt keelatud (asi seegi), aga kasutajale antakse selgelt mõista, et seda ei peaks tegema.
* firma “käitumiskoodeksis” on paar üldarusaadavat ja mõistlikku reeglit (ära riku seadusi, ära spämmi jne), ent on ka mitmeid selliseid, mis uduse iseloomu tõttu sõltuvad advokaadi oskustest ning koos võimalike sanktsioonidega (eriti teenuste sisule ligipääsu blokeerimisega) moodustavad väga ohtliku malaka ebamugavate inimeste vaigistamiseks. Näitena võib tuua laste kahjustamise (tänapäeval loevad mõned tainad ju selleks isegi lapse keelamist!) ning muidugi kaks juba vana tuttavat: “autorikaitse” ja “vihakõne” (jutumärgid on taotluslikud).
* Microsofti kontosse tuleb selle säilimiseks sisse logida vähemalt korra kahe aasta jooksul. Esmapilgul pole just suur asi, aga see a) on selgelt häiriv liigutus muude platvormide kasutajate suhtes, kel samas võib olla aeg-ajalt vajadus MS kontot kasutada, ja b) võib tähendada “konna keetmist” ehk vastava tähtaja järk-järgulist lühendamist edaspidi. Samuti võib see mõnda inimest kallutada eelistama Windows 10 puhul kohaliku kasutajakonto asemel Microsofti kontot (esimesel juhul peaks olema natuke rohkem võimalusi nuhkimist vähendada).
* tarkvara litsents on nüüdseks puhtalt teenusepõhine. Litsentsi ülekandmine (näiteks arvuti mahamüümisel) ei ole lubatud – selgusetuks jääb, kas ostja saab kasutada olemasolevat (huvitav, mis juhtub olukorras, kus kodanik A müüb enda vana arvuti kodanik B-le ja ostab kodanik C-lt “uue vana arvuti”?).

Kindlasti on seal üht-teist põnevat veel, aga ehk praeguseks aitab. Äkki paneb selle lugemine mõne inimese mõtlema.

5 mõtet “Microsofti kasutustingimused” kohta

  1. Selle rakenduste värgi kohta ütleks küll, et see on ikkagi eeskätt kasutajate ükskõiksuse ja/või rumaluse süü. Google’i keelamine nuhkimast ei ole Androidi kasutaja jaoks eriti reaalne, aga rakendusi saab ju igaüks ise valida, mida ta paigaldab. Natuke rohkem IT-d valdav inimene peaks saama ka LineaegeOSi paigaldamisega hakkama (Replicant oleks muidugi veel parem, aga sellega on sama kui Librebooti toetavate läpakatega – tehnoloogia on nii aegunud, et vabadus ilma funktsionaalsuseta kaotab samuti mõtte).

    Mul oli kasutusel üsna lihtne ja mugav, ühe kohaliku selli tehtud omaaegne mobiiliparkimisrakendus, mida paraku uued süsteemid enam ei toeta. Ainus pakutav variant oli Telia oma, mis aga on selgelt üle võlli privileegidejanune. Seega edaspidi pargin vajaduse korral “vana kooli” viisil SMSi abil. Õnneks on tasulist parkimist vaja ca kord paari kuu jooksul.

  2. Sülearvutite ja lauaarvutite seisukohast asi ei olegi nii hull. IntelME tehnoloogiat saab nüüd välja lülitada: https://review.coreboot.org/cgit/coreboot.git/tree/util/intelmetool

    Ja Debian 10 on nüüd UEFI tugi täielik. Kasutaja ei pea paigaldamise ajal Secure Boot-i välja lülitama vaid debianil on omad tuntavad võtmed.

    Päris libreboot tarkvaraga arvuti jääb tõesti vähemusse, kuid kui võimalik on vaba tarkvara kasutamise ohud välja lülitada, siis on ju OK.

  3. Praegu on hea näide, kus Trump puistab sotsiaalmeedia kontosi, et immigrante riigist välja saata. Üks asi on muidugi riigikaitse, teine asi on kasutaja enda võimalused ja vabadused.

Kommenteerimine on suletud