Kuu: mai 2009

Euroopast tuleb paha haisu

Aeg-ajalt tuleb sealt ka arukaid otsuseid – nii on seni tarkvara patenteerimine õnnestunud EU tasandil kehtetu hoida ning kurikuulus Sarkozy algatatud “kolme löögi” seadus (kolm korda piramisega vahelejäämine võtab netiühenduse ära) põrus kah. Nüüd on aga paar üsna hullu seadustepaketti seal taas kord üleval.

Esimesel juhul on tegu nn [L] telekomipaketiga, mis “tarbijate õiguste” ilusa sildi all võimaldab teenusepakkujatel otsustada, mida nende tarbijad netis tohivad teha ja mida mitte. Ehk tõsine üritus neutraalsele ja vabale Internetile vesi peale tõmmata, kuna enamik teenusepakkujaid istub kenasti RIAA, MPAA, BSA ja muude lombitaguste “seaduslike varaste” lõa otsas.

Teine tore asi on [L] ACTA ehk Võltsimisvastane Kaubanduslepe, mida üritatakse praegu [L] täpselt samasuguse sohiga läbi suruda nagu omal ajal tarkvarapatente.  Kui juba jälle selliseid meetodeid kasutatakse, siis on midagi ikka väga kõvasti lahti.

Loodetavasti on tegu WIPO surmaeelse tõmblemisega. Kui nad aga tõesti oma tahtmise saavutavad, siis on Euroopas täpselt sama palju demokraatiat alles jäänud kui lombi taga.

Lemmiklaul 6

Enne tänase saate juurde minekut paar mõtet ka eilsest Laululahingu finaalist. Mõnus saade oli, ehkki läks nagu eelmisel aastal ning rahva häältega võitis finaali kõige nõrgem osaleja. Aga nagu eelmisel aastal, olid ka nemad üsna lahedad ja ilmselt on väikelinnadele sellist väljundit vaja. Kuigi ma eelistaks seda, et antaks välja rahvahääletuse kõrval ka asjatundjatest žürii auhind, mis oleks selgelt WAF-koorile (ja eelmisel aastal Hale Bopp Singersile) läinud.

Tänane lemmiklaulusaade oli oma isamaalauludega väga vahva, ehkki lauluvaliku osas oleksin teisiti teinud. Väga omal kohal ja väga hea esitus oli “Ei ole üksi ükski maa”, kus tänase päeva esilauljad suutsid mitut originaalesituse puuduvat tähte edukalt asendada. Peaaegu niisama hea oli Hale Bopp Singersi esitatud laulupeoklassika “Ärkamise aeg” ja Ivo Linna esitatud laulva revolutsiooni esilaul “Eestlane olen ja eestlaseks jään”.  Kraad lahjemaks, ehkki korralikuks, hindaks hiljutise laulutähesarja üht tipplugu “Eesti muld ja eesti süda” Inese ja Valdo esituses (nende edasivalimine oli kerge üllatus).  Mäksi “Koit” on muidugi niivõrd märgiline lugu, et see lihtsalt pidi siin saates olema – aga esitus ei istunud. Solist oli hea, aga meeskooripartii oleks võinud küll teistsugune olla (see fraaside järgikordamine oli igav ja üksluine). Ilmselt on see lugu niivõrd Mäksi isikus kinni ka, et iga teine tundus lahjana.

Kolm lugu olid sellised, mille esitus oli OK, aga laulud ise polnud samast kaliibrist teistega. Eriti käib see “Hu?” ja depressiivsete väikelinnade kohta – üsna nutikas lugu, aga ei käi samasse kategooriasse (isegi mitte Kaire Vilgatsi heas esituses).  Joala “Mu kodu” oli küll piisavalt isamaaline, et ta omal ajal ära keelati, aga ka selle oleks jätnud välja, nagu ka “Liivimaa pastoraali” – ise oleks sinna pannud kas

* Mäksi “Palve” (“Looja, hoia Maarjamaad”)

* Johansonide “Lahtilükkamine” (“Hei poisid, kas olete valmis”)

* Vanaviisi “Oma maa” (näiteks sama seltskonna esituses, kes selle 2007. aasta kevadel uuesti sisse laulis)

* Rekontra “Virumaa” (omaaegne roheliste rattaretkede hümn)

* Karavani “Ärka, kaunis maa” (tegelikult küll McCartney lugu, aga kaverina omal ajal vägagi eestilik laul)

Aga kokkuvõttes oli tore saade. Kuigi jah, finaalis võiks “Koitu” ikkagi Mäks ise laulda.

Kukerpall, kukerpall

Harku ringi sõites tulin Glehni pargi juures Nõmme mäest alla ja oskasin seekord täpselt saepurusse sõita. Seejärel tuli maa vastu nii kiiresti, et midagi ette ei jõudnud võtta. Sinine Krants viskas ratsaniku hooga üle lenksu ja peadpidi maasse.

Tänada tuleb a) kaitseinglit ja Ülemise Korruse Meest, b) kiivrit, c) väga pehmet maandumiskohta ja d) küllaltki treenitud kaelalihaseid.  Mistahes komponendi puudumine oleks ilmselt lõppenud ratastoolis või kabelis.  Praegu oli tulemuseks mahakandmisele minev kiiver (tükid väljas) ning korralikult põrutatud parem trapetslihas ja kaela parem külg. Kergelt võttis südame pahaks ja edasi sõites oli jalgadest kogu jõud läinud. Rahulikult kodu poole sõites aga polnud hullu ja jõud tuli osaliselt juba poolel teel tagasi. Krantsil polnud häda midagi.

Kokkuvõttes üsna õnnelik õnnetus. Ainult et nüüd tuleb endale uus kiiver vaadata ja sealtkaudu tulevikus mitte alla ronida.