Vahepealsel kirjuvõitu eluperioodil jäi Sinine Krants (ehk Kaku kergem kaherattaline) päris pikaks keldrisse seisma – algul ühte ja siis teise. Nüüd sai ta välja tiritud ja kuna seismist oli pikalt, siis ka esmalt Veloplussi oskajate sellide kätte üle vaadata vidud (muidu putitab Kakk enda ratast ikka ise). Polnudki teisel suurt häda midagi, aga tuli vahepeal paragrahvimeeste nõutud kellad-viled (pooleldi otseses mõttes, rattakell ja esituli) juurde soetada.
Täna siis esimene rabaring. Rattakompuutrit ei õnnestunud esimese hooga sahtlitest üles leida, seega ei tea, kui pikk see täpselt sai – aga jõudsin esimese otsaga Männikule, sealt teisele poole tagasi keerates lõpetasin Laagri külje all Tänassilma tee ääres ning Laagrist piki Vabakat ja väikesi tänavaid tagasi Ilmarisse. Vahepeal otsustas esimese porilaua kronstein ära murduda – õnneks polnud kerge plastporilaua käes hoidmine probleem.
Hirmus mõnus oli. Tuleb hakata regulaarsemalt väntamas käima.