12.2010 arhiiv

Jobupoputamisest

09.12.2010

Kakk luges kah isand Pajula  [L] artikli algust (terve artikli eest tahetakse raha, mida käesoleval juhul ei pidanud vajalikuks maksta).

Eks ta on nii- ja naapidi.  Mõneti on õigus, mõneti mitte.  On paraku fakt, et tulemuste tase on langenud – aga selles üheselt õppejõude süüdistada kah ei saa (kuigi osa süüd on kindlasti ka seal). Probleem on paraku laiem.

Kindlasti aga panevad puusse need kommentaatorid, kes tasuta kõrgharidust süüdistavad – Soomes, mida ka Pajula eeskujuks seab, on kõrgharidus teatavasti tasuta ja endiselt maailma tipptasemel, samas leidub ka USA kallistes ülikoolides täielikku jura (lugege [L] seda artiklit ja kommentaare). Ei välista, et mingi väike õppemaks distsiplineeriks – ent Eestis on jõmmide ja bimbode taimelavaks siiski eeskätt tasulised erakoolid.

Probleemil on mitmeid juuri. Esmalt hariduse pidev alarahastamine kogu taasiseseisvusaja jooksul – loogiline tulemus on see, et praegused “tahvli ees tuigerdajad” on paljus need 90-ndate lõpetajad, kellel ei jätkunud tahtmist, oskusi või võimeid kuhugi mujale kõrgema palga peale minna (jätame kõrvale vähemuse, kes on tõelised oma ala ja kõrgkooli fännid ja samas piisavalt teistmoodi mõttemaailmaga, et äriilma mitte sobida).  Normaalne oleks, et ülikooli jäävad tööle parimad ning ülejäänud lähevad äri- ja riigisektorisse – meil on paraku seni olnud vastupidi. Ja see probleem taastoodab iseennast – taibukas tudeng, kes mõne “tuigerdaja” peale end seaks on vihastanud, jõuab ehk hiljem riigikokku ja otsustab seal, et raha tuleb suunata õigemasse kohta kui “tuigerdajatele”.

Akadeemiline “elevandiluutorn” ehk eluvõõrus on vist palju suurem probleem hästimakstud Lääne õppejõududel. Tenuuri ehk garanteeritud töölepingut Eestis peaaegu et ei kohta. Seetõttu on pigem viga selles, mida kirjeldab üks tuntud nali:

Õppejõud tuleb auditooriumisse loengut pidama. Seal pole mitte kedagi. Lõpuks tuleb üks tudeng.
“Kus kõik on?” – “Ei tea, vist tööl.”
Õppejõud siis ohkab: “Hea küll, eks ma lähen siis ka tööle tagasi.”

Teine suur mure on paraku üldhariduse tegemata töö. Korrektses eesti keeles kirjutav tudeng on tänapäeval erand (ja vahel selgub, et tegu on hoopiski hea eesti keele õpetaja otsa sattunud muukeelse noorega). Kõrgkool ei saa ehitada ülemist korrust laguneva vundamendi peale.

Ja lõpuks ühiskonna üldine kaubanduslik ellusuhtumine, millest on juba palju räägitud – ja seda ühtviisi nii riigi, koolide juhtkonna kui ka klien… vabandust, tudengite poolt.  Kõrgkooli peetakse klienditeenindusasutuseks ja üritatakse mõnes kohas juhtida nagu vabrikut. Tihti aetakse kõrgkool segi kutsekooliga ja õpetatakse lühema perspektiivi vaates kasulikumat, kuid pikemas probleemset “konkreetset eriala”.  Nii saamegi kvaliteedi asemel kvantiteedi.

