Hommikul tööle sõites lähenesin Vääna tänaval ülekäigukohale. Sinna tuli põiktänavast arvata 6-7 aastane tutimütsis väike preili. Pidasin auto kinni, sama tegi vastassuunast tulija. Preili vaatas kenasti veel ühele ja teisele poole, läks üle tee – ja noogutas viisakalt tänutäheks mõlemale autojuhile. Pisike asi, aga seda ei tee enamik palju suuremaid inimesi kuigi tihti.
Silt: liiklus
Hiiu ime
Hiiu tänav oli pool aastat remondis. Tülikas, aga on selge, et tänavad vajavad aeg-ajalt parandamist. Sai tööle sõidetud Tähe tänava kaudu.
Täna sõitsin esmakordselt uut Hiiu tänavat pidi ja karp vajus lahti. Nii tõsist WTF-elamust ei ole isegi Tallinna linnaviletsus enne pakkunud.
Hiiu tänav koos raudteeülesõiduga on Nõmme ja Hiiu rahvale väga oluline läbipääs Mustamäe ja Õismäe poole (nii Nõmme keskuse kui üha enam ka Vääna tänava ja Kadaka pst kaudu). Järgmine raudteeületuskoht autode jaoks on maa pool Pääskülas (kuhu jõudmiseks tuleb esmalt sõita 7 bussipeatusevahet eemale ja sisuliselt pärast sama palju tagasi) ja linna pool Nõmmel (Valdeku tänav aga suubub vahetult enne raudteeületust Pärnu maanteele, mis tipptundide ajal tähendab korralikke ummikuid maanteele pääsemisel). Järelikult tuleks seda olulist liiklussoont hoida võimalikult suure läbilaskevõime juures.
Mida aga tegi linnaviletsus? Praegune Hiiu tänav meenutab hetkel istuvat peaministrit – näeb esmapilgul kena välja, aga on totaalselt eluvõõras ja minimaalse kasuteguriga. Tänaval on kogu pikkuses Vabaduse puiesteest kuni raudteeni üksainus sõidurada, kus piirkiiruseks 30 km/h. See-eest on aga kõrval XL-suuruses (julgesti bussi laiune) kõnnitee! Sisuliselt on tulemuseks jalakäijate tänav, kuhu teatud tingimustel ka sõidukeid lubatakse. Mõte on hea, koht on vale.
Aga kõige krooniks on bussipeatused. Sellel lõigul on kolm peatust, millel sõidab 33. liini buss (enamasti lõõtsaga) – ja buss peatub sealsamas tollel ainsal sõidureal! Mõte “taskust” kõnniteel ei mahtunud ilmselt mõne inimese peakesse ära. Tahaks näha, kuidas hakkab seal toimuma liiklus hommikusel tipptunnil, kui sellesse “torru” siseneb toosama lõõtsbuss (mis on loomult üsna pikaldase liikumisega). Tõenäosus, et terve tänav otsast lõpuni umbe saab, on üsna suur. Seda, mis saab kevadtalvel lumehangedega, ei hakka üldse ette kujutamagi.
Tjah. Partei andis ameti, mõistuse jättis seekord andmata.
Puudega. Väga puudega.
Pilt Maksimarketi parkla liikumispuuetega inimestele mõeldud parkimiskohalt.
Kuna inimene vajas parkimiseks tervelt kaht ratastoolikohta, siis oli tegu ilmselt tõsise liitpuudega. Üks osa puudest oli ilmselt seotud intellektiga, teise komponendi tuvastamisel võiks viidata kompensatsiooniteooriale.
Tänud!
Lumemölluga TLÜ-sse sõites õnnestus mingis jääaugus auto täiesti teele risti keerata. Asi hakkas kiskuma vastassuunavööndi poole ja et seda vältida, tuli pigem valida külgvalli sõit. Pehmesse lumme ja mitte eriti sügavale, aga piisavalt, et masin kinni jääks.
Seepeale pidas järel sõitnud Skorpion.ee logoga Opel kinni, juht hüppas välja ja üritas lükata. Kui see ei õnnestunud, manööverdas auto taha, riputas köie masinale sappa ja tiris Kaku ilma eriliste probleemideta hangest välja.
