Varajane Kelly Family koolieelikust Angeloga solisti rollis.
Täitsa lõpp, mis laul ja video. 😀
Kuu: august 2011
Nuputamist pühapäevaõhtuks
Ülesanne: leida [L] siit artiklist kõik küsitava väärtusega väited-soovitused. Soovi korral võib ka teistpidi: leida meetmed, mis autoril ütlemata jäid.
Kolm uut kolleegi
Sel aastal on IT Kolledžis kolm uut õppejõudu – kõik nad on lõpetanud sama kooli paari viimase aasta jooksul. Kiiduväärne jätkusuutlikkus. 🙂
Kaks head lugemistükki
… vaba kultuuri ja e-õppe vallast:
* George Siemens, “Knowing Knowledge”
* Stephen Downes, “Free Learning”
Nässuläinud suurkontsert
Alguses oli plaan ise ka “Vabaduse laulule” kohale minna, lõpuks kujunes aga nii, et vaatasin telekast. Parem oligi.
Tahtmine on tegijatel ilmselt kõva, aga seekord läks metsa peaaegu kõik, mis minna sai – alates helitehnikast ja lõpetades esinejate valikuga. Laulva revolutsiooni üks sümboleid Justament pandi algusse, kui rahvas polnuud kohal ja teleülekanne polnud alanud, see-eest lõpus oli Malcolm Lincoln. Kogu repertuaar oli üks ilus heeringasalat vahukoorega – eraldi võttes teatud seltskondadele väga OK, aga summaarselt täiesti öökimaajavalt söögikõlbmatu.
Mis oli ometi arus….
* Kerlil, kes tuli kodumaa aastapäeva kontserdil lavale omaaegse Sigue Sigue Sputniku (mis oli omas kontekstis päris lahe bänd) väljanägemisega? Pole selle muusika fänn, ent “Jää kuldseks” ja eriti “Eesti muld…” oleksid raadiost kuulduna (s.t. ilma pildita) täitsa meeldinud. Sorry, kuid “Eesti muld ja Eesti süda” langes seekord täielikult ulmeliselt mööda esinemiskostüümi ohvriks. Hollywoodis mõnel LGBT-üritusel, lasku käia. Aga mitte Lauluväljakul 20. augustil.
* Jaak Johansonil, kes üdini musikaalse inimesena valis paljude eesti regiviiside hulgast rahvaga koos esitamiseks välja ilmselt kõige raskema saadaoleva? Enamik publikust jäi selle helistikuvahetuse peale lihtsalt lolli näoga vahtima ja lavalolijad pidid üksi punnitama.
* Sinéad O’Connoril, kes tõenäoliselt tähtpäeva olemust tajuda suutva inimesena ja kogenud esinejana tuli kontserdi lõpunumbriks lavale ülikammerliku, väikesesse suitsusesse iiri kõrtsi sobiva kavaga? Omal moel oli see täiesti ilus esinemine (natuke meenus paari aasta eest Dublinis kuuldud-nähtud Eliza Gilkysoni kontsert), aga täiesti vales kohas. Ja too õnnetu viimane klassikalise hiti esitus… Ei tahaks rohkem kommenteerida.
Järgmine kord võiks sel päeval tõesti pigem öölaulupeo mudelit kasutada. Või kui tehagi selline tasuta kontsert (iseenesest pole ka halb variant), siis tuleks palju paremini läbi mõelda, miks, kes ja kellele.
Kahju….
Näe, välja ütles
Eile autoga koju sõites rääkis raadiost üks tähtis euromees, muuhulgas ka sellist asja (vabas refereeringus): jah, jäeti jah lõunaeurooplased kontrollimata ja tehti sellega vigu. Nüüd tuleb kõvasti kärpida. Meie inimesed on sellega harjunud, aga seal ei saa seda päris niimoodi teha, sotsiaalne plahvatus tuleb liiga suur.
Esmase reaktsioonina ütlesin Kaks Kõva Sõna (tammepakk ja raudbetoon). Siis aga mõtlesin – hea vähenalt, et esialgu mõni lapsesuu ELis toimuva (lõunaeurooplased ei kavatsegi teiste kukil elamist lõpetada) välja ütleb.
Tegelikult muidugi saeb Nero va viiulit edasi.
Keiser mängib pilli, linn põleb
Nagu juba korra kommentaariumis ütlesin: edaspidi jätan mõningad arvamused asjadest enda teada ja kirja enam ei pane.
Aga vaadates viimaste nädalate sündmusi maailmas ja nende kajastamist ametlikus (eriti Eesti) meedias tekib ikka hulganisti küsimusi küll. Kui suurt katastroofi on veel vaja, et mõningate inimeste ajud kultuurimarksismist puhtaks loputada?