WordPressiga tehtud veebilehti üritatakse endiselt lihtsa nimede- ja paroolideproovimisega maha võtta. Seal näeb igasugu nimesid, ehkki enamasti on need kas saidi enda nimi või siis eestikeelne “Haldur”, mille pätid on ära õppinud (proovitavad paroolid on tõenäoliselt sama lihtsad). Täna nägi aga üht lausa ausat ründajat, kes proovis nime “konkurendid” (tõsi, kodanik ise tuli hoopis Türgist)…
Rubriik: Tööasjad
Töised asjad
Hinnang juhendajale
‘tähh, Nerdeline!
(tegelikult oli see üks kõige lahedamaid juhendamisi üle aastate)
Semestri kokkuvõte
Tegelikult päris läbi semester tänasega ei ole – homme on vaja viimases kaitsmiskomisjonis olla ja järgmisel nädalal on veel üht koma teist teha (puhkus algab ametlikult 20. juunist). Aga tänaste kaitsmistega sai endapoolsele panusele joon alla:
- 49 ITSPEA e-kursuse lõpetajat
- 63 SPEAIT e-kursuse lõpetajat
- 1 juhendatud ja kaitstud magistritöö
- 12 juhendatud ja kaitstud bakalaureusetööd
- paar ilmuvat teadusartiklit
- paar üldisemat teemapüstitust ülikooli avalikkuse ees
- ITSPEA ja SPEAIT e-kursused said mõlemad kvaliteedimärgi ja olid ka aasta e-kursuse 9 nominendi seas
Lisaks pandi Kakk märtsis kaanega professoriks. Vähemalt juhendamise osas on nüüd pool viie aasta normist täidetud sisuliselt poole aastaga. 🙂 Samas oli see semester selgelt gaas põhjas sõitmine (erinevate asjaolude tõttu), pidevalt niimoodi uhada ei saa.
Viska tabel siia
Nädala eest sai käidud kolledžis üle pika aja toimunud tudengibaaris. Korraldajate palvel sai õppejõudude võistkonnas “Rooside sõda” kaasa mängitud, tulemuseks oli auhinnaline 2. koht (kahe võistkonna seas) ja kotitäis firmanänni. Mõned asjad olid sealt päris kasulikud (veepudel), lisaks oli seal peotäis Zone’i kleepekaid igasugu naljakate hüüdlausetega. Panin ühe kolledži V korrusel ühte sobivasse kohta.
Pulgajuku Reaalkoolis
Käisin täna Reaalkoolis iduEDU festivalil ja aitasin kolleeg Janikal kaugosalusrobotite töötuba teha. Korraldamine läks üsna kaootiliselt ja kohapeal oli häda ka kohaliku WiFi-ga, mille külastajad suutsid üsna umbe tõmmata. Nii et tuli kasutada enda telefoni ja lasta Janika (kes füüsiliselt asus Norras) selle kaudu Double 3 pulgajukut (millest siin eespool juba kirjutatud on) kasutama.
Kohale tuli kümmekond inimest ning arutelu tuli päris elav. Vahepeal tegin robot-Janikale selja tagant sarvi (psst!) – tuli jutuks ka see, kuidas ühes koolis katsetades olid lapsed robot-õpetajat päriselt kiusama hakanud… Veel üks lahe moment oli see, kui Janika pöördus kahe tagapingis omavahel jutustava ja moblat näppiva daami poole ehtsa kurja õpsi kombel (“at-at, ma näen teid küll, ei kuula ja tegelete mingite kõrvaliste asjadega!”).
iduEDU 2022: Janika robotis, kellel on sarved (pildistas kolleeg Jaanus Pöial)
Ideede andmiseks oli osalejatele kindlasti hea kogemus. Pulgajuku suutis telefonis ära süüa üle 3GB andmesidemahtu, aga õnneks oli limiit 4GB peal. 🙂
Kaanega
Nüüd on siis paberitel allkirjad all, Kakk on pool sammu redelitpidi kõrgemale roninud ja on TTÜ tenuuriväline õpperaja kaasprofessor (paksult ametlik nimi on “infoühiskonna ja küberkultuuri kaasprofessor”), üks kaheksast esimesest selle kategooria õppejõust ülikoolis. Protsess läks käima möödunud sügisel ning jõudis märtsi algusega lõpule.
See peaks olema sedasorti ametikoht, mida “professor” on tegelikult ülikoolis alati tähendanud – ülemise otsa õppejõud, mitte teadlane (ehkki teadust tuleb sel tasandil muidugi ka teha). Muidu oli viimase kümnendi jooksul pea kõikjal probleemiks see, et ülemistele akadeemilistele tasemetele jõudmine tähendas teadust ja rahaotsimist ning “õpetamiskallakuga” inimeste praktiline karjäärilagi vajus üha madalamale (hea näide oli dotsendikohtade ärakaotamine – väga suur osa nendest inimestest lükati sisuliselt pool sammu allapoole, vanemlektoriteks).
