Ubuntu 11.10 Oneiric Ocelot: esmamuljed

Jällegi aeg uut pingviini testida…

Unity-nimelise Canonicali vaimusünnitise (mida Ubuntu alates kevadest vaikimisi töökeskkonnaks pušib) peale sai eelmisel korral kõvasti jõrisetud. Ilmselt on jõrisejaid teisigi olnud, sest vähemalt esmatestimine töö juures lauaarvutil andis täitsa märgatavalt küpsema tulemuse kui eelmisel korral.

OK, Unity loodav segadus rakenduste menüüs ei meeldi endiselt – piir arvutis olemasolevate ja sinna soovi korral alles paigaldatavate rakenduste vahel on praktiliselt kadunud ning arvestades seda, kui suure hulga softi võib Ubuntule küllalt väikese vaevaga peale ajada, on see algaja kasutaja jaoks tarbetu üleujutamine ning kogenud pingviini jaoks närviajamine.  Miskipärast on taas kord keegi taibu pannud arvuti taaskäivitamise valiku väljalülitamisega kokku (need ON kaks eri asja!). Lisaks on IMHO ebaloogiline ka vasakus ekraaniservas paikneva peamenüü ning vasakus ülemises nurgas asuvate aknanuppude kooslus – suht kerge on soovimatu liikumine viimatimainitutelt esimese peale.

Aga install on endiselt fenomenaalselt lihtne, eesti keel on paremaks läinud, lisadraiverite paigaldamine on kerge ning seeläbi nVidia kaardiga saavutatud ekraanipilt päris väga ilus. Endiselt on tark lisada ubuntu-restricted-extras ja [L] Medibuntu varamu.

Ent esialgu ei julge veel läpakast senist 10.04 välja vahetada. Esmalt tuleb kohustuslik järelküpsemine ära oodata ning seejärel kontrollida, mis on saanud 11.04 showstopperist kõrgkooli õppejõu jaoks – videoprojektori ühendamiskatsetega kaasnenud pornograafilisest tegevusest.  Elu näitab.

Kändlind joriseb

Täna oli [L] ITSPEA kaugõppekursusel esimese blogiülesande tähtaeg. Ülesandeks oli kirjeldada kolme IT-lahendust, millest mingil põhjusel asja ei saanud.

Üldiselt oli rahvas tubli ja mitmed kirjutasid päris huvitavatest asjadest. Muidugi käis läbi Windows Vista ja muud sarnased loodusõnnetused. Aga kaks asja, millest kirjutasid päris mitmed ja millest Kakk kuidagi aru ei saa:

1. Netscape.  Oli 90-ndate esimese poole “the browser” (samavõrd kui IE kümnendi lõpus), üldse esimene laialt levinud sedalaadi tarkvarajupp. Navigator 3.0 oli kunn ja IE 2.0 könn, seis hakkas muutuma NN 4 ja IE 3.0 pealt ning Netscape kadus lõplikult 6. ja 7. versiooniga.  Kakk kasutas tol ajal veel Windowsi ja käis selle aja läbi.

2. Flopikettad. Kamoon! Põhilised andmekandjad (eeskätt teisaldatavad – aga esimesed PC-d olid üldse kõvakettata ning kogu mäng käis flopide pealt) kogu PC-ajastu paari esimese aastakümne jooksul. CD-ROMid hakkasid tulema (üsna aeglaselt) 90-ndate keskelt ning veel mitu aastat peale seda oli CD-R ehk kirjutatav plaat (ja selle salvestusseade) Eesti tavainimesele suht kättesaamatu luksus, mistõttu flopi jäi endiselt ainsaks reaalseks mobiilseks salvestusvahendiks. Mälupulgad tulid veel tubli jupp maad hiljem.  Tõsi, üks võimalik põhjendus on olemas – inimesed, kes kasutasid flopisid paaril viimasel aastal enne nende tootmisest mahaminekut, võisid küll “ämbri” mulje saada, kuna viimaste aastate flopid olid kvaliteedilt võrreldavad surnute jaoks tehtud kingadega. “Vana aja” flopid olid aga midagi muud.

Või on praegune tudengipõlvkond juba liiga värske ning Kakk ise liiga känd…? 😀

Pildikesi koolielust

Kakk on probleem

Pühapäevane kaugõpe – fuajee tabloo teatab, et toimub Kaku loeng ja seejärel nõuab “Please tell Microsoft about this problem”. Tjah, mine sa neid pingviine tea…

IT-mädarõigas

Uudistoode: IT-mädarõigas. Kuuldavasti pidi selle arvutisse manustamine (näiteks DVD-seadme või USB-pesade kaudu) aitama kaasa uuema arvuti saabumisele.