Rubriigi ‘Tööasjad arhiiv

Südaöine juhe

01.05.2020

Ei, Kakk ei ole hakanud uut õudusfilmi väntama.  Just kukkunud keskööl oli kolledži lõputööde eelkaitsmisele esitamise tähtaeg.

Enne koroonat oli lausa 12 diplomandi. Koroona-ajastul läks ühel tervis käest ära (õnneks mitte küll selle jamaga) ja kaks kadusid lihtsalt ära. Aga ülejäänud üheksaga käis paras trall (tuli meelde Tolkieni Sõrmuse Vennaskond, keda oli samuti üheksa, kes olid kirju punt ja kellega juhtus üht koma teist).

Ei teagi, kui mitu e-kirja ja lõputöö versiooni viimase 4-5 päeva jooksul läbi käis. Igatahes oli neid kõvasti. Ühele kaugema kandi kutile õnnestus alles viimasel hetkel lõplikult selgeks teha, et allikatele peab korrektselt viitama. Üks kohalik vend tõmmati ootamatult Kevadtormile ja higistas paari viimase tunniga kokku mingi variandi, millega õnnestub ehk eelkaitsmisest läbi saada (enne lõppkaitsmist saab tööd veel parandada). Ja üks india sell esitas enda töö 40 sekundit enne südaööd.  Walpurgi öö, par excellence.

Aga optimist ütleb: näe, mul pole igav! 🙂

Olen vist türklane

22.04.2020

Vaatasin oma spämmikasti – sinna on kogunenud lisaks inglis-, hiina- ja venekeelsele jamale suur kogus türgikeelset sodi. Mõned kipuvad aeg-ajalt ka filtritest läbi pääsema ja maanduvad postkasti – need on just sellised pigem sisemaised kirjad. Keegi on kuskil ilmselt arvanud, et Kakupesa asub Anatoolias. 🙂

Eesti asi (heas mõttes)

16.04.2020

Kuidagi libises uudis siiani radari alt läbi – Riigi Infosüsteemi Ametilt väga kiiduväärt algatus. Zoomi ei tohiks üldse kasutada, teine suur praeguse aja asjapulkade lemmik MS Teams on samuti nii ja naa (Linuxiga on võimalik kasutada, aga ainult beetaversioonis ning firma renomee ei luba hoolimata nende viimase aja Linuxi-suunalistest sammudest neid veel niipea usaldada). Lisaks mainitud vestlussaidile toimib ka eraldi Jitsi leht.

Kui lõpuks jõuaks selleni, et Eesti riik suudab toetada vaba tarkvara põhist elementaarsete lahenduste komplekti avaliku teenusena, oleks see üks selle kriisi suurimaid saavutusi. Lõpuks võiks aru pähe tulla ja välisfirmade nuumamise riigi tasemel ära lõpetada.

Tänan!

08.04.2020

Rõõm on näha, et Tehnikaülikooli IT-toe veebi on hakanud täitsa asised Linuxi-teemalised juhised ilmuma. Igal juhul TTÜ Toru VPN-i sai Minti selga ära häälestatud ilma mingite probleemideta. Aitüma kolleegidele!

Veel turvasoovitustest

07.04.2020

Leidsin veebist ühe küberturbeteemalise loo.

Autorit tean veidi ka isiklikult ja ta on vaieldamatult peaga sell (väga huvitava elukäiguga pealegi). Selle kirjutise osas on aga taas väike hämmeldus – kas loetletud sammud on ikka need, mida tuleks praegu esmajärjekorras teha?

Võtame artikli eelduse, et “mitte linkidel klikkida on võimatu”. Esimene küsimus on, kas e-posti ikka peab üldse veebipõhiselt ja HTMLi vormis kasutama? Siinpool on “vana kooli” puht-tekstipõhine ja kohaliku postkastiga lahendus tänini täiesti adekvaatne (selle lisaplussiks on võimalus tuhnida enda varasemas postis ka hetkel, mil võrguühendus puudub).

Teiseks see, et kas tõesti on nii võimatu õpetada inimestele enne klikkimist hiirekursoriga lihtsalt lingile liikumist ja vaatamist, millist tegelikku aadressi veebilehitseja selle all näitab? Olgu, mitte alati ei ole sigadused sealt selgelt näha (ja nagu Kieren õigesti märgib, on aadresse võimalik võltsida) – aga kui kiri väidab, et “mine siit enda GMaili” ja link näitab suvalinenigeeriasait.com-i (ja väga tihti näitab!), siis äkki ei ole ka tädi Maali ja onu Madis nii tuhmid ja saavad aru, et “oot, see pole ju GMail!”? Samas sellega, et suure osa inimeste rumalus/mugavus ning eriti harimatus/teadmatus on “müüdid”, ei saa küll kuidagi nõus olla.

