Kuu: märts 2006

Öelge üks ilus nimi

Kaku tulevase uue pesa (perspektiiviga kümmekond aastat) detailplaneerimine on andnud unikaalse võimaluse panna maatükile (vanas mõistes siis talukohale) uus nimi – senine nimi Kleemeti jääb vaid ühele osale, teised nimetatakse ringi. Äkki oskab mõni Jora lugeja mõnd vahvat nime soovitada? Kriteerium on vaid see, et samas vallas ei tohi olla juba samanimelist talu. Koht on praegu lage heinamaa, mis piirneb metsaga.

Kaku enda variant (sellenimelist pole ka): Kassikaku. Kiisu ja Kaku pesa niisiis… Ja [L] kassikakk on vägev lind.

Apdeit 24.03 – väikese mõtlemise järel sai sinna siiski pandud juba virtuaalmaailmas läbiproovitud nimi: Kakupesa. Nii et tulevikus on IRL-kodu ja võrgukodu ühenimelised. 🙂

Tühikargav Pisipehme

Tänane tehnouudis eri kanalites ([L] Slashdot jt) annab teada, et Windows Vista ilmumist lükati järjekordselt edasi. Jõulukingiks vanaemale uut Windowsi niisiis ei saagi.

Vista on imetegu küll – ainult MS kaliibriga firma saab vist endale lubada seda, et järgemööda kõik asjalikud uuendused oma uuest tootest välja roogib (WinFS jt) ja siis venitab väljalaskmist mitme aasta jagu (kindlasti pidi ta ilmuma juba 2005) . Üks kahest, kas Pisipehme on endas hullupööra kindel – või hakkavad probleemid üle pea kasvama.

Näis, kaua Billil õnnestub rumalate kaaskodanike tillitamist jätkata.

Apdeit 24.03 – tänases [L] Slashdotis teatakse rääkida, et ka MS Office’i väljatulek lükkub edasi. Ei kommentaari rohkem.

dotCommunist

Kakk luges täna Eben Mogleni. Äge vana – häkkerist advokaat või advokaadist häkker, vaba tarkvara isa Richard Stallmani ametlik juuranõunik (tasuta kusjuures) ja SCO tohmanite paha unenägu. Võib endale lubada radikaalse tooniga kirjutisi nagu [L] dotCommunist Manifesto (lahe dokument ja üldse mitte niiväga kommunistlik kui nimi eeldaks) või [L] Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright ning olla samal ajal endiselt Columbia Ülikooli juuraprofessor ning mitmete suurfirmade (IBM, Novell) juures heas kirjas. [L] Law.com’i tutvustuslugu annab temast päris hea pildi.

Kui Kakk kunagi suureks peaks saama, siia hakkab tema kah millekski sihukeseks.

Uus Jora rubriik: publikatsioonid

Kolleeg Mari pakkus välja, et kuna Kakupesas on vaid Jora otseselt RSS-iga varustatud, siis võiks siin teada anda ülesriputatavatest uutest materjalidest (konkreetselt tekkis küsimus E-Ülikooli konverentsikirjutise osas). Niisiis tegin uue teema, kus annan teada uutest kirjutistest.

Senised kirjutamised (k.a. viimatised) on praegu väljas aadressil http://www.kakupesa.net/kakk/docs/, lisaks sisaldab jooksvaid õppematerjale ning eelmise semestri arhiivi [L] Kaku Akadeemia. See leht vajab ilmselt korrastamist ja süstematiseerimist, võimaluse korral teen Kakupessa ka korrektse ePrints-süsteemi (kõigile publitseerimisega tegelejatele soovitaks lugeda [L] Open Access- initsiatiivist ja vaadata ka [L] Self-Archiving FAQ’i). Aga selleks peab rohkem aega olema.

APDEIT: kuna Jora toetab 2007. aasta sügisest silte, siis enam eraldi rubriiki pole, on aga sildid “sõnavõtud” (ehk ettekanded) ja “kirjutised” (avaldatud asjad).

