Silt: tsikkel

Jalgrattahooaeg

… on tänasega avatud.  Küll ainult kolmveerand tundi Hiiu tänavatel ja natuke metsa all, aga siiski. Metsaalune oli mujalt juba üsna lumevaba, aga kinnitambitud rajad ja rabatee olid veel jääkihi all. Alguses oli tuulega ikka hirmkülm, aga lõpuks oli nahk ikkagi läbimärg. Polegi vist varem juba märtsikuus esimest rattasõitu teinud.

Teise kaherattalise hooaeg sõltub lähiaja finantsidest. Kuna mõlemad õlad käisid viimastel aastatel järgemööda operatsioonist läbi, siis jäi tsikliga vist 4-5 hooaega vahele ning Yamaha leidis uue kodu Undusk-sensei juures Võsul. Seega tuleb nüüd hakata midagi asemele vaatama – paar ideed on, aga nendest kirjutab siis, kui asi tõsisemalt päevakorda tuleb.

Pühapäev Bläku ja Maksiga

Maks on kaks nädalat Haapsalus ravil. Mitu korda on juba plaan olnud külla minna, aga loomulikult on härral telefon pidevalt väljas. Täna viimaks sain kätte.  Peale kirikut (kuhu sai hommikusest leivateost üks väike päts teelauale viidud ja “Kaku kakk” üksjagu elevust tekitas) võtsin Bläkul sarved pihku ja aidaa Haapsalu poole.

Väga mõnus oli sõita, ehkki Keila maantee oli häirivalt suures mahus üles kaevatud.  Aga kohale sain ja maja leidsin ka üles – see praegune uhke  kompleks on ikka midagi muud võrreldes sellega, kus endal 10 aasta jooksul käia tuli. Isegi WiFi on olemas – ja et Maks ka minu antud vana läpaka kaasa oli lohistanud, sai kohapeal peamiselt netist koduste ülesannete andmisega tegelda. Lastekodu, sindrinahk, pole pika jutu peale ikka veel neile netti sisse saanud… Sügisel on plaan peksta kodanik nädalas vähemalt korra ITK-sse – paar peatusevahet tulla, ligipääsetava ehitusega maja ja  WiFi ka käepärast. Näis.

Aeg läks üsna ruttu ja mõned asjad jäid rääkimata, aga vähemalt saab nüüd natuke haridusepoolega tegelda (bokken on tal seal nagunii kaasas). Pookimine jätkub eri formaatides ka edaspidi.

Tagasitee Haapsalu põhimaanteed pidi läks märksa rutem, kuna tee on parem ja suur osa oli 100 km/h piirkiirusega. Hea tee korral ei ole see Bläkule mingi probleem  – ja tõmme on aparaadil vihane. Paarist eessõitnud traktorist läks niimoodi mööda, et ei saanud õieti arugi. Peab vaatama, et liiga hoogu ei lähe…

Põrinat

… sai täna kõvasti. Algul Harkujärvele, siis kodust läbi ja Sakku sõprade juurde vana tsikli uut kodu kaema.  Paar paberit tuli ka ära viia, vastu anti aga salatit ja grillvorsti (hea diil…)  🙂 . Viimaks siis Sakust Kanama kaudu maale vanemate juurde sauna.

Sai niisiis ka suure maantee ära proovida. Kuni Haruteeni lubatud 110 km/h väljakeeramine polnud Bläkule mingi probleem – ehkki selline mõnus pingevaba “seilamise” kiirus on endiselt 90 kandis. Veel üheks  heaks detailiks on selle ratta puhul aga eesmised kõrged jalatoed (lisaks tavalistele astmelaudadele) – nii saab maanteel jalad ette sirutada ja põlvedel jääb tuule käest nahatäis saamata. Igati mõnus.

Natuke oleks vaja veel platsil harjutada, aga muidu hakkab ratas vaikselt käppa saama.

Päikeseloojang sadulas

Seekord siis juba suuremas ja põrinaga.

