Artiklist jääb mulje, nagu oleks tehtud hirmus tüng ja “ostjad” ei saanud midagi. Tegelikult on asi siiski natuke segasem. Nimelt võib artiklis mainitud inimesi otsida [L] ETISe veebist – siinkirjutajal õnnestus (vastupidiselt artikli kommentaarides avaldatud arvamusele) leida vähemalt üks selle briti seltskonna kirjastatud publikatsioon, mis oli ETISe inimeste poolt lahterdatud kategooriasse 3.2 (ehk siis mitte kõige kõvem tase, kuid kahtlemata aruandluses arvesse minev). Aga on üsna selge, et sellisesse “maksa ja avalda” -süsteemi on erapoolikus juba sisse ehitatud.
Seega tuleks taas kord näidata näpuga kogu publish or perish -süsteemi peale.
ETIS on nagu CV-online, kus inimese kohta andmeid annab ta ise, sh. enda kirjatööde kohta. Et akadeemilist personali vähem koormata teeb seda enamasti inimeste eest nende õppeasutuse (tööandja) tehniline töötaja. Kuid andmed ja tasemed sh. kirjatööde kohta esitab inimene ise.
Seega on see kirjatöö 3.2, kuna Peeter Normak selle ise sedasi klassifitseeris (3.2. on muide iga mittetunnustatud ajakirjas ilmunud kirjatöö, seega ta ju otse ka ei valetanud)