Kemmerg 2.0

Sotsiaalse tarkvara vallas on loodud palju huvitavat, aga selline portaal nagu [L] SitOrSquat.com oligi veel puudu. Nali naljaks, aga tegelikult on jube abiks, kui võõras linnas on võimalik ilma suurema vaevata korralik ja puhas koht leida, kus oma suured hädad ära õiendada. Isegi Tallinnast on seal mõned asutused täitsa olemas.

Eesti keeles sobiks sellelaadsele asjale nimeks Pellr (nagu on sotsiaalse tarkvara hulgas olemas Flickr, Uploadr, Frappr jne).

Kuhu sina oma raha pistsid?

“No ütle, kuhu sa ta pistsid?”, küsis Baskin omal ajal.

Üks härra tegi ITSPEA tunnis päris põneva ettekande peer-to-peer -stiilis (ehk siis kaaskodanikelt otse, ilma panga vahenduseta) laenamisest.  Iseenesest väga huvitav idee, küll aga tekitas mõnes saalisviibijas muiet üks selle valdkonna portaale – sel on nimelt nimeks [L] Zopa. Asi on nüüd laienenud ka eri riikidesse, aga võib päris ehedalt ette kujutada, mis juhtub selle firmaga Venemaal või SRÜ riikides…  Igal juhul võib vastus pealkirjas toodud küsimusele vene keeles üsna … khm, ebameeldiv tunduda.

Nii et Offf võiks enda [L] perses.net’iga kah hakata midagi majanduslikku tegema. 😛

Noorsootöötajad küberdžunglis

Sihuke naljaka nimega konverents toimus täna (jätkub homme) Tartus.

Korraldajate hulgas oli paar vana tuttavat, nii sattus siinkirjutaja kah sinna õhtusesse paneeli patrama (teemaks võrgusuhtlus ja vähemuste kaasamine). Kohal oli paras hulk erinevatest riikidest pärit tegelasi, enne meie paneeli rääkis üks inglise kutt üle skaibi. Endale tundus veidi igav (algtase), aga rahvas kuulas huviga. Veidi aja pärast oli siis meie kord.

Paneeli juhatas tehnokratt Pets ja tegi seda enda tavalisel mõnusal ja asjalikul moel. Küll aga tundub, et kolm paneelis osalejat olid veidi liiga erinevatest ooperitest võetud ja seetõttu omavahel mingit diskussiooni praktiliselt ei tekkinud. Väikese kriitikana korraldajate aadressil: näis, et jupp kodutööd oli esinejate tausta ja teadmiste osas tegemata jäänud… Teema ise tundus rahvale väga vajalik olevat, ent nüüd sai üksnes väga kergelt pinna pealt kaabitud, selle asemel et inimestele mõned põhjalikumad teadmised ja juhised edasi anda.

Plusspoolelt aga tuleks mainida mõnusat läbiviimist ja päris vahvat dokumentatsiooni (ettekandemapil ilutses võrgukogukondade kaart  – umbes nagu [L] see siin). Järgmisel korral (kui see tuleb) oleks tarvis natuke rohkem tehnikapoole inimesi juurde tuua, kes kogu sotsiaaltarkvara maailma natuke rohkem lahti seletaksid – praegu tundus, et selles osas jäi puudu. Aga muidu oli tore üritus.

GNU FDL 1.3

Tänased IT-portaalide (Slashdot, LWN jt) uudislood teatavad [L] GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi uuest versioonist. Oluliseks teeb selle üks täiendus – luba FDL-i alust materjali relitsentseerida [L] Creative Commonsi BY-SA 3.0 litsentsi alusel. Nimelt kasutab väga suur hulk tänase “vaba kultuuri” saavutusi (õppematerjalid jpm, näiteks [L] LeMill) seda CC litsentsi, teine suurtegija Wikipedia aga FDL-i. Kuni viimase ajani oli sisu ühiskasutus nende vahel aga tõsine probleem – hoolimata asjaolust, et sisuliselt on need litsentsid väga lähedased. Nüüd peaks see mure murtud olema.

Tubli samm vabade mudelite veelgi laiema leviku suunas.

APDEIT: Üks küsimärk siiski on – üleminek on lubatud üksnes järgmise aasta augustini. See tundub küll rohkem Stallmani jonn olema, ehkki positiivne on liigutus sellegipoolest. Aru ei saa, miks ei võiks FDL ja CC BY-SA 3.0 jäädagi ühilduvaks? Nüüd tuleb mõtlema hakata, kumma litsentsi peale Kakupesa sisu jätta – praeguse seisuga tundub BY-SA kui kõvasti lihtsam isegi eelistatum (seda enam, kui ka Wikipedia peaks sellele üle kolima). Aga õnneks on vähemalt piisavalt kaua mõtlemisaega antud.

Huvitav asjake

Täna TTÜ-s vanu paiku vaatamas käies juhtus vastu ka Kaku omaaegne magistrijuhendaja isand Vilipõld. Vahva oli jälle näha (muide, kunagi 93. aasta paiku koos tehtud lollakas Exceli/VBA ülesanne silda ületava purupurjus onu Augustiga on TTÜs tänini kasutusel). Rääkisin talle Wesnothist, tema käis omakorda välja enda variandi rahvale lõbusate ülesannete väljamõtlemiseks – MIT-s tehtud [L] Scratchi. Varem polnud see ette sattunudki, aga näib päris lahe jubin olevat. Töötab praeguses versioonis Windowsil ja Macil, Linuxi versiooni valmimine venib. Küll aga on huvilised selle juba [L] Linuxile mingis variandis ära kohandanud ja Windowsi versioon pidavat ka Wine all jooksma. Soft on MIT litsentsiga (BSD/X11/Apache sarnane vaba litsents) ja kogukonna loodud sisu CC BY-SA all – igati tervitatav nähtus.

E-riigi konverents

E-riigi Akadeemia korraldas järjekordse asjaliku konverentsi. Mõtlemapanevad ettekanded olid, muuhulgas pidas ka isand Parts ministri kohta üsna meeldivalt mittemullitava [L] ettekande.

Mis aga seekord väga asjalik oli – pandi seinale Skype’i chat jooksma (nagu me Hansu eestvõttel oma eelmise kevade E-Ülikooli konverentsil tegime). Kohati oli seal toimuv isegi märksa põnevam kui ettekanne ise – eriti kuna liituda said ka väljaspool viibijad. Loodetavasti pannakse see logi kuhugi veebi välja ka.

Juurajutud nii ja naa

Eile sai siis [L] Väimelas käidud ning [L] Wolli ja [L] Hansuga vabade litsentside teemal üks korralik arutlev sessioon maha peetud. Eks paljus tuli vana juttu rääkida, aga ega muidu inimestel kinni ei jää, kui mitmest kohast ei kuule. Materjalid on [L] SlideShare’is ja [L] Kakupesas dokkide lehel.

On tegelikult tagumine aeg, et inimesed “intellektuaalomandi” hullusest üles ärkaksid. Siis ei tekiks ka sihukesi idiootsusi nagu [L] olemasoleva bändi nime müümine teiste inimeste poolt e-Bays.