Piparkook. Täitsa ehtne.

…ehkki gluteenivaba. Kui eelmisel aastal tuli tulemus sellise konsistentsiga, et valminud kooki kõlbas edukalt külmrelvana (või hammaste eemaldajana) pruukida, siis seekord sai täppi pandud.

Koostis:
* kilone kott Sunnuntai gluteenivaba jahu (kahjuks Finax on Tallinna poodidest juba mõnda aega kadunud)
* poolekilone pakk fariinsuhkrut
* umbes tassitäis tavalist suhkrut
* kaks peotäit mandleid ( = ca tassitäis mandlijahu)
* 250g pakk küpsetusmargariini
* 3 muna
* umbes supilusikatäis küpsetuspulbrit
* pakk piparkoogimaitseainet
* soovi korral natuke täiendavaid maitseaineid lisaks
* näputäis soola
* umbes tassitäis kuuma vett

Suhkrud potti, sorts kuuma vett otsa ja tulele, kuumutada pidevalt segades 15-20 minutit. Samal ajal võib teise kopsikuga sulatada ära margariini, kolmandas kloppida lahti munad ja lisada sinna soola.  Kuumutamise lõpus tuleks suhkrusodisse lisada maitseained – piparkoogisegule sai lisaks pandud natuke muskaatpähklit, nelki ja kaneeli.

Mandlid tuleb ära jahvatada (tavaline kohviveski sai hakkama küll) ja segada taignakaussi jahu sekka, samasse segada ka küpsetuspulber.

Suhkrusodisse valada sulatatud margariin ja segada läbi, siis valada munad jahusegusse ja  segada läbi, viimaks suhkrusegu sinna peale ja veel kord korralikult läbi tampida. Asi peaks lõpuks lõhnama, maitsema ja tunduma suht hariliku piparkoogitaigna moodi. Tulemus tasub jätta paariks päevaks külmikusse toimetama (sellest kogusest saab kaks korralikku taignalaari).

Piparkoogitegu käib nagu tavaliselt, ainult et selle retsepti puhul tasub taignasse enne rullimist veel tublisti (gluteenivaba) jahu lisada – muidu võib kook nätske jääda ja/või tekkida raskused kookide laua küljest kättesaamisel.  Ahjus kerkib see mõnevõrra rohkem kui tavaline tainas, seetõttu on koogid natuke paksemad. Aga maitse on tipp-topp ja seekord piparkookidest külmrelvi ei saa – igati mõnusasti muredad tulid.

Aa, jõulu ajal käis külas üks kunstitaustaga lahe tegelane ja aitas kooke kujundada – pole vist kunagi varem nii uhkeid kooke olnud. Aga ühiste pingutuste tulemustena sündis ka sihuke jupp sürri…

Mitte sittagi

P.S. Järele mõeldes sobiks pildi pealkirjaks “Valitsuse saavutused lõppeval aastal”… 😛

“Põnnadi-põnnadi hüppas põis…”

Seesinane põrkamine on enne märtsikuiseid valimisi juba täies hoos – viimane jupp nähtub siit.

No vabandust, ei usu – vähemalt sotsidel ei ole uude valitsusse küll asja. Et miks:

* Reformierakond on viimastel aastatel kujunenud sotsiaaldarvinistlikust “vaesed-söögu-heinu”-röövärimeeste hääletorust pigem puhtakujuliseks, ilma igasuguse ideoloogiata karjääriparteiks – see, mida täpselt rahvale hambasse puhuda, otsustatakse enne järjekordseid valimisi ilma igasuguste ideoloogiliste raamideta. Ainus eesmärk on võimulpüsimine ja selle nimel on (küllalt edukalt) laenatud eri koalitsioonikaaslastelt nende firmaideid. Lihtsameelsete kodanike peal töötab see mudel üsna hästi – sotside mõned arukamad ideed on üle võetud ja nüüd pole noid enam tarvis.

* Põhimõttelisi sotside valijaid ei tea Eestis kuigi palju olevat (tõsi, viimaseid on ebaproportsionaalselt palju Eesti meediamaastikul). Nende senised üsna head tulemused on pigem “valin halbadest parima” -valijate hääletamise tagajärg – sotsid on suutnud (enne praegust võimuperioodi) vältida otsuseid ja väljaütlemisi, mis valija põhimõtteliselt nende vastu keeravad (võimust eemal olles on see lihtsam ka). Praeguseks on neid aga tehtud päris mitu.

* Mitmed viimasel ajal sotside poolt väljapakutud maksumuudatused viitavad mitte sotsiaaldemokraatidele, vaid sotsialistidele. Viimastel on aga teada probleem – teiste inimeste raha (mida ümber jagada) kipub alati otsa saama.

* Viimaks on üsna kahtlane, kas rahvas andestab neile kaht räpakalt kokkuvisatud ja siis tuimalt pähemääritud seadust. Ja kui nn kooseluseadusega lagedaletulekut võiski sellelt erakonnalt eeldada, siis tööhõivereformiga kaotati enda nägu täielikult.

Ideaalis toimub märtsis Toompeal üldse korralik verevahetus (vähemalt üks, soovitavalt kaks uut tulijat). Aga sotse ei tahaks põhimõtteliselt enam võimu juures näha – nad ei ole ei sotsiaalsed ega demokraatlikud (nood kaks seadust on heaks tõestuseks).

Kakk Siibri jullalullad

Juhuks, kui kellelgi peaks tekkima tarvidus ähvardavalt lähenevat Julvanit eemale peletada…

***

Päkapikk mu tuppa potsas
haige pea tal huugas otsas
Miks sa jobu külla tikud
kui sul peas on päkapikud?!

***

Jõuluvana kullapai
sul on ahter liiga lai
Kui sa tahad vormis olla
tuleb kähku trenni tulla

***

Jõuluvana lahe säga
lendab ringi põtradega
Aga siis on lugu mäda
kui ta põdral tuleb häda

Taevast langend laadung julki
tagus onu auto mõlki
Tädi kalli kasvuhoone
lõhkus ämbritäis batoone

Pahased on tädi-onu –
võtaks tont va lendvat kronu!
Ainus helgem hetk ses saastas –
juhtub see vaid korra aastas

***