Rubriigi ‘Tööasjad arhiiv

WordPress 4.5 tõlgitud

12.04.2016

Tõlge sai edukalt ära uuendatud.

Kuna vahepealsete segaduste järel saadab Kakule nüüd (juba teist versiooni) tõlke ette tehnokratt Pets, siis on kõige õigem ära oodata, millal ta selle edukalt upstream’i toimetab, seejärel peaks saama WordPressi tõlgitud versiooni kätte läbi uuendusmehhanismi.

Aga igaks juhuks panin välja ka vana kooli tõlkepaki – tavalisse kohta.

Dialoog soome kolleegiga

12.04.2016

Kirjavahetusest:

  • V. “Olen mõelnud teha enda ülemõpetaja (yliopettaja) tiitli rahvusvahelisemaks ja nimetada end Über-õpetajaks. Näis, kas mind siin vabal tsiviliseeritud maal selle eest pokri ka pannakse?”
  • Kakk: “Arvatavasti esialgu ei panda seni, kuni sa end Führer’iks ei tituleeri. “Peasekretär” seevastu on ehk lubatud.”

Minevik ja tulevik

06.04.2016

Huvitav kogemus oli külastada ühe vana tuttava kutsel KBFI maja Mustamäel.

Interjöör näeb välja väga tuttav – umbes sarnane oli TTÜ arvutuskeskus (kus praegu on Mektory) Kaku ülikooliajal. AK maja remonditi jjuba enne Mektoryt korduvalt, KBFI-s aga näib kogu nõukaaegne sisu (mis praegu juba isegi omamoodi stiilsena tundub) alles olevat. Põhjus võib olla selles, et maja asukate enamik väärtustab pigem hallollust kui euroremonti…

Aga tuleviku osa lubati isegi pildistada – see on sealne  CERNi 2. kihi masin. Vägev värk.

 

LPIC-1 uuendatud

04.04.2016

Aprilli keskel oleks Kaku LPI sertifikaadi viieaastane kehtivus täis saanud. Alguses oli plaan teha senise 1. taseme peale kaks 2. taseme eksamit ja saada LPIC-2 kätte, aga materjal osutus nii mahukaks, et töö kõrvalt selle õppimine oleks olnud keeruline. Nii tuli varuvariandina minna 1. taseme uuesti tegemise peale.

Tulemus tuli peaaegu samasse auku kui viie aasta eest – siis oli kahe eksami tulemuseks 600+600 punkti (läbimispiir 500, maksimum 800), seekord tuli 580+600. Samas oli 60-st küsimusest õigeid vastuseid seekord isegi rohkem – eelmine kord 41+41, nüüd 44+46. Võrreldes viie aasta tagusega oli eksam vist ka kraad kangemaks läinud.

LPI küsimused on seinast seina, mõned on päris lihtsad, mõned aga üsna hullud (näiteks mingi spetsiifiline käsuparameeter või mõne eksootilise käsu täis-kataloogitee). Aga kokkuvõttes annab tõesti ilmselt soovitud tulemuse – Linuxit tundev inimene saab kenasti läbi ja ehku peale eksamit ära ei tee (isegi kui suur osa küsimusi on “vali neljast üks”-vormis).

Millalgi üritaks 2. taseme ka ära teha. Senise õppimise järgi on see mõeldav, aga tahab üsna korralikku süvenemist.

Seiklus läpakaga

09.03.2016

Kaku Asus Zenbooki voolupesa (kuhu toitejuhe käib) hakkas mõne aja eest lollisti loksuma. Paraku ei olnud aega asjaga väga tegelda, täna hommikul läks asjandus lõplikult katki.

Vaatasin netist ühe koha, kus läpakaid parandatakse, ja lendasin sinna. Öeldi, et tuntud probleem, aga vajalik jupp tuleb tellida, oodata umbes viis tööpäeva ja maksma läheb 65 eurot.

Jama küll, kui põhitööriist nii kauaks ära võetakse, eriti kui veel lähipäevadel on kolledžis vaja lõputöökavandite kaitsmistega tegelda. Esimene käik aga tuli koju – kuni läpaka akut veel jätkus, sai tõsta elulised pooleliolevad asjad teisele kettale, täieliku varukoopia jaoks enam voolu ei jätkunud.

Kuna algne lahendus ei tundunud kõige parem, sai võetud lauaarvutis veeb lahti ja otsitud veel. Ühes kohas Asusega ei tegeldud, teine pakkus juba natuke paremat diili – kolm tööpäeva ja 50 eurot.  Viimaks saigi selle ettevõtte aadress GPSi pandud ja kesklinna kärutatud.

Koht oli suur korrusmaja, mille allkorrusel paistis kätte kohe arvutipoe silt. Mitte sama nimega kui see, millega alguses räägitud sai, aga kuna sildil seisis ka “hooldus”, siis miks mitte proovida.

Poes tegutsevad vene kutid (kes aga rääkisid väga kenasti eesti keelt) pakkusid alguses, et teevad homseks korda – juhul, kui voolupesa olemas on. Kui ei, tuleb ka nädalapäevad oodata. Raha aga taheti vaid 35 eurot. Siis mõeldi natuke ja öeldi “Tule tunni aja pärast tagasi”.

Kui Kakk peale söömaskäimist täpselt tunniga tagasi jõudis, anti toimiv läpakas tagasi. Siit moraal: kunagi ei tasu selliseid asju võtta kohe esimesest ettejuhtuvast kohast ning vahel on tundmatumad tegijad palju asisemad.

Teisi asjaosalisi ei hakkaks mainima, aga Reitoni arvutipoe sellidele suur kummardus.

Mis teadusel viga on

14.02.2016

Väga hästi võtab selle kokku Paul Graham enda raamatus “Hackers and Painters”:

“Unfortunately, beautiful things don’t always make the best sub-
jects for papers. Number one, research must be original – and as
anyone who has written a PhD dissertation knows, the way to
be sure you’re exploring virgin territory is to to stake out a piece
of ground that no one wants. Number two, research must be
substantial – and awkward systems yield meatier papers, because
you can write about the obstacles you have to overcome in order
to get things done. Nothing yields meaty problems like starting
with the wrong assumptions.”

Ehk siis taas kord: kui artiklid (eesti teaduskõnepruugis “üksühed”) muutuvad tulemuste peegeldusest tulemuseks omaette, siis on kogu asi pikemas vaates garanteeritud metsa minema.

Semestri kokkuvõte

25.01.2016

Sügissemestril “läbi töötatud”:

  • 93 IT kolledži eestikeelset päevaõppurit (5 rühma)
  • 17 IT kolledži ingliskeelset päevaõppurit (uus küberturbe seltskond)
  • 74 IT kolledži kaugõppurit (4 rühma)
  • 58 TLÜ bakalaureuseõppe rebast (4 rühma)
  • kaks juhendatud IT kolledži diplomandi

Huh. 🙂

Ees on EIK õhtuõpe, kaks kursust TTÜ-s ja loodetavasti esimene juhendatud doktoritöö kaitsmine.

Cyanogenmod

14.01.2016

Telefonidega on tegelikult juba mõnda aega paras jama – korralikku füüsilise täisklaviatuuriga (olgu siis Blackberry stiilis nagu Nokia E71 või HTC Chacha või siis klapiga nagu omaaegsed kommunikaatorid) telefoni enam ei tehtagi. Julgeks arvata, et inimesi, kellele ekraani nühkimine ei meeldi, on päris palju.

Aga et vanad telefonid paraku füüsiliselt otsa said, siis tuli juba mõne aja eest “lutsukivi” kasutusele võtta. Samsung Galaxy S5 oli üldiselt päris hea valik. Millalgi aga tekkis huvi Androidi asemel selle kogukondlikumat varianti Cyanogenmodi proovida – nii puhttehnilisest huvist kui natuke ka põhimõtte pärast.

Mitu korda jooksis aga katsetus üsna varases staadiumis kinni – kohe alguses telefoni adminirežiimis taaskäivitades tekkis mingi veider viga. Viimaks selgus, et kasutatud USB-pesa arvutis oli mingi kiiksuga (kusjuures muid seadmeid teenindas igati korralikult!) – juhe tuli lihtsalt teise pessa panna…

Üldjoontes sai tehtud selle õpetuse järgi (ainult Linuxi peal; sarnaseid juhiseid leiab veebist veel). Läks suhteliselt libedalt, v.a. asjaolu, et ühe omast peast proovimise tulemusena õnnestus kogu kupatus õhku lasta ja tuli otsast alata.

S5 on nüüd mitu nädalat Cyanogeni all olnud ja muljed on päris head. Mõned konarused on olemas (näiteks ei ole nad siiani tööle saanud sõrmejäljelugejat – ehkki väidetavalt on ekraanikujundi kasutamine turvalisem, on see mõnes kohas jooksupealt telefoni haarates suht nuhtlus), samas on telefonis igasugu sodi vähem ning ka aku peab veidi paremini vastu.

Kunagi oleks huvitav ka Replicant ära proovida. Paraku on sellega sama probleem kui täiesti vabade (FSF mõistes) arvutitega – uuema tehnoloogia tugi on kehvavõitu ning ka S5 ei ole toetatud.

Loovalt lollakas :)

18.12.2015

Kaks pilti tänasest päevast…

Esmalt üks hea soovitus ühe TLÜ Astra maja tualettruumi külastajatele.

Naudi pingutust!

Seejärel üks jäädvustus IT kolledži söögikoha seinalt, mis on kunstihuvilistele ametlikult avatud. Mõne aja eest, kui perenaine Anneli kogemata ühe anuma maha pillas, joonistas Kakk sinna autoportree koos ühe sobiva lausega.

Täna oli keegi selle ära häkkinud. Täiesti korralik MIT stiilis way with words -häkk, pealegi on ka see lause ju omast kohast õige. 🙂

Tillud koovad õnne!

Turvalood ajakirjas “30 pluss”

11.12.2015

Sügisel 2015 tehti ettepanek hakata kirjutama tavakasutajale suunatud IT-teemalisi (peamiselt turvalisuse ja privaatsuse teemal) artikleid. Saime toimetusega kokkuleppele ning nüüd avaldan enda lood peale ilmumist ka Kakupesas.  Võib-olla tasub mõnele väiksemate kogemustega arvutikasutajale lugeda anda.