Lennu-jaam

Väga vahva ettepanek Argo Ideonilt oli selle nädala Ekspressis, kuidas Lennarti mälestust vääriliselt jäädvustada: anda Tallinna lennujaamale Lennarti nimi. Maailmas on ju olemas Charles de Gaulle’i ja John F. Kennedy nimelised lennujaamad, seega poleks idee uus. Lennart oli suursaadik, välisminister ja väga hea välissuhtleja president – lennujaam on olemuselt seega igati sobiv objekt. Nimi on välismaalastele suhteliselt kerge hääldada. Ja mis peamine – lahe sõnademäng: lennujaam = Lennu jaam.

Võiks täitsa ära teha.

Veel ühe kirjamehe minek

Kakk on kunagi siinsamas Joras kirjatsura Wimbergi tema usuteemaliste arvamiste eest kõvasti nahutanud, aga täna tuleb tollele sellile kiitust avaldada – [L] Päevalehes on temalt [L] üks ilus järelehüüe ühele teenimatult unustusehõlma vajunud mehele, kelle omaaegseid koomiksilugusid ka Kakk kõvasti kaifis. Tegu on Olimar Kallasega, kes põhikohaga hoopis karikaturist oli, kuid kelle Kiviküla-lood olid väga vahvad.

Eks seal artiklis on kõik peamine ära öeldud. Lood Krahvist, MÕVist, professor Munapeast, naljakatest tolgustest Beebilõuast ja Pontšikust ning teistest on tõeline lastekirjanduse klassika ja tuleks kiiremas korras ühise köitena välja anda. Kakk liduks kohe poodi… Mingis mõttes sarnaneb Kallase maailm Robert Vaidlo Kukeleegua-lugudega – kogu oma ideaalkommunismi ja muinasmaa kokkusegamisega.

Autori lahkumisest on muidugi kahju, aga ka tema suutis omal viisil endale piisavalt korraliku monumendi püstitada – isegi kui see kujutab naljakaid kodanikke Ulmikut, Tundlat, Nooniust ja teisi. Aitäh, isand Olimar!

TLÜ vs Peda

TLÜ meililistis tekitas üksjagu suure tormi üks kiri (tähenduslikult tuli see EHI ehk siis TLÜ moodustumisel ühe liitunud “väiksema venna” poolt), mis soovis õnne TLÜ läheneva esimese aastapäeva puhul ja soovis edu “Peda mentaliteedist” vabanemisel ja Tallinna Ülikooliks kasvamisel. See ajas “vanad pedakad” muidugi tagajalgadele.

Kakk ei saa midagi parata – ta on 100% tolle kirjaga nõus. Ilmselt tuleb süüdistusi ebapatriootlikkuses jne , kuid väljastpoolt tulnud inimesena (õppinud ja töötanud kuni 2002. aastani TTÜ-s, ka IT kolledži staaž on pikem kui TPÜ/TLÜ oma) on Kakk olnud kogu aeg küll oma HT keskuse patrioot (ja on seda endiselt ning üha rohkem), kuid … sorry, mitte TPÜ oma (TLÜ patrioodiks kujunemine on viimaste arengutega seoses täiesti reaalne). Liiga palju on siin ikka veel läppunud mõtteviisi ja vulgaarhumanitaarse m…desügamise (pardon) paha lõhna, et seda mitte tunda. Eriti selgub see eespoolmainitud listi (ja veel mõningaid teisi liste) pikemat aega jälgides. Olgem ausad – kuni väga lähiminevikuni läksid Pedasse üksikud tõeliselt helged oma ala fännid ning põhiosas need, kes Tartusse ja TTÜ-sse ei saanud. Nüüd on meil reaalne võimalus seda olukorda muuta ning teha avansina antud (seda tunnistas ka uus rektor oma avakõnes) TLÜ nimele tõeline sisu taha – Kakk on viimasel ajal ses suhtes üha optimistlikum. Kui aga jäädagi tolknema mingite vanade mallide juurde, siis seda ei juhtu.

