Poolpehme süsteemiuuendus

Jällegi selgus, et lauaarvutisse Microsofti omaaegse tasuta Windowsi kampaaniaga saadud Windows 10-t ei ole üle poole aasta käivitanud. Midagi pole teha – no ei vaja seda süsteemi.

Aga et Kaku suvetöö ehk TTÜ digitarkuse kursuse arendamise raames (kunagi kirjutab sellest lähemalt) oli vaja natuke ka Windowsi haldamisest rääkida, otsustasin “aknad” käima lasta.

Muidugi oli vaja kõvasti uuendusi tirida, kuid kasutaja ajaga säästlikku ümberkäimist pole MS siiani ära õppinud. Tõsi, natuke olid vähemaks jäänud edenemisnäidiku haiged hüpped (17 järel tuleb 93 jne), aga ajaarvestust võiksid nad küll tänastelt Linuxitelt õppida.  Nagu ka seda, et uuendamise käigus tehtud kolm  restarti (Linuxid saavad ka pikemaaegse uuendamataoleku tingimustes reeglina hakkama ühega) ei peaks käima ilma kasutajat eelnevalt hoiatamata.

Lõpetaks positiivselt – seekordne uuendus ei lasknudki kettal alglaadurit õhku nagu mitmed varasemad. Ent siiski: peale kursusematerjali valmimist jääb W10 ilmselt taas sama kauaks seisma. Ei ole tarvis.

APDEIT: Tegin W10 all kursuse jaoks paar ekraanitõmmist ja tahtsin tagasi Linuxisse minna. “Ära lülita välja, uuendan” keerles ekraani peal täpselt 20 minutit – taas ilma ette hoiatamata ning edenemisnäidikuta.  Igatahes oli pärast seda igati hea meel tagasi “koju” minna.

7 mõtet “Poolpehme süsteemiuuendus” kohta

  1. RMSil on suures osas õigus, aga sellist asja ei saa lambist kuhugi materjalidesse lükata. Sama asi, mida ma omal ajal Oleviste vendadele üritasin rääkida – kui tahate teistele enda sõnumit kohale viia, siis tuleb rääkida selles keeles, millest nad aru saavad. “Piibliga pähelöömine” ja “kaanani keeles” rääkimine tekitab vaid vastuseisu (eriti eestlaste seas) – ja siis olid vennad õnnetud, et inimesed nad pidevalt pikalt saatsid.

    Tarkvara vallas tuleks minu arust alustada pigem lihtkasutajale pähepekstud müüdi “midagi muud peale Windowsi polegi olemas” lõhkumisest ja seda üritangi kursusel saavutada. Vaba tarkvara argumentatsioon on ka sees – aga nii, et otsustamise võimalus on lugejale jäetud. “Patused, parandage meelt!” -stiil võib mõne üksiku puhul toimida, ülejäänud aga saavad aktiivse vastureaktsiooni.

  2. Peaksin lisama, et LINUX ja WINDOWS on ainult kaubamärk või sümbol, ka tuleks teada lähtekoodi poliitikat. Ja eriti tänapäeval ka avaandmete ja andmebaaside vajalikkuse ja turbe kohta.

  3. Lähtekoodi poliitika peaks olema kaetud litsentside osas (kogu litsentside spekter EULAst AGPLini ja sisulitsentsid on sees), avaandmed ja baasid lähevad lühemalt andmesalvestuse/pilve teemasse. Seega mõlemad saavad kursusesse sisse.

  4. Miskit windows7,8, 10 kasutada ei soovitaks ka kooliõpetajatele! Ärge reklaamige paska! Kui põhja-koreast saadakse juba ransomwarega pappi! Loomulikult ka veebiaukude kaudu!! Ärge reklaamige auklikke tooteid!!! Ja võtke rahulikult politseiriigis..

  5. Sorry! Kui kedagi solvasin.
    Lihtsalt on tõsiasi, et mida rohkem omanduslikke tarkvara osasi on arvutis, seda orjalikum on kasutaja ja nuhkvarad koos temaga.
    See on fakt.
    Muidugi peab olema isiksus ja võimekus, kogu haridussüsteemist üle olla. Ärge valiga Ansipit!! Ta teeb euroopas neid omanduslikke seadusi!!

Kommenteerimine on suletud