Ülejäänud soovitustekomplekt on kahjuks ebaühtlane ning mõeldud üsna erinevatele sihtgruppidele. Sotsiaalrünnete koolitus? Ülemused. Logianalüüs? Puhtalt IT-inimeste rida, pealegi enamasti reaktiivne ehk tagantjärgitarkus. RFC 2350-ga ei oska 99% inimestest muhvigi peale hakata. CERTi uudiskiri on abiks väga kitsale ringile, kes a) saab sellest aru ja b) ei ole seda infot juba mujalt kätte saanud.

Samas puudub siit artiklist muuhulgas
* sotsiaalmeediakasutuse reeglistiku ja juhiste olulisus (natuke on üldsõnaliselt mainitud isikliku info avaldamise kontrolli vajadust, aga selle koha peal on vist vaja palju täpsemaid suuniseid – kasvõi FB kohta);
* veebilehitseja valik ja haldamine/turvamine (eriti privaatsussätted ja skriptihaldus – märksõna NoScript);
* kaugtöö läbimõeldud korraldus ja õigete vahendite valik  (märksõnad: Zoom ja zoombombing – võrdluseks, Jitsit ja BigBlueButtonit ei tea ilmselt kuigi paljud);
* laste harimine selles vallas – praegusel massilise e-õppe ajastul kriitiliselt tähtis; eriti just seetõttu, et kooli peale reeglina loota ei saa, kuna õpetajad on a) ülekoormatud ja b) veelgi vähem asjas sees;
* mobiilseadme valik ja haldus (eriti BYODi puhul ehk olukorras, kus tööd tehakse isiklike seadmetega – eriti praegu, kus töö käib eri paigus ning näost-näkku infokontroll on palju nõrgem);
* …ja loomulikult eriti habemega asi – oskus valida arvuti operatsioonisüsteemi ning seda edukalt hallata.

Selles mõttes on Mikko Hyppöneni hiljutine avalik veebiseminar märksa kasulikum infoallikas. Ei oskagi arvata – ehk suutis üsna kergekaaluline veebiportaal Kiereni arvamusi omasoodu tõlgendada..?

Peab jagama

30.03.2020

… ühe küberturbe tudengi kirjutist SPEAIT kursuselt (teemaks võrgusuhtlus, netikett ja Virginia Shea 10 käsku).  Kuni leidub noori, kes suudavad nii mõelda, ei ole asjad veel üldse nii hullud.

Kaugtöö ja -nuhkimine

28.03.2020

Praeguse pandeemiaga käib kaasas kahte liiki ebameeldivate kahejalgsete vohamine: ühed, kes üritavad haigust ära kasutades igasuguste pettuste abil raha teha (väga jälk seltskond), ja teised, kes ülemustena on kontrollifriigid ja peavad enda töötajaid pättideks. Õnneks endal ei ole sedalaadi ülemust kunagi olnud, aga kuulda on olnud mitmelt poolt ning nüüd on Slashdotis lugu sellest, et seadusliku nuhkvara tootjatel on õnnepäevad ja äri õitseb täiega.

Üks kommentaar toob väga õigesti välja, et sarnaselt tsensorvaraga on sel süsteemil kaks halba tulemust – see ei toimi vilunud kaakidega, kes leiavad alati viisi, kuidas ka sellisest kontrollist mööda hiilida. Samas on see väga efektiivne meetod enda parimatest töötajatest lahtisaamiseks.

Tuleb meelde üksvahe (arvata juba 10 aasta eest) TLÜ-s esinenud tööajatabelite epideemia. Õnneks ei ole pärast seda enam üheski töökohas midagi sarnast kohanud (europrojektide majandamisega pole pidanud tegelema). Nagu laulusalmis: head lapsed kasvavad vitsata.

Esimene nädal

23.03.2020

… kodust elu on möödas.

Siiani on üllatavalt normis. Ainus tõeliselt vihastav moment oli tänane kaubakuller – tõi tellitud trenniasjad kohale, aga oli umb-venekeelne (ei teinud ei telefonis ega kohapeal katsetki midagi eestikeelset kuuldavale tuua) ja distantsihoidmisest ei tundunud kah midagi teadvat. Nii et kui homme viirus välja lööb, siis on teada, kust see pärineb.

Tasemelt järgmine nuhtlus on taas kord Windowsi uuendamine ühes lauaarvutis – kui muus osas võib sellest süsteemist ehk veel eriarvamusi olla, siis selle uuendustarkvara on 100% “idiootidelt idiootidele”, ükski seda pidevalt kasutama nõustuv inimene ei saa päris normaalne olla. Sellest on aga juba varem kirjutatud, pole mõtet kordama hakata.