Käisin Bläkuga juba ka Nõmme vahel väikesi tänavaid pidi sõitmas.  Mingi tunnetus hakkab juba tulema: õige kallutamisnurk, piduri- ja käikudetunnetus jne.  Eksamikasti sees aga vist veel kaheksat ei sõida, seda peaks veel harjutama.

Aga sõita oli hirrrrmus vinge. Päike oli loojumas ja peegeldus taevas pilvetriipudel, Pääsküla väikesed tänavad olid õitest valged  ja lõhnasid mõnusasti. Ja Bläkul on jõudu varuks oioioi kui kõvasti.

Bläku

Hooaja algus venis, aga viimaks jõudis aeg kätte. Bläku kolis Laagri parklasse.

Savage Sue sai endale hea pererahva (vanad trennikaaslased – kusjuures ratta põhiomanik on pereema) ja kolis juba jupp aega tagasi Sakku. Asemele tuli märksa tüsedam tegelane – Bläku on passi järgi 2001. aasta Yamaha V-Star XVS 1100 (ameerika mudel; Euroopas teatakse sama ratast Drag Stari nime all).  Nimi tuleb mustast värvist (vanasti oli Bläku muide punase-sinisekirju ja sellisena mitte nii kena), jämedast jorinast ja aeg-ajalt esinevast “Vaata-vaata-vaata-mind!”-laulmisest. 🙂

Bläku

Õhtul sai esimene ring tehtud, paak täis võetud ja Laagri vahel keerutatud.  Aga esialgne mõte kohe sellega tööl käima hakata tuleb edasi lükata – ratas on kõvasti suurem ja võimsam kui eelmine, pool aastat pole sõitnud ka. Tuleb paar õhtut harjutamas käia ja platsi peal kooliharjutusi meelde tuletada (täisnurksed pöörded jne).

Hooaja lõpp

Tänasega lõppes Kaku tsiklihooaeg. Märgade teksade ja lirtsuvate kingadega, aga ega see ei ole takistuseks.

Väikese kahjutundega sai öeldud head aega ka kolm aastat lahedaid sõiduelamusi pakkunud rattale. Kolme aasta kontole jäi umbkaudu 4000 miili ehk üle 7000 kilomeetri. Sama sõber, kes selle omal ajal Ameerikast siia tõi, võtab nüüd ratta tagasi, teeb väikese hoolduse ja paneb müüki. Aga kui keegi lugejatest peaks üht pea ideaalset algajate ratast soovima, siis võib teada anda – heas korras 2003. aasta Suzuki LS650P Savage otsib uut peremeest/-naist. Aga ettevaatust – eelmise segase omaniku vaim võib olla rattale kah külge hakanud… 😛

Aga ega hull lind sõitmist maha ei jäta. Kui kõik hästi läheb, tuleb järgmiseks hooajaks asemele midagi muud. Seda aga näitab juba aeg.

Suvelõpusõit

Täna hommikul säras üle pika aja taevas päike ja tekkis tahtmine suvehooaja lõpuks üks tsikliring teha.

Esimene mõte oli minna Kuusallu ja vaadata üks sealne sõber üle. Mõeldud-tehtud. Sinna jõudes ja peale pikemat jutustamist tekkis uus idee minna Kaiu [L] Mellale tsiklit näitama – netist kaart ette ja kuigi polnud sealtkaudu kunagi sõitnud, tundus, et vist jõuab kohale küll (Kuusalu-Kiiu-Soodla-Äksi-Pikva-Kehra-Kose-Kuimetsa-Kaiu, kui õieti meeles on). Hästi ilus väike tee oli, teisi liiklejaid minimaalselt – täielikust sõidumõnust jäi  puudu üksnes ilm, mis kippus ähvardavalt pilve kiskuma.

Kaiu jõudes ootas ees juba muigav Mella ja teade Kuusalust: Kakk jätnud oma mobla sinna maha. Nii tuligi plaanitust varem ära tulla ja sama teed tagasi minna (muidu oleks näiteks Hageri kaudu koju kärutanud). Aga enne ajasime Mellaga itijuttu, tema papaga igasugust lora ja ema söötis Kaku kõhu ägisemiseni pitsat täis. Nämm!

Tagasitee Kuusallu tundus kuidagi hulga lühem, vahepeal piilus isegi päike pilve tagant välja. Telefon kätte saadud, viis tee läbi Kiiu ja vana Narva maanteed pidi kodu poole. Kodus triiki täis pandud paak sai põhiosas tühjaks paarkümmend kilomeetrit enne Tallinna, reserv aga tõi ilusti Peterburi tee Nesteni välja. Paak täis ja koju.

Igati kordaläinud suvelõpetus. 🙂

Avaaktus ja märjad kingad

Täna avati siis ITK 9. hooaeg. Esimest korda uues majas ja Kaku jaoks esimest korda põhitöökohana. Hommikul oli ilm ilus ja läksin tsikliga.

Vahva aktus oli. Kalle kõne oli muhe nagu tavaliselt, TTÜ kammerkoor laulis kenasti. Gaudeamus lauldi täismahus ära (erinevalt mõne aasta eest juhtunust). I kursus on ca 150 nägu, annab ikka peedistada…

Pealelõunal oli töötajate koosolek ja väike piknik Vabaõhumuuseumis Kuie koolimajas. Vahva koht. Ainult et minnes-tulles tuli parajalt vihma – teksad said üksjagu märjaks, kingad aga tuli pärast kodus kapitaalselt kuivama panna. Aga ikkagi oli läbi õhtuse linna koju sõita hästi mõnus.

Tsiklisõit minevikku

Täna sai käidud Vääna-Jõesuus vaatamas meie pere kunagist suvilat, kus omal ajal sai igal suvel oldud.

Tore oli. Omaaegne aianduskooperatiiv ja praegune ühistu nägi väheste erandlike detailidega välja nii, nagu oleks Kakk ajamasinasse pistetud ja paarkümmend aastat tagasi kupatatud. Paar aastat vanem naabripoiss Remo vaatas ukse pealt pikalt teel põrisevat ilmutist, siis sai kiiver maha võetud – tundis ära küll ja tuli rääkima.  Siis juba hakkasid lehvitama ka ületeenaabrid tädi Edda ja onu Toomas… Hästi vahva oli jälle näha. Lugu lõppes sellega, et tuli lausa kahes kohas võileibu söömas käia – kuna ka onu Andres (aka emeriitprofessor Lahe TTÜst) oli juba mitmel trehvamisel külla kutsunud… Kästi kõvasti vanematele tervisi saata ja kutsuti neid kah külla.

Meie omaaegne maja oli täitsa sama nägu, ainult puud olid jupi maad suuremaks kasvanud… Perenaine tuli ka välja rääkima ja sai seal vanu aegu meenutatud. Samas oli ka vaevumärgatav kallak, kust alla Kakk kunagi isa utsitusel esimest korda kahel rattal (jalgrattaga muidugi – tsikkel oli tollal paduhull idee, mis isegi Kakul pähe ei tulnud) sõita proovis ja sipelgapessa maandus. Ja muidugi palju muid tuttavaid kohti.

Peaks teinekordki sinnakanti minema, kui omaaegsed mängukaaslased ka sealkandis on.

Kunagine suvekodu
Kunagine suvekodu

Õpetuseks

Ilmselt pruukis Kakk üle-eelmises postituses liialt nokka ja kippus näpuga näitama. Korrektsiooniks saatis Ülemise Korruse Mees täna politseinikud, kes Kakule kah trahvi tegid (puhtalt oma viga – mingi valemiga oli tsikli tehniline ülevaatus pikalt kahe silma vahele jäänud). Et point ikka kohale jõuaks, saadeti ca kahetunnise vahega koguni kaks brigaadi – tõsi, teine nägi esimese kviitungit ja topelttrahvi ei teinud. Kusjuures mundrimeestele pole mingeid pretensioone. Äärmiselt korrektne käitumine oli nende poolt.

Tegelikult aga sai täna tehtud tsikliga pikk ring mööda Eestimaad. Ehk kirjutan hiljem pikemalt.