Üks vana lemmik

Leidsin oma pikaajalise lemmikloo ka viimaks YouTube’ist (kahjuks küll ilma videota, ainult audio).

See lugu on olnud lemmikuks sellest peale, kui ta 80-ndate keskpaigas välja tuli ja nii on ta aja jooksul enda külge üksjagu mälestusi korjanud – enamasti häid, mõned vähem head ka seas.  Muuhulgas meenub selle omaaegne räme solkimine 2 Quick Starti poolt ajuvaba tümaka lisamise teel ning Sulliwan Unpluggedi reaktsioon sellele – ühel kontserdil teadustati loo originaalitruu kaveri  ette “Järgmise looga soovime me persse saata mehe nimega P. Paulus”.  😛  Ka ise on seda eri paigus ja seltskondades mängitud (loodetavasti suht originaalilähedaselt).

Aga praegu paarkümmend aastat hiljem kuulates tundub ta endiselt uhke. On juba tase omaette võtta sellise meistri nagu Eric Claptoni lugu ja teha see eestikeelse kaverina originaalist parem.  Claptoni variant on kolmeminutiline pehme kantriballaad (ja sellisena väga hea),  Rock Hotel tegi sellest procolharumliku kuueminutilise teose kahe vaheosa, kahepoolse (Kappel + Põldroo)  üliuhke soologa (kuuldavasti ehitati loos kasutatud hammondorel siinsamas Eestis) ja vägeva kitarri-coda‘ga.  Kindlasti on tegu bändi parima looga läbi aegade.

Mälestused tungivad peale…

2 kommentaari postitusele “Üks vana lemmik”

  1. Enn ütleb:

    Sõltub mida võtta Claptoni originaaliks 🙂
    Juutuubist leiab “Wonderful tonighti” ka 9-minutisena.

    Sattusin peale Rock Hoteli kuulamist vist sõltuvusse ja kuulasin ära veel mitu Claptoni versiooni.

    eriti meeldis see (Kahjuks ilma videopildita):
    http://www.youtube.com/watch?v=rgK0yuyavGc
    Lõpus olev nais-vokaal”soolo” on ikka super.

    Eriti pika intro ja vahemängudega:
    http://www.youtube.com/watch?v=mINPdUFVjSE&feature=related
    Siin jääb see naisehääl lõpus küll lahjemaks

    Ja neid leiab veel.

    Kakk, sinu muusikakommentaarid on vägaevad. Lisaks muule on meie muusikamaitse väga sarnane. Nii et jätka 🙂

  2. Kakk ütleb:

    Tänud heade sõnade ja viidete eest. 🙂