Jora

Näe, kuidagi läks [L] see lugu tegemise ajal kevadel kiirete aegade tõttu kõrvust mööda… Alles nüüdsama sattus Tuubis ette.

Aga väga ehe ja südamest tehtud laul. Meenutab kaheksakümnendate lõpu ühislaule – nii muusikastiili, terava teksti kui kokkutulnud hea seltskonna poolest. Väga andekas leid on meeskvarteti, loitsuliku viisi ja räpi kokkusegamine loo keskel, tüdrukud annavad ka hea kontrasti. Ja ülimalt positiivne on, et just noorem lauljateseltskond on  asja üles võtnud. Alo vaim on leidnud väärikad järgijad.

“Tule taevas appi…”

Toetan täiega. Allkiri antud. [L] Andke teised ka.

(Aitäh [L] Hillarile teavituse eest)

Delfi puhul paraku just niipidi.

Portaal teatas oma artiklis keskkonna uuendamisest. W3C validaator (mis peaks olema iga veebisepa põhitöövahend) [L] leiab 9314 viga. Täielik uus tase – varem jäid enamiku Eesti veebiportaalide veanumbrid ikka paarisaja piiresse…

Kui 5. juulil [L] see värk kehtima hakkab,  siis ilmselt kaob Kakupesa paralleeldomeen kakupesa.pri.ee ära – kakupesa.net on nagunii suupärasem ning on hetkel registreeritud 2015. aastani. Eesti Interneti Sihtasutus hakkab kõigi .ee domeenide eest 285 krooni aastas, mis on selge riisumine – sama raha eest saab ülddomeeni vähemalt kaheks, kui mitte kolmeks aastaks. Kuuldavasti kavatsevad ka paljud teised senised .pri.ee omanikud .ee alt ärakolimist.

Aga positiivne on vähemalt see, et on selge võimalus jalgadega hääletada ning kui .ee  järgmiseks aastaks võrgustatistikates  kuhugi Kesk-Aafrikaga võrreldavale tasemele kukub, siis ehk hakkavad otsustajad ka peaga mõtlema.

Seega neil, kes on Kakupesa lugenud  ja Kakule kirjutanud .pri.ee aadressi alt, oleks soovitav hakata end aegsasti .net-i peale ringi harjutama.

Sain nüüd siis ka viimaks teada tollest Tartu Ülikoolis kõmu tekitanud sotsioloogia bakalaureusetööst (tänud [L] PKalale ja [L] Hillarile).

Sõnatuks võtab küll. Endalgi on väga suur hulk juhendatavaid olnud  ning kui mõni neist vahel retsensendi käest “rahuldava” saab, siis tunneb Kakk ennast sandisti (ju jäi midagi tegemata). Kuid kus oli juhendaja käesoleval juhul…?  Kogu Tartu Ülikooli üha enam nähtava konnatiigistumise juures ei tahaks sealse sotsioloogia tasemest nii pahasti arvata, nagu see töö arvata laseb.

Praegu sai inimene lõpudiplomi täieliku absurdi kokkukirjutamise eest. Ja diplom on diplom, pärast ei uuri enam keegi, millise jahu eest see anti. Tõsi, konkreetne lugu on tekitanud Eesti blogosfääris juba sellise lärmi, et kardetavasti jääb riigi väiksuse tõttu autorile ikkagi must plekk külge – kuid see on halb lahendus. Palju õigem oleks olnud seda tööd kaitsmisele mitte lasta – oleks olnud rohkem tüli ja tegemist, kuid nii ülikooli kui inimese (ja laiemalt ka Eesti kõrghariduse) maine oleks jäänud põhja laskmata.

Üsna palju küsimusi jääb õhku rippuma.

APDEIT 05.06: Nonii, nüüd on asi ka [L] massimeedias. Ja nagu eespool ohuna märgitud, ongi karistus ilmselt juba kukkunud – tsiteerides üht kommentaari “on Eesti saanud lisaks Farmi-Gabrielile ja Baari-Paavole ka Ajaloo-Edithi”.  Jääb ainult üle kaasa tunda – seekord teeb lollus ikka haiget küll.

Vaatasin, et omal ajal (2006 – sellest on ka Joras juttu tehtud) õpetliku juhtumi tekitanud hr. Argo Siegeri raamat “Tasuta tarkvara” [L] on endiselt müügis (ja endiselt  absurdse hinnaga – selle raha eest saab Krisost või Amazonist palju tõsisemaid asju). Meeldetuletuseks: see oli lugu, kus kommertskujul müüdavasse raamatusse pandi ilma luba küsimata Kaku GNU FDL litsentsiga loengutekstid (tõele au andes, teine pool raamatut ei olnud Kaku kirjutatud). Saime siis kokkuleppele, et raamat avaldati veebis täiskujul (alternatiiv oleks olnud kurjaks minna).

Praegu huvi pärast üle vaadates oli taas raamatu täistekst  asendatud lühikokkuvõttega (müüdaval versioonil on aastaarvuks 2008 – ilmselt on materjali siis natuke muudetud. Ent Kaku teksti on alguse osas senimaani kõvasti), nii et kokkuleppest pole kinni peetud. See materjal on juba üsna vananenud ning seepärast vana asja üles kaevama hakata ei viitsi, kuid  muidugi süvendab selline teguviis veelgi arvamust, et tegu ei ole tõsiseltvõetavate tegijatega. Seega sellest kirjastusest (ega ka Ten-Teamist, kus autor nüüdseks töötab) Kakk midagi ei telli ja üritab jõudumööda hoolitseda ka selle eest, et teised lähikondlased seda ei teeks. Kuna aga raamatu  litsents sai pandud omal ajal kokkuleppe järgi GNU FDL peale, siis olgu veel kord mainitud, et  raamat on oma algses versioonis [L] saadaval ka siit.  Raamatu esimese poole moodustavad loengutekstid saab [L] Kaku Akadeemia arhiivist.

Täna kõvasti vastukaja tekitanud madin “meedia vs Molekul” jätab ausalt öeldes üsna külmaks. Selles mõttes, et mõlemad osapooled näivad ühtviisi mustad.

Ühel pool on poliitikud, kes paraku tõesti (sõltumata erakonnast) tunneks end ilmselt kõige mugavamalt siis, kui keegi kõrva ääres ei piniseks. Ja teisel pool  kartellistunud, madala lauba ja üsna väheldase südametunnistusega massimeedia (klassikaline tige metafoor mõnest raipetoidulisest linnust ei tundugi Eesti tingimustes nii ülepakutud). Mõte sellest, et teiste inimeste teenimatu fekaalidega loopimise eest tuleb vastutama hakata, ei mahu mõnele kindlasti pähe.

Jõudu taplejaile.

P.S.  Kui juba jutuks läks, siis – ei, ma ei pikenda Ekspressi tellimust (nagu kuuldavasti paljud teisedki). Ja tasulist võrgusisu ei kavatse ammugi tellida.

20% kõrgkoolide rebastest ei oska piisavalt eesti keelt (emakeelena!), et ülikoolis kõigega toime tulla. Jee, hakkame USA-le järele jõudma…

Ammu räägitud asi juba, Kakk võib omast õpetamiskogemusest täiesti tõeks tunnistada. Tõsi, siin on varem räägitud kirjaoskusest (“palju puu peasi”), aga ilmselt on lugemusega asjad veel nigelamad. Eks probleemi juured on muidugi palju sügavamal ühiskonna üldistes väärtushinnangutes ja arusaamades.

Vastukaaluna aeg-ajalt venelaste kallal õiendamisele ütleb Kakk nüüd, et päris suur osa tema vene rahvusest tudengitest (mitte küll kõik) räägib ja kirjutab eesti keelt korrektsemalt kui paljud eestlased. Nad on lihtsalt märksa hoolikamalt grammatikat õppinud ja nõnda saanud ilusti kätte selle osa, mis emakeelsel inimesel peaks tegelikult kujunema piisava lugemuse tulemusena automaatselt.  Müts maha nende vene noorte ees ja suur “pfffft” eestlastest laiskurite poole.

Aga olgem optimistid, äkki  hakatakse nüüd olukorrale natukenegi rohkem tähelepanu pöörama.

APDEIT: Liigseks optimismiks pole paraku põhjust. Nägin silmanurgast telekas jooksvat reklaami, kus oli kiri “Laenu Revolutsion”. SMS-laenu pakkujad pole ilmselt juba olemuselt kuigi suured vaimuhiiglased (sorry, aga IMHO on tegu klassikalise “lollidelt lollidele”-teenusega), aga telereklaamis sihukest teksti panna on juba uus tase. Vt sama bännerit [L] siit. Nii et puu peasi on juba isegi tele visionis.

Just lõppes Eesti Laulu kümne “finaallaulu” esitamine.

Pole tükk aega nii skiso tunnet olnud – KUMB ON NÜÜD LOLL, mina või need, kes need laulud valisid??? Ma saan aru, et Eurovisioon on teater. Aga see tänane värk oli juba ebasünnis. Nagu oleks don Juan Estonia laval kesk ooperit ühe kõlava kõva kõhutuule maha pannud.

Mitu andekat lauljat käis laval. Laulud olid kohutavad hobuseunenäod. Tähendab, oli üks täiesti kuulatav lastelaul, mis sobiks “Pipi Pikksukka” või mõnda muusse lahedasse lastemuusikali – Lenna esitatud “Rapuntsel”.  Ainus laul, millel oli äratuntav ja kohati isegi meeldejääv viis. Ja Lenna on hea laulja, selles pole kahtlust. Aga seegi laul ei sobi Eurovisioonile.

Õhtu päästsid saatejuhid oma libalauludega. Laulud, mis olid tehtud kõige hullemate klišeede pilamiseks – ja millest pooled olid muusikaliselt sisukamad kui nn päris laulud.  Seega, armas rahvas – saatke palun Tuju & Rikkuja  Eurovisioonile. Või veelgi parem, ärge tehke Eesti marki täis ja jätke üldse minemata.

Või… Oligi kogu asja mõte Eesti rahvas räigelt välja  vihastada ja peita mõni järgmine poliitsigadus osava spinniga selle varju…?

Eesti riigis on mõned asjad hakanud viimaks [L] arukamasse suunda pöörama. Päris huvitav on aga lugeda [L] laekunud märkusi ja ettepanekuid – mõned on päris asjalikud, teised aga näitavad, kui närvi on sellised arengud viinud kohalikud monopolide hääletorud (mõned seisukohad on selge demagoogia ja faktiväänamine, mõned lihtsalt asjatundmatud).

Asi võib päris huvitavaks minna.