Muidu aga pole vigagi, seda tempo mõningast mahatõmbamist oli tegelikult väga vaja. E-poe saba ulatub muidugi juba nädalani (hommikul tellisin pühapäevaks), majandus lonkab täiega (ent seni, kuni ükski aktsia pankrotiga ei lõpeta, on tegelikult ostmine teemaks) ja massimeedia on taas lollusi täis pea tavapärasel määral – aga ilmad on ilusad (ehkki külmad), metsas saab käia, pilli saab mängida, vesi-elekter-internet on olemas, tööd on (täna oli küberite esimene nädalatähtaeg – nüüd on põhilised pikad tööpäevad esmaspäev ja reede) ja palka saab seni veel ka… Pole häda midagi.

1. kaugtööpäev

16.03.2020

Tänasest on TTÜ mõneks ajaks kinni ja tegutseda tuleb kaugjuhtimisega. Esimene muudatus hommikul oli, et küberitele jutustamine ehk SPEAIT nädalaloeng jäi ära. Kella 11-ne personali koosolek seevastu toimus – aga virtuaalselt. Vanad mikriga kõrvaklapid (kahe pistikuga) õnnestus lauaarvuti küljes tööle saada (läpakatel on juba mõnda aega üksainus helipistik) – videot küll kasutada ei saanud, aga muu toimis. Jitsi Meet vedas enam-vähem välja, ehkki hangumisi esines – brauserit tuli uuesti käivitada selle pooleteise tunni jooksul vist 4-5 korda. Kobistamist oli algusele kohaselt ka muudes asjades, aga üldiselt näib, et kaugtöövahenditega peaks asjad aetud saama.

Õppetööks promob TTÜ Moodle’it ja Teamsi, aga küberid sai kolitud sarnaselt eestikeelse e-kursusega Wikiversitysse. Esimene tähtaeg on järgmisel esmaspäeval – ju näeb, kuidas sellele kirjule seltskonnale blogimine ja foorum peale lähevad. Esimesed tublimad on praeguseks vähemalt enesetutvustuse üles saanud. 🙂

Et ahter maa külge ei kasvaks, sai õhtupoolikul keppidega väike metsaring tehtud ja terviserajal palke tõstetud (seal saab tegelikult päris suure osa jõusaali miinimumkavast ära teha). Lisaks leidsin Tuubist paar Jeff Cavaliere (AthleanX) videot koduste (ainult kehamassi kasutavate) trennikavade kohta. Peab mõni päev proovima. Ja kui natuke veel soojemaks läheb, saab metsas ka relvatrenne teha. Mets oli sarnaselt nädalavahetusega märksa rahvarohkem kui tavaliselt – ilmselt on ka teised leidnud, et ärajäävad tegevused võiks jalutamise või jooksmisega asendada.

Suur osa päevast aga läks päris töiselt. Selles mõttes muidugi olen ilmselt üks neist erandlikest tüüpidest, kes väga palju enda režiimi muutma ei peagi.

13. ja reede

13.03.2020

Igati sobivalt sellele kuupäevale on sõnnik ikka korralikult ventilaatorisse lennanud. Raadiost, telekast ja internetist voolab igasugu viimsepäevajauramist ning järgmised paar nädalat ei ole ülikooli asja. Aga ükski asi pole nii hull, kui algul paistab:
* Tööd saab teha ilma tööl käimata. Igareedene suur “ajaviide” e-kursuse 110 tudengi tööde lugemisel jätkub täpselt samas vormis. Viiskümmend ingliskeelset küberturberebast tuleb tõenäoliselt viia samasugusele MOOCi-laadsele töökorraldusele – õnneks on ingliskeelsed loengumaterjalid kõik olemas ning paari päevaga peaks uus lahendus üleval olema. Tuleb ainult leida viis, kuidas senised tegevused kõige paremini arvesse võtta – tudengid ei tohi kannatada. Teadusenäppimine on alati olnud peamiselt kaugjuhtimisega, seal pole väga vahet. Juhendatavatele (2 magistranti ja 12 diplomandi) sai kirjad saadetud (mõlemas keeles) ning kiusamine jätkub endises graafikus e-posti, Telegrami ja vajadusel telefoni teel.
* Trenni ei pääse, asendame koduse kotilöömise ning metsatrennidega. Lisaks sai sportnet.ee-st tellitud paar hantleid ja väike kang, millega saab jõusaali teatud määral asendada.
* Börs kukkus kolinaga ning lärmi on nii kodusel tandril kui rahvusvaheliselt küllaga. Kes näeb katastroofilist hinnalangust ja kes soodsat ostukohta järgmise ca poole aasta jooksul…
* E-Coopis oli küll päris pikk saba, aga järgmise toidulaari sai järgmise nädala keskpaika tellitud. Õnneks olid peamised ettevalmistused varude osas juba varem tehtud.

Süsimusta huumori korras: jätku koroonat!