Aitüma! 🙂
Lumemöll
Tänase tormiga õnnestus maalt tulles pikemat aega lumes istuda, alles isa ja venna abiga sai auto teele tagasi. Getz on lihtsalt nii madala põhjaga, et ajab endale ninaga ette lumevalli kokku ja jääb põhjapidi kinni…
Pärnu maantee oli õhtul küll sürr vaatepilt. Tee ääres seisis üle tosina suure kaubaauto, Kanama silla juures oli ilmselt ka mingi avarii toimunud – tavaliselt konteinerveok 90-kraadise nurga all (s.t vedukauto haagise suhtes) keset teed ei seisa.
Tigedaks tegid aga jalakäijad. Esmalt oli vaja päeval linnas käia ning Vabaduse pst fooride juures jooksis mitu inimest punase tulega üle tee. Küllalt lähedalt auto eest – arvestades, et nähtavus oli kümmekond meetrit ja äkkpidurduse tulemus kardetavasti üsna kontrollimatu, oli tahtmine midagi väga rumalasti öelda.
Teist sorti kahejalgseid lambaid õnnestus näha aga õhtul – Laagri kandi väikesed tänavad olid läbitavuse piiri peal, s.t. igasugune hoo mahavõtmine või seismajäämine oleks lõppenud kaevamistöödega. Ja kui siis mingi kodanik jalutab südamerahuga keset teed (liikumissuunaga piki tee telgjoont – umbes nagu jänes tuledevihus) ja jätab juhile valiku talle otsasõitmise või seisma- ja kinnijäämise vahel… Urrrr!! Õnneks sain tagurdamise-nõksutamisega uuesti liikvele. Teine samasugune lammas läks õnnekombel veidi enne seismajäämishetke eest ära.
Järgmise auto peaks vist jälle nelikveoga vaatama, omaaegne 4×4 Nissan Sunny (haruldane elukas, Šveitsi jaoks tehtud ja sealt Eestisse jõudnud; kahjuks lagunes vana masin viimaks kätte ära) oli talvetingimustes ülihea asi.
Lahendus on kaos
… oleks võinud Villu laulda tänase linnaliikluse kohta.
Vaade ITK ukse eest
Oli plaan minna kella kolmeks ITK-st TLÜ-sse Ralff Klamma sotsiaaltarkvara-seminari kuulama. Autoga sai Raja tänavale kuidagi välja ja sealt Akadeemia teele. TTÜ ringil hakkas seevald peale.
Auto autos kinni, kõik liiguvad kuidas juhtub. Mida kaugemale linna poole, seda umbsem. Üritasin viimaks keerata Vilde ristist Sütistesse ja üritada Nõmme tee ja Tondi kaudu. Seal täpselt sama seis. Viimaks oli kell nii kaugel, et tuli mõttest loobuda. Sütiste teelt tagasi tulles oli see parkla juurest suletud: mingi kapitaalne avarii, politsei kohal jne. Tagasi ITK-sse jõudsin täiesti X-teid pidi. Viimane sõidul nähtud kolmest avariist oli vahepeal toimunud ITK sissesõidu ees…
Aga vähemalt saab nüüd vaadata, kuidas ITK robootikud demovad sokke ja õllepurke sorteerivaid roboteid. 🙂
Grrrr!
Kunagi ammu, kui Kakk (esimest korda) autokoolis käis, anti kaasa sellised õpetussõnad: alati jäta topeltmarginaal. Liikluses on igasuguseid idioote, kes oma peaga absoluutselt ei mõtle ja nõnda tuleb sul kahe eest mõelda.
Täna tulin tsikliga ITK-st koju. Tipptunni ajal tasub Kadaka pst-lt keerata Laagri poole tulles kohe peale viadukti paremale ja sõita läbi Pääsküla väikeste tänavate ja Veskimöldre. Ilus rahulik tee ja ei pea ummikutes istuma.
