Kuu: juuni 2026

Atesteeritud

Esimene tööperiood kaanega professorina sai tänasega läbi. Mingil põhjusel toodi atesteerimine ettepoole, 5 aasta asemel jäi perioodi pikkuseks veidi üle nelja aasta ja kolme kuu.

Aga läks üllatavalt sujuvalt – perioodi jooksul lõpetanud doktorandi puudumine ei osutunud nii suureks probleemiks (ehk aitas ka 8 magistri- ja 53 bakalaureusetöö juhendamine, mis andis tublisti üle kahe korra üle normi – ja selle semestri 2+4 jäävad juba uude perioodi).

Nüüd on siis järgmine viisaastak ees. Eks näis, mida ülikool LLM-ide osas ette võtab – loodetavasti leitakse mingi variant, kuidas noorte lolliksjäämisele piir panna. Õnneks on esimesed lootustandvad signaalid sellest, et asi hakkab kohale jõudma, samuti olemas.

Kakkburger

Mõte burksi teha tuli kahest kohast korraga: esmalt lugesin “The Art of Manlinessist” (täitsa vahva lektüür ka muudel teemadel) Oklahoma sibulaburgeri retsepti, teiseks aga meenus see, kuidas omal ajal “Laula mu laulu” saates Jarek Kasar burksi tegi. Kahest kokku tuli järgmine süntees.

Kaussi läks
* pool kilo hakkliha
* üks muna
* peotäis seesamiseemneid
* oksake tilli, peterselli ja rohelist sibulat (sellist kolmest komplekti müüakse poes, väga hea lisand ka kodujuustule), peeneks hakitult
* sorts head oliiviõli ja teine palsamiäädikat
* sahmakas meresoola ja teine musta pipart

(Siit saab mingi kümmekond burksi, nii et jätkub kas pikemaks ajaks või suuremale seltskonnale.)

See kõik korralikult segamini ja natukeseks tõmbama. Siis koorisin kaks sibulat ja viilutasin hästi õhukeselt ära, viilutasin juurde ühe suurema hapukurgi ja natuke juustu.

Siis pann kuumaks, suure lusikaga tõsta sobivad hakklihajunnid pannile ning peoga peenestatud sibulat sinna otsa. Kui üks pool praetud, siis teisele poole panna juustuviil ja kraapida pannil sibul võimalikult sinna otsa kokku.

Saiaks kasutasin Schäri gluteenivaba ciabattat – pikuti pooleks ja röstrisse. Seejärel saiadele lusikatäis Dijoni sinepit laiali, paar hapukurgiviilu ning viimaks sibula ja juustuga hakklihaplänn sinna otsa.

Väga nämm asi on.

Kohtumine vanade kolleegidega

Eile päeval korraldas omaaegne TTÜ täiendõppekeskuse seltskond (kes suures osas kattus tollase Informaatikainstituudi tuumikuga ning olid esmalt siinkirjutaja õppejõud ja pärast kolleegid) kokkutuleku Viimsi vabaõhumuuseumis.

Tore oli näha – mõningaid tegelasi polnud aastaid kohanud. Eriti hea meel oli näha enda kunagist õppejõudu ja ka doktoritöö ametlikku juhendajat – paraku juhtis ta tollal nii instituuti kui teaduskonda, nii et aega lihtsalt ei jätkunud ja reaalselt juhendas suuresti üks teine inimene. Aga tore oli näha, et paari nädala pärast 90 saav mees on siiani täiesti tema ise.

TTÜ täiendõppe kokkutulek 2026

Naljakas oli ka see, et siinkirjutaja oli peaaegu seltskonna pesamuna – vaid üks inimene oli veel aastajagu noorem…

Võõras mure (taas kord)

Slashdotis räägitakse, et Microsoft on otsustanud õunakasutajatel MS Office’i istumise alt ära tõmmata. Paari aasta eest soetatud “tähtajatud” litsentsid lõpetatakse lihtsalt ära.

Nojah, tegelikult väidab firma, et “vähendab funktsionaalsust” – minu arust on kontoritarkvara, millega saab dokumente ainult vaadata ja mitte muuta või uusi luua, kaotanud umbes 95% enda funktsionaalsusest. Mingi aeg levitas MS tasuta enda Word Viewerit jms juppe, millega sai dokumente kuvada – tegu on umbes suurusjärk lahjema tarkvaraga kui “päris” MS Office.

Microsofti ajalugu tundes ei tohiks selline käitumine kedagi üllatada – probleem on aga selles, et väga paljud seda ei tunne. TTÜ istub samuti ikka veel nende tarkvara peal – see oleks üks asi, mis tuleks enne päriselt “TalTechiks” saamist ära klaarida.