Jora

Huvitav, milline peakuju peab olema inimesel, kes rämeda masu olukorras [L] tahab oma riigi ainsa reaalse sissetulekuallika põhja lasta?

… on saadaval [L] tavalises kohas.  Seekord üksnes mõned väikesed täiendused-parandused.

Eile otsustasime oma reisiseltskonnaga peale laagri lõppu ja enne mandrile tagasitulekut Sõrves käia. Sääre tipule lähenedes saime huvitavad sõnumid – “Tere tulemast Lätti!”…

EMT pole veel nii hull, nende sõnum saabus Sääre majaka juures – seega nemad tahavad lätlastele loovutada üksnes väikese maalapi (ehkki kahtlemata väga miljööväärtusliku!).  Aga Tele2 käitumine lõhnab juba suurema sigaduse järgi – nende sõnum Lätti jõudmise kohta saabus juba vähemalt kümmekond kilomeetrit varem.

Keegi peaks sellest kompetentseid organeid teavitama, nagu vanasti öeldi.

(natuke ilma naljata ka – Sõrve tipus peab seega moblaga ettevaatlik olema, kui ei taha jaburalt suurt arvet saada.)

Sel aastal jälle Salme koolimajas Sõrve sääre alguses. Kohal oli rahvast siit-sealt, aga peamiselt meie Budokani rahvas ja Raivo Paasma jüngrid samalt saarelt. Igati vahva seltskond, umbes 25 inimest.

Tegemist jätkus kogu nädalavahetuseks kõigile, alates mõõgavibutamisest ja kobujutsu-arsenalist ning lõpetades Bujinkani ninjutsu tehnikate ja kontaktkaratega.  Endal paraku jäi pool laagrit veel paraneva õlavea tõttu kaasa tegemata (üle pea vehkimine on veel paar nädalat ebasoovitav, nagu ka õla peale maandumine), aga osa asju sai kaasa teha ja mõned uued asjad lihtsalt meelde jätta. Seekord pakuti koolimajas ka süüa ning kui trenni poleks nii põhjalikult teinud, oleks võinud tublisti juurde võtta, kuna toit oli väga hea. Trennivabal ajal kolasime Kuressaares ja mujal, täna koduteel jõudis Kakk esimest(!) korda sel suvel ka meres ära käia.

Seekord jäi paraku pildimasin koju, nii et Kakkr’isse midagi uut ei ilmu.

Seekord üpris sirgeseljaline juhtkiri Delfist.

Näe, kuidagi läks [L] see lugu tegemise ajal kevadel kiirete aegade tõttu kõrvust mööda… Alles nüüdsama sattus Tuubis ette.

Aga väga ehe ja südamest tehtud laul. Meenutab kaheksakümnendate lõpu ühislaule – nii muusikastiili, terava teksti kui kokkutulnud hea seltskonna poolest. Väga andekas leid on meeskvarteti, loitsuliku viisi ja räpi kokkusegamine loo keskel, tüdrukud annavad ka hea kontrasti. Ja ülimalt positiivne on, et just noorem lauljateseltskond on  asja üles võtnud. Alo vaim on leidnud väärikad järgijad.

“Tule taevas appi…”

Juba ei teagi mitmes kord tuttavas kohas Uulus. Inimesed on läbi aastate olnud erinevad, aga seltskond on alati ühtviisi hea ja tegevuse sekka mahub nii tõsisemaid tegemisi kui igasugust pulli.

Sel korral olid külas mitmed inimesed Karismaatilise Osaduskiriku Põlva kogudusest koos sealse preestri isa Leevi Lillemäe ja metodisti vaimuliku Priit Gregorios Tammega, kes eilse seminariosa eest hea seisid.  Öökino kahel hilisõhtul näitas dokumentaalfilmi “Via Avium”, Iisraeli reisimuljeid ja eile õhtul LotR “Kuninga tagasituleku” pikka varianti. Viimasele eelnes veel yours truly loeng Tolkienist ja tema maailmast (slaidid leiab [L] siit). Magama sai seega ca kella kolme paiku…

Tänane fotojahimäng tõi taas kord kinnitust seltskonna positiivsest kiiksust – seal leidus näiteks Kevin Costneri “Waterworldi” stiilis Noa laev, veidi hiphopliku välimusega Koguja ning pika rohust parukaga, Cipollino ja asotsiaali ristandit meenutav Ristija Johannes varisere sõitlemas. Parima pildi auhinna sai aga ülesvõte Aadama ja Eeva paradiisist väljaajamisest, millest siin tooks ära ühe kõige ehedama fragmendi (valgus on ülihästi ära kasutatud).

