Jätkame traditsiooni

Tänasel kuupäeval on ka kolledžis traditsiooniliselt igasugust tsirkust tehtud – näiteks häkitud ära söökla menüü või levitatud maja peal jaburaid lendlehti. Sel aastal otsustasime kolleegidega aegsasti valmistuda.

See oli algselt Marguse idee, et teeme IT-juhmimise õppekava.  Eesti tegelikkus on paraku täis igasugu huvitavad tegelasi, kes kõik midagi kangesti omast arust juhivad, tegelikult mitte kottigi ei tee, aga pappi küsivad kümne eest. Nii saigi ette võetud kolledži õppekava, võetud sealt õppeainete nimesid ning keeratud need äraspidisesse vormi.  Lõbu oli igatahes laialt, eriti peale ka teise õppekavajuhi Indreku kaasamist. Edasi järgnesid sündmused umbes nii (siit muide nähtub ka, kui suur tiim tegelikult asja taga oli):

* Millalgi sai näidatud pooleliolevat projekti kolleeg Marikale. Too küsis kohe: “A kus õpiväljundid  on?” – nojah, tänapäeva õppekavades on sihukesed asjad hirmsat moodi moes. Ega’s midagi, istusime maha ja nuputasime, et mida selle tulevane lõpetaja ikka oskama peab.

* Mingil ajal ulatas enda abistava käe haridustehnoloog Marko ja jagas paar head soovitust asja täienduseks.

* Et suht algusest peale oli siht võetud tänasele kuupäevale, siis kaasasime ka turundusjuht Marje. Tema lubas hoolitseda lõppversiooni õigeaegse veebilehele ja pressiteatesse jõudmise eest.

* Mingil ajahetkel istusid EIK mõlema suure õppekava juhid Indrek ja Margus õppekavanõukogus ning olid miskipärast kangesti ametis oma läpakatega, mida nad irvitades ja äraseletatud nägudega näppisid.  Koosoleku läbiviijate küsimuse peale, et mida nad seal nii hoolikalt sebivad, vastasid kutid illikuku näoga: “Arendame õppekava!”. Nagu klassikud ütlevad: Jumal olgu kiidetud, kes laskis tõde jälle sedapidi paista!

* Täna hommikul oli vaja asjale viimane lihv anda ja meediasse paisata. Sebisime Marguse ja Marjega viimase arvuti taga ja olime ametis kogu joru silumisega, kui kõrvalt sekkus Marje toanaaber Raili ja soovitas: “Seal tuleks kindlasti mainida ka suurt nõudmist, karjäärivõimalusi ja Euroopa Parlamenti!”.  Väga hea idee – kirjutasime need kõik saatesõnasse sisse.

* Siis sai Enter ja sai vasakklõps ning ametlik pressiteade. Kuna juhtkonda otseselt informeeritud ei olnud, siis arutasime juba, et mis saab, kui me kambaga selle peale kinga saame (OK, mitte väga tõsiselt).  Koridori peal jooksid vastu Martina ja Dagmar õppeosakonnast, kuulsid uudist ja küsisid kohe: “Kas me hakkame neid kohe vastu võtma? Me paneme siis  ÕISi valmis”.

* Jeekim, kus tuli vastukaja… Pressiteate peale saatsid heakskiitva sõnumi mitmed prominentsed tegelased, Twitteri säutsu tviitis edasi Toomas Hendrik isiklikult, Facebook oli vilistlaste itsitusi täis (mõned uurisid õppimisvõimalusi, paar selli tahtsid õppejõuks tulla jne)… ja leidus ka päris mitu kodanikku, kes padujaburast saatesõnast ja samaväärsest pildist end segada ei lasknud ning pahandasid Marje ja sekretär Mallega e-posti teel, miks uue õppekava nimetuses niivõrd eksitav viga on tehtud…  Seega leidis tõestust ka sihtrühma olemasolu.

* Pealelõunal V korruse köögis põrkus Kakk rektoriga. Isand Roosmaa muigas ja ütles: “Natuke pikk sai – aga muidu oli täie raha eest!”.

Summa summarum – kolledžis on väga suur hulk mõnuga kreisisid tegelasi. Ilmselt on see töölesaamise eelduseks… Aga seda lahedam koht see on. Aitäh kõigile!