Kakk armastab traditsioone. Kuid antud juhul on tegemist traditsiooniga, mis võib saada piduriks.

Tubli, Europarlament!

Europarlament [L] lasi eile põhja järjekordse patendifännide poolt välja käidud seaduse – üritati läbi lükata “patentide harmoniseerimist”, mis oleks mistahes EU riigis kehtiva jabura patendi (ja uskuge, jaburaid patente on ka Euroopas oi-oi kui palju) muutnud kehtivaks kogu euroliidus. Mida aeg edasi, seda enam tundub, et kogu sousti taga on USA suurfirmad, kes kardavad konkurentsi ning üritavad oma agentide (lobbymeeste) kaudu ettesöödetavate napakate seaduste abil oma konkurenti endises kauguses mahajäänuna hoida.

Paar mõtet

Eile käis ühes Eesti usuteemalises foorumis kõva madin kahe tegelase vahel. Üks oli vabakirikust ja teine õigeusklik. Asi läks üpris vastikuks (mis on muidugi häbilugu) ja lõppes ühe lahkumisega.

Tegelikult oli seal ju tegu kahe erineva mõtteviisi kokkupõrkega – ja kahjuks kummalgi juhul ei tahtnud vaidleja teist eriti mõista. Kohe lugedes tuli meelde üks väga tabav ütlus Konfutsiuselt:

Õpib, ometi ei mõtle
tulemuseks kõledus
Mõtleb, ometi ei õpi
tulemuseks jõledus

Kakul on veidi kokkupuuteid mõlema vaidluspoolega, seepärast julgeks arvata nii… Traditsioonilised kirikud rõhutavad õpetust ja traditsiooni, vabakirikud isiklikku kogemust. Ilmselt on vaja mõlemat – ilma esimeseta võib olla tulemuseks head soovides palju kahju tegev aktiivne loll (NB! see ei ole absoluutselt öeldud kogu vabakirikurahva kohta!), ilma teiseta võib olla tulemuseks kuivik, kes ei näe raamatust kaugemale (ka traditsionalistid ei ole kaugeltki kõik sellised!). Täpselt nii, nagu Konfutsius ütles.

Kellel on enda arust alati õigus? a) väikestel lastel, b) piiratud ja rumalatel täiskasvanutel (NB! [L] Aabram ei kuulu siia, hoolimata sellest, et ta enda kodukal seda õiguseasja enda kohta väidab). Kummalgi juhul on reaalne olukord harilikult hoopis midagi muud. Võiksime selle asjaolu endale kõrva taha panna.

Kirikuisa Augustinus on hästi öelnud – “Tähtsates asjades ühtsus, vähemtähtsates vabadus, üle kõige armastus”.

Lennarti lahkumine

Lennu-taadu oli vinge mees. Vähe on sedalaadi tegelasi, kellega seotud naljadest ilmub raamat juba tema eluajal. Vähe on neid, kes on poliitikas sees ja ei saa sealsest padusaastast määritud. Vähe on neid, kes nii idas kui läänes ühtviisi hästi jutule pääsevad. Ja eriti vähe on neid, kellest peale surma isegi Delfi kommentaarides head räägitakse – ehk on Lennarti viimane suur teene Eesti Vabariigi ees just see, et oma lahkumise läbi aitas ta veidikenegi toda jagunenud, ärajoonud ja pohhuistlikku rahvakildu taas ühte tuua.

Ausalt öelda ei oskagi väga kurvastada – pigem on sarnane tunne nagu peale Karol Wojtyla või ka vend Rogeri lahkumist. Üks õige mees on elanud pika elu, teinud väga palju ning jätnud maailmale väärika pärandi.