Kalda tänaval sõitis ees suur tumeroheline kastiga pikap. Keset tänavat aeglustas, võttis paremasse teeserva ja peatus hetkeks. Paremsuunda muidugi ei näidanud, aga hea küll, juhtub vahel. Asutasin just mööda sõitma, kui teine uuesti liikuma hakkas … ja keeras paremalt teepeenralt vasakule hoovi poole. Tähendab, et suur Chuck Norrise stiilis masin oli korraga põiki tee peal. Ja muidugi ikka ei mingit vasakut suunanäitamist. Ning viimaks – ka lootus, et turakas jõuab hoovi keerata, enne kui temani jõuan, ei pidanud täiesti paika, kuna inimene otsustas keset teed piduri põhja vajutada.
Õnn on, et Kalda tänaval on 30-ne kiirusepiirang ja selline oli ka kiirus. Ja õnneks oli too autokooliaegne soovitus alateadlikult meeles – igatahes õnnestus autol tagant mööda pääseda. Tänu kaitseinglile ja taevastele jõududele jäi seekord mats olemata. Aga too mingile haljastusfirmale kuuluv kolakas sellele küll kaasa ei aidanud.
Ehk teab keegi, milline autokool meil vaimupuuetega inimesi teenindab? Oleks huvitav teada, kust sihuke töll oma load sai.
Ahjaa, veel – Veskimöldre vahel manööverdas suur prügiauto end teeäärsesse hoovi. Samuti ei mingit suunanäitamist. Õnneks jäi see piisavalt ohutusse kaugusse.
Õpetuseks
Ilmselt pruukis Kakk üle-eelmises postituses liialt nokka ja kippus näpuga näitama. Korrektsiooniks saatis Ülemise Korruse Mees täna politseinikud, kes Kakule kah trahvi tegid (puhtalt oma viga – mingi valemiga oli tsikli tehniline ülevaatus pikalt kahe silma vahele jäänud). Et point ikka kohale jõuaks, saadeti ca kahetunnise vahega koguni kaks brigaadi – tõsi, teine nägi esimese kviitungit ja topelttrahvi ei teinud. Kusjuures mundrimeestele pole mingeid pretensioone. Äärmiselt korrektne käitumine oli nende poolt.
Tegelikult aga sai täna tehtud tsikliga pikk ring mööda Eestimaad. Ehk kirjutan hiljem pikemalt.
Kohtusüsteem Eesti moodi?
Mäo avariis kolm inimest tapnud noor rullnokk sai kohtus karistuseks aasta tingimisi. Päris huvitav, milleni see ilmaelu veel välja jõuab.
Jah, ma tean – avariis surma saanud Tarmo oleks ilmselt ise ühinenud leebe otsuse pooldajatega. Võib-olla poleks tõesti tasunud selli vanglasse saata, tulemuseks oleks rullnoka asendamine väljaõppinud pätiga. Ent tuhande tunni jagu üldkasulikke töid pluss eluaegne (jah, eluaegne) mootorsõiduki juhtimise keeld oleks olnud see miinimum, millest tulnuks alustada.
Praegu jääb üle vaid loota, et mõni lõplikult õiguses pettunud inimene omakohut ei rakenda. See otsus oli enamiku inimeste õiglustundele kõrge kaarega pähelaskmine.
Musta ja valget
… võib vahel üsna järjest esineda.
Täna Laagrist välja sõites oli kaitseinglil jälle tööd… Pärnu mnt ülesõidul Pääskülas oli taas kord millimeetrite mäng autoninast. Üks tropp otsustas nimelt otse raudteeülesõidul pikast lõõtsbussist mööda sõita. Õigemini lennata – kiirus oli hinnanguliselt 80-90 kandis. Vasakult tulijaga laupkokkupõrge polnud ka teab kui kaugel.
Aga teisest seinast elamus oli tänases puuetega inimeste trennis. Teist trenni järjest oli kohal seltskond kas raske liikumispuudega või vanematest inimestest. Ja kogu see seltskond võttis eelmisel korral esmakordselt elus bokkeni kätte, mõned ka täna esmakordselt – ning trenni hoogu ja usinust võiks mõnelegi noortetrennile eeskujuks tuua. Müts maha.