Seega laiemas vaates on see süsteem samm õiges suunas (natuke õnnestus ehk ka endal seda nügida aidata). Projektitööd ja teadust vaadatakse ka, aga peamine rõhuasetus on õppetöö ja selle edasiarendamine ülikoolis.
Aga tegelikult…. tähendab “kaasprofessor” professorit, kellel aeg-ajalt kaane pealt ära lööb. 😀
Pulgajuku (ratastega)
Täna istus Kakk tööl enda kabinetis, kui ukse taha ilmus üks kahtlane külaline. Nägi välja selline.
Pulgajukut juhtis kolleeg Siim, kes tegeles meile esialgu laenuks antud aparaadi testimisega. Kui aga kõik plaanipäraselt läheb, saame enda uue teadusprojekti raames mõned pulgajukud ka päriselt kolledžisse ning tulevikus neid eri moel katsetada (näiteks raskete puuetega inimeste “virtuaalkehadena” või ka lihtsalt mõne olude sunnil eemalviibija aitamiseks). Eile sain ka ise kolledži suures auditooriumis pulgajuku juhtimist proovida, täitsa lihtne on.
Praegune Double 3 pulgajuku näeb seega välja nagu pulga otsa pandud tahvelarvuti (näitab operaatori näopilti ja edastab kõnet), mille all on kahe rattaga tasakaaluliikur (nagu need, millega mõned segased sellid tänaval sõidavad, ainult veidi väiksem). Pulga pikkust saab muuta jämedalt istuja näokõrgusest püstiseisja kõrguseni. Käsi ehk manipulaatoreid sel aparaadil aga ei ole.
Täitsa põnev asi, tasub edasi uurida küll.
Päeva tsitaat
“I’m staying out of the whole craziness with crypto and NFTs. Those people are cuckoo!” – Linus Torvalds
Slashdotis on üks üsna jabur lugu. Ma ise ehk nii räigelt ei ütleks (NFT osas olen täiesti nõus, laiemalt krüpto osas mitte päris), aga praeguse hulluseni küündiva krüptobuumi kontekstis kõlab natuke mõistuse häälena küll.
Semestri kokkuvõte
Jätkuva koroona tingimustes toimus taas enamik õppetööd e-kanalites. Aga kokkuvõttes sai 139 tegelast ITSPEA e-kursusega edukalt maha ning diplomitöö kaitses üks küberturbe eriala diplomand (hindele 4; suurem ports lõputöid tuleb loodetavasti kevadel, seal on nimekiri praegu päris pikk).
Lisaks sai adminni eriala õppejõudude esindajana osaletud TTÜ akrediteerimisel (mõne aja eest tuli uudis, et läks edukalt ja saadi uuesti seitsmeaastane täisakrediteering), käidud septembris külalisena ärikorralduse tudengitele turvalisusest ja juurast (erandina päriselt kohapeal) loenguid lugemas, toimetatud ülikooli eetikakomisjonis ja näpitud toimetuskolleegiumi liikmena “Data in Briefi” artikleid. Mõlemale e-kursusele (ITSPEA ja SPEAIT) sai kvaliteedimärgi taotlused ka sisse antud. Ja viimaks oli natuke sebimist akadeemilise karjääri osas – aga sellest kirjutab siis, kui asi paigas on.
Mis aga ei ole 2017. aastast saati muutunud, on endiselt, khm, taltekkis ülikooli ÕIS. Selgi korral tekkis hinnete sisestamisel lollakaid tõrkeid (tegijate vastu aus olles: konkreetne probleem lahendati peale sellest teavitamist mõistliku ajaga) ning hinnete sisestamine on ka tervikuna endiselt ligaloga. Eriti huvitav on eksamilehtede allkirjastamine, mille puhul suure kursuse 11 eksamilehe juures küsitakse (koondallkirjastamise korral, mida õppejõud teeb semestri lõpus) igaühe kohta eraldi digiallkirja ning allkirjastamine on sigaaeglane (sõltuvalt lehest 20 sekundit kuni üle minuti iga lehe kohta, edenemisnäidik muidugi puudus). Tõesti ei saa aru, kuidas ühe süsteemiga võib aastaid niimoodi ämbreid kolistada.
Aga kokkuvõttes oli seekord üsna tavapärane töine semester – tegelikult ei ole väga vahet, kas “e” või mitte.
IT-rahvakalender
… sai viimaks Kakupessa üles pandud.
Mõnda aega oli jutt, et ehk ülikool teeb sellest mingisuguse endale vajaliku turundusjupi. Kuna aga see jäi (ilmselt ka koroona tõttu) juba üle aasta venima, siis nüüd on see tavapärase vaba litsentsi all Kakupesas olemas.
Head peatselt saabuvat pingviina- ja kettaheitepäeva kõigile!