Fragment fotojahi võidutööst – keerub Aadamat ja Eevat paradiisiaiast välja ajamas (Krissu vaimuliku albas ja Kaku mõõgaga)

Muusikat sai nagu ikka kõvasti tehtud. Pärnakate noorem põlvkond on juba asjalikke muusikuid andmas – sellesuvine laagribänd kõlas tänu noortele Eristetele (Lisette viiuli ja Johannes trummiga) üsna The Corrsi moodi. Eriti põnev asjandus oli väliselt tavalist vineerkasti meenutav trumm, mille otsas mängija ise istus. Kakul tuli tänaseks viimaseks missaks ka basskitarri mängimine enam-vähem meelde…

Mõõgad-kaikad said kah kõvasti vatti. Üle hulga aja lubab õlg enam-vähem treenida ja pildil figureeriv tuttuus Tinkeri rüütlimõõk (ametliku täisnimega  Oakeshott XVIIIA teratüübiga bastard sword ehk pooleteise käe mõõk) tuli loomulikult ka ära proovida. Euroopa mõõga tunnetus on hoopis teine kui seni harjutatud jaapanlastel, aga oligi huvitav vaheldus. Täitsa duunadani tunne tekkis.

Kaks ja pool päeva läks märkamatult. Isegi ilm oli imeilus – alles tagasiteel tuli taevast selline põrandapesu, et kohati ei paistnud enam maanteegi välja.

Lõpuks suured tänud kõigile asjaosalistele (alates Ülemise Korruse Mehest ja lõpetades selle vahva laagripaiga eest hoolitsejatega) ja loodaks samavõrd vahvat üritust ka tuleval suvel!

Delfi Rahva Häälest üks lugejakiri.

Paraku väga täppi pandud lugu. Paraku seetõttu, et rumaluse massiline levik ei ole ühelegi eestlasele auks.

(Tänud Annelile Facebooki lingi eest!)

Nii, nüüd on kõik kasutatavad veebilehed WP3 peal. Jorale jätsin esialgu vana välimuse.

Õnnestus ära lahendada ka pikka aega kimbutanud probleem automaatse uuendamisega – alates versioonist 2.7 lubatud SFTP tuge ei paistnud kuskilt (vana FTP protokolli pole tänapäeval arukas tulemüürist läbi lasta). Lahendus:

* Kui serveris neid veel pole, tuleb paigaldada pakid  libssh2-1-dev ja  libssh2-php (Debiani/Ubuntu puhul; Red Hat/Fedora/CentOS nimetavad neid ilmselt veidi teisiti)
* Anda veebiserverile ligipääs WordPressi kataloogile (Ubuntu puhul näiteks chown -R www-data.www-data /home/minukodu/public_html/minuajaveeb)
* Kui SSH port on viidud 22 pealt mujale, tuleb see uuendusseadetes kirjutada serveri järele (minuserver:7777)

Keegi on seal kaugel maal ilmselt kärbseseeneleotist joonud.

Aeg-ajalt tundub, et mõni inimene võtab endale pühaks kohuseks terve oma rahva mark radikaalselt täis teha.  Olgu need siis eesti pätid ja litsid Soomes, umbjoobes “porod” siinmail, Kremli võimuhullud või Wiesenthali väljapressijad.  Otsekui kallaks ööpoti sisu tervele rahvale kaela ja siis imestaks, miks teised inimesed vaikselt nina kirtsutades eemale hoiavad. Kahju on sellest, et haisu lahtumine võtab aega ja eemale hoitakse ka neist, kel fekaaliviskajaga mingit pistmist pole.