Seega tuleks alustada näiteks sellest, et õppejõule (ja ka kooliõpetajale) antakse rohkem ja temalt nõutakse rohkem – et nendel kohtadel saaks töötada väärilise palga eest üheainsa töökoormusega (täna töötab väga palju õppejõude 2-3 koha peal) ja samas teades, et praaki tehes ootab asendamine ukse taga ootava kolleegiga. Lisaks tuleks tagasi panna sisseastumiskatsed (nagu Tartu ülikool seda juba tegi) ja lõpetada ära iga hinna eest igaühele kõrghariduse pähemäärimine (seesama turakas, kellele IT-erialal punnides Java objektisüsteem üle mõistuse käib, võib osutuda näiteks väga heaks metsaülemaks, kokaks või automehaanikuks, teenida korralikku palka ja olla ühiskonna täisväärtuslik liige).

Suitsulõhepasta

04.12.2010

Laupäevaõhtune kokandussessioon jälle…

Seekord jäid arusaamatul põhjusel kappi pikemalt seisma suitsulõhe kõhuääred – need, mida Järve Selveri kalaletis müüakse ja mis on märksa parema hinnaga kui “päris” suitsulõhe, ent saia peale panduna vägagi maitsvad (enne söömist tuleb muidugi natuke sodimist ja pärast korralik kätepesu). Seega, teeme pastat:

* 4-5 suitsulõhe kõhuäärt
* 1/5 pakki (silma järgi) võid
* 4-5 spl hapukoort
* hakitud tilli ja peterselli (aastaajast tulenevalt sügavkülmutatud)
* tšillisegu (vastavalt maitsele)
* Worchesteri kastet (tunde järgi, umbes 1-2 spl)
* pastat – käesoleval juhul oli kasutada pool pakki ehk 250g farfalle‘t

Süüa saab 3-4 inimest (sõltuvalt suurusest ja näljasusest)

Pasta keema, lõhe paarisendimeetristeks juppideks (kõige suurem sodimine on uime ja sealse luu eemaldamine) ja pannile. Juurde või ja hapukoor. Segada pidevalt, kuni või on sulanud. Siis juurde tšilli, till ja petersell ning Worchesteri kaste. Kui kaste valmis (kümmekond minutit hiljem), siis valada valmis pasta peale ja segada läbi.

Tulemus on üsna rammus, aga üpriski maitsev.

Teeviit ja Robotex

04.12.2010

Reedel sai siis pool päeva koos tudengitega Teeviidal boksis istuda. Kaasa sai võetud nii kolleegide kingitus 40-ndaks sünnipäevaks (sarviline kummist viikingimüts) kui ka barong inimeste hirmutamiseks. Kokkuvõttes oli päris vahva. Ehkki enamik huvilisi käis seinal asuva Kinecti mängusüsteemi juures ja muid asju uuris vähem, sai vähemalt üksjagu voldikuid ja muid infomaterjale välja jagatud.

Täna aga oli Robotexil robotite jalgpalli finaalidepäev ja sai käidud kolleegidele pöialt hoidmas. Marguse magamata ööd tasusid ilmselt end ära – taas kord näidati, kes robotimaailmas tegijad on. Kolledžile kaksikvõit, TTÜ kolmas ning tartlased hoopis pika ninaga. TTÜ-d ei aidanud isegi Chuck Norris – ehkki üks nende robot seda nime kandis, võttis ta ühes otsustavaks saanud voorus kätte ja tagus kõik pallid enda väravasse… Kakk siis noris, et “Chuck Norris ei löö omaväravaid – oma värav läheb enne kiiruga vastase poolele üle”. Kahjuks jäi aga see viimane sündimata ja finaal kujunes IT kolledži siseasjaks.  Konkurentide õnneks sattusid kaks kolledži ülejäänud tiimi varakult kokku omadega ja jäid alla – muidu oleks võinud seis neile hullemgi olla. Eriti just kokkuvõttes teiseks tulnud Madistajate-nimeline seltskond tegi mitmele vastasele kuivalt ära.

Aa, tegelikult veel üks tähelepanek – võistkond Tont kandis seekord soliidseid ülikondi ning ilmselt saigi saatuslikuks lips kolme selli kaelas. Lips on teatavasti [L] kägistusvahend, mis pärsib vere juurdevoolu ajju – pole siis ime, et teised paremaks osutusid. 😛

Õnnitlused robootikutele kõva